esitab kõikvõimalikke (x,y) punkte, mis annavad toodangu suuruseks C. Seda nivoojoont nimetatakse isokvandiks ehk samatoodangukõveraks. Isokost: Kui C=f(x,y) esitab tootmistegurite X ja Y kulusid, siis nimetatakse selle funktsiooni nivoojoont isokostiks. Seega annab isokost meile kõik mahtude paarid (x,y) mille korral kulu on ühesugune. Kui r=2 ja w=3, siis vastab kuludele 6 rahaühikut isokost 2K+3L=6 Isokost - võrrand vms. Ükskõiksuskõver: Olgu U=f(x,y) mingi kasulikkusefunktsioon (kus x ja y on tarbitavate kaupade X ja Y mahud). Siis eistab selle funktsiooni nivoojoon kõik võimalikud kaupade X ja Y suuruste paarid (x,y), kus kasulikkus on ühesugune ja konstantselt võrdne C-ga. Seda nivoojoont nimetatakse antud juhul ükskõiksuskõveraks ehk samakasulikkuse kõveraks. 5. Mis on tootmistegurite asendatavuse piirmäär? Tootmisfunktsiooni Q = f (K, L), kus K on kapital ning L tööjõud, korral on = - .5,1 LK. Selgitada, mida see tähendab.
kõikvõimalikke (x,y) punkte, mis annavad toodangu suuruseks C. Seda nivoojoont nimetatakse isokvandiks ehk samatoodangukõveraks. Isokost: Kui C=f(x,y) esitab tootmistegurite X ja Y kulusid, siis nimetatakse selle funktsiooni nivoojoont isokostiks. Seega annab isokost meile kõik mahtude paarid (x,y) mille korral kulu on ühesugune. Kui r=2 ja w=3, siis vastab kuludele 6 rahaühikut isokost 2K+3L=6 Isokost - võrrand vms. Ükskõiksuskõver: Olgu U=f(x,y) mingi kasulikkusefunktsioon (kus x ja y on tarbitavate kaupade X ja Y mahud). Siis eistab selle funktsiooni nivoojoon kõik võimalikud kaupade X ja Y suuruste paarid (x,y), kus kasulikkus on ühesugune ja konstantselt võrdne C-ga. Seda nivoojoont nimetatakse antud juhul ükskõiksuskõveraks ehk samakasulikkuse kõveraks. 5. Mis on tootmistegurite asendatavuse piirmäär? Tootmisfunktsiooni Q = f (K, L), kus K on kapital ning L tööjõud, korral on LK=-1,5. Selgitada, mida see tähendab.
Seega leidub selline
väärtus x0>=0 et marginaaltoodangufunktsioon kahaneb piirkonnas {x0;lõpmatus). Siis
f''(x)<=0, mistõttu toodangufunktsioon f on kumer alates väärtusest x0.
21. Kirjeldada marginaalkasulikkuse kahanemise seadust. Kuidas see on seotud
funktsiooni teist järku tuletisega? Tarbitavate hüviste hulga kasvades marginaalkasulikkus
hüvise iga uue ühiku tarbimisel kahaneb. Analoogselt eelmise ül toodangufunktsiooni kohta
saame, et kasulikkusefunktsioon U = U(Q) on ülespoole kumer, st U''(Q)<=0 piirkonnas
{0;lõpmatus).
