eelistustest ja hindadest lähtuvalt). Asendades selle eelarvepiirangusse, saame 4 1 8 2 3q1 3 2 q1 12 9 q1 12 q1* 1 . Teise hüvise optimaalne kogus q2* 2 q1 2 . 3 3 3 3 Kokku tarbitakse tõesti 4 ühikut hüviseid ja selleks kulub 12 ühikut raha. Kasulikkustase on 4 64 9,48 3,08 u *A 9,48 , kust samakasulikkuskõver u *A q1 q22 q2 3,08 q 0 , 5 . 3 9 q1 q1 Samakasulikkuskõver langev nõgus joon (esimene tuletis negatiivne, teine positiivne: dq2 d 2 q2 0,5 3,08 q 1, 5 0 , (0,5 3,08)(1,5) q1 2 , 5 0 .
võrrelda. Tarbija poolt hüvise kogusele antud kasulikkushinnang sõltub hüvisest ja selle kogusest. Kui on võimalik valida erinevate hüviste vahel, siis ratsionaalse tarbija eeldusel tekib valikuprobleem siis, kui iga hüvise korral kehtib Gosseni I seadus: 1) mida suurem on hüvise tarbitav kogus, seda suurem on inimese hinnang tarbitava koguse kasulikkusele (seda suurem on heaolu), 2) mida suurem on hüvise tarbitav kogus, seda vähem suureneb kasulikkustase hüvise iga lisanduva ühiku tarbimise arvel. Neid seaduspärasusi on lihtne väljendada hüvise piirkasulikkuse ja selle muutumise abil. Hüvise piirkasulikkus on kasulikkuslisa (kasulikkuse suurenemine või vähenemine) järgmise hüviseühiku tarbimise arvel. Kui kasulikkushinnang koguse suurenedes kasvab, siis järelikult peab olema piirkasulikkus positiivne. Kui piirkasulikkus on negatiivne, siis järjekordse
samakasulikkuskõveraks. Kõverad on eeldatavasti nõgusad, kuna enamasti eelistavad majapidamised näiteks komplektikus hüviste kogused on tasakaalustatud, kopmlektidele, mis sisaldavad sama arvu hüviseid, kuid ühte hüvist on liiga palju ja teist liiga vähe. Asendamise piirmäär näitab kui palju ja kuidas peab muutuma teise hüvise kogus, kui esimene hüvis suureneb ühe ühiku võrra, et säilitaks sama kasulikkustase. Majapidamine soovib saada oma sissetuleku juures maksimaalse kasulikkuse. Optimaalne tarbimiskomplekt- samakasulikkuskõvera ja eelarvejoone puutepunkt. Optimaalse komplekti korral peab hindade suhe võrduma hüvise poolt lisatud kasulikkuse suhtega. Rahaühikupiirkasulikkus näitab, kui palju suureneb kasulikkus, kui sissetulekule lisada üks kroon. Normaalhüvise korral sissetuleku suurenedes hüvise nõudlus suureneb. Erandjuhuga- hüvisega mida inimene vajab mingi perioodi jookul
+ lahendatud ülesanded KOKKUVÕTTEKS Eelnevalt nägime, et majapidamine saab mingi kindla sissetuleku juures valida sellele sissetulekule ja kehtivatele hindadele vastavalt eelarvejoonelt erinevaid tarbimiskomplekte, mis kulutuste mõttes on samaväärsed. Valiku kriteeriumiks on kasulikkus: sama kasulikkust andvaid komplekte ühendavad samakasulikkuskõverad. Mida kaugemal on samakasulikkuskõver nullpunktist, seda suurem on saavutatav kasulikkustase (mida suurem kogus, seda suurem kasulikkus). Majapidamine soovib saada oma sissetuleku juures maksimaalse kasulikkuse. Seega otsib ta eelarvejoonelt punkti, mis annaks talle maksimaalse kasulikkuse ehk mis asuks nullpunktist võimalikult kaugel samakasulikkuskõveral. FIRMATEOORIA 1) Firmateooria uurimisobjekt ja eesmärk. Firmateooria uurimisobjektiks on ettevõte ja selle käitumine turul, mudel kajastab ettevõtja valikuid optimaalse lahenduse leidmisel piirangute korral.
kardinaalne kasulikkus? Hüviste kasulikkus on majapidamise hinnang hüvise tarbimisväärtusel. Kardinaalne kasulikkusteooria väidab, et hüvise kogukasulikkus kasvab koguse suurenedes kuni küllastuspunktini, kuid järjest kasvavas tempos. Ordinaalne kasulikkusteooria kohaselt pole võimalik erinevate hüvistekomplektide kasulikkust mõõta, küll aga on võimalik komplekte järjestada ja seda konkreetse majapidamise eelistuse alusel. 15. Kuidas muutub kasulikkustase tarbitava koguse suurenedes? Kas kasulikkus võib olla ka negatiivne? Hüvise kogukasulikkus kasvab koguse suurenedes kuni küllastuspunktini, kuid järjest kahanevas tempos. Iga täiendavast ühikust saadav kasulikkus on kahanev ja pärast küllastuspunkti muutub neg. 16. Selgitage piirkasulikkuse ja rahaühiku piirkasulikkuse mõisteid ning nende erinevusi. Piirkasulikkus on täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus. Rahaühiku
jaoks. Samakasulikkuskõverad osa komplekte on erineva koosseisuga, kuid sama kasulikkusega. Kõiki samaväärsetele tarbimiskomplektidele vastavaid punkte ühendav joon. Tarbimisruum on täidetud lõpmatu hulga samakasulikkuskõveratega (mida kaugemal 0-punktist, seda kasulikum). Asendamise piirmäär (MRS) näitab, kui palju ja kuidas peab muutuma teise hüvise kogus, kui esimese hüvise kogus suureneb ühe ühiku võrra, et säiliks sama kasulikkustase. Asendamise piirmäär samakasulikkuskõvera mingis punktis on võrdne selle kõvera puutuja tõusuga selles punktis. MRS on võrdne negatiivse piirkasulikkuste suhtega Optimaalne tarbimiskomplekt punkt eelarvejoonel, mis on 0-punktist võimalikult kaugel samakasulikkuskõveral. Selles punktis on eelarvejoon samaväärsuskõvera puutujaks, samaväärsuskõvera puutuja ja eelarvejoone tõusud on võrdsed. Optimaalse komplekti puhul
annaabi.ee 