22. Mis on funktsiooni kasvamis- ja kahanemispiirkond, monotoonse kasvamise ja
kahanemise piirkond? Kuidas neid leida? Funktsiooni f(x) nimetatakse piirkonnas A
kasvavaks, kui a < b f(a)
(K,L), kus K on kapital ning L tööjõud, korral on LK = -1,5. Selgitada, mida see tähendab. Asendatavuse piirmäär näitab ligikaudselt, kui suur kogus tootmistegurit Y on asendatav tootmisteguri X ühe ühikuga antud koguste juures (punktis (x0,y0)). LK - kapitalimahutuste suurendamisel K ühikult L ühikule tuleb tootmismahu säilitamiseks tasemel Q = F (K,L) ühikut tööjõukulutusi vähendada 1,5 ühikut. 31. Olgu U = f (x, y) mingi kasulikkusefunktsioon (kus x ja y on tarbitavate kaupade X ja Y mahud). Mis on kaupade X ja Y asendatavuse piirmäär? Mida tähendab, et yx =-3? asendatavuse piirmäär - näitab ligikaudselt, kui suure koguse kauba Y tarbimisest võib loobuda, kui täiendavalt tarbida üks ühik kaupa X. tähendab, et X kauba tarbimise suurendamisel ühe võrra saab kasulikkuse esialgse taseme säilitada, kui vähendada kauba Y tarbimist 3 võrra. 32
Mis on isokvant, isokost ja Isokvant-kõver, mis näitab kõiki kahe sisendi ükskõiksuskõver? kombinatsioone, mis tehnoloogiliselt objektiivselt kasutatuna võimaldavad toota kindla tootmiskoguse. Mis on tootmistegurite asendatavuse piirmäär? Tootmisfunktsiooni Q= f (K,L), kus K on kapital ning L tööjõud, korral on Lk=-1.5 Selgitada, mida see tähendab. Olgu U = f (x, y) mingi kasulikkusefunktsioon (kus x ja y on tarbitavate kaupade X ja Y mahud). Mis on kaupade X ja Y asendatavuse piirmäär? Mida tähendab, et Yx=-3? Defineerida 2 muutuja funktsiooni lokaalsed ekstreemumid. Mis on võrdlev staatika? Võrdlev staatika. Endogeensed-väärtused on määratud süsteemisiseselt. Eksogeensed muutujad (parameetrid)- süsteemiväliselt.
Uuritakse eeldusi, millele peavad vastama otsustaja üksikud paariviisilised eelistused, et otsuse ettevalmistamisel ei tekiks eelistuste kogumis sisemisi vastuolusid ja oleks võimalik välja tuua üheselt parim tegevusvariant. Uurimise eesmärgiks on määratleda tingimused (aksioomid), mida peavad rahuldama paariviisilised võrdlevhinnangud, nii et eksisteeriks kardinaalne (st lineaarsete transformatsioonideni üheselt määratletud) kasulikkusefunktsioon. Selline kasulikkusefunktsioon annaks eelistatumale alternatiivile alati kõrgema kasulikkusehinnangu. Selline käsitlusviis on rakendatav otsustamise standardülesannete (väike arv vaatlusaluseid valikuvariante ja väliskeskkonna seisundeid) lahendamisel. - Näide: Lavastusse otsitakse näitlejat. Vaatluse alla on jäänud kolm äärmiselt eriilmelist kandidaati, kelle hulgast peaks parima valima
vastuolulisust. 2.Selgitage alternatiivide kasulikkuse võrdlevhinnangu väljatöötamise etappide sisu. Alternatiivide kasulikkuse võrdlevanaluusis võib välja tuua kaks etappi: · analuusida juhitava protsessi vahetu täiustamise eesmärgisusteemi komponentide sõltuvust alternatiivi teostamise kõigist tulemustest ülesanne hinnata võimalust leida eelistuste omaduste alusel neid eelistusi kajastav kasulikkusefunktsioon ning kirjeldada kasulikkusefunktsiooni iseloomu alternatiivide kasulikkuse võrreldavate hinnangute väljatoomisel. Ehk kui tavaliselt otsustusteoorias eeldatakse, et juhil kui subjektil on alternatiivide suhtes olemas mingi kogum või süsteem eelistusi, siis tegelikult peaks arvestama kõiki tulemusi. Sel samal põhjusel otsustusteoorias seda analüüsietappi otseselt välja ei tooda. · välja tuua alternatiivide kasulikkuse kompleksne võrdlev hinnang - Alternatiivide
annaabi.ee 
