· kasuaalne - kohus, mistõttu seda nimetatakse ka kohtulikuks tõlgendamiseks. Kasuaalsete tõlgenduste ulatus on kitsas - siin selgitatakse vaid konkreetse juhu juriidilist kvalifitseerimist vastavate õigusnormide alusel. Tavaliselt on küll kasuaalse tõlgendamise subjektiks kohus, ehkki pädevateks subjektideks võivad olla ka teised õiguskaitseorganid või teatud seaduses sätestatud juhtudel ka täidesaatva riigivõimu organid. Olulised on Riigikohtu kasuaalsed tõlgendused sättest ja mõttest. 2. mitteametlik ehk mitteofitsiaalne - õigusnormi sisu selgitamine kirjalikult või suuliselt, millel pole juriidiliselt siduvat tähendust (nt teadlase kommentaar). Tõlgendusaktid jagatakse: 1. ametlikud tõlgendused kohustuslikud; 2. mitteametlikud tõlgendused ei ole kohustuslikku (juriidiliselt siduvat) iseloomu, kuid mida arvestatakse nende teadusliku ning professionaalse argumenteerituse tõttu. ...............
tõlgendus), kolmandal juhul võib tõlgendus olla laiem sõnalisest väljendusest (laiendav tõlgendus). Tõlgendamise liigid juriidilise tähenduse järgi: 1) ametlik ehk ofitsiaalne tõlgendamine -kasuaalne (selleks on kohus, mistõttu seda nimetatakse ka kohtulikuks tõlgendamiseks) Kasuaalse tõlgenduse ulatus on kitsas, seal selgitatakse vaid juhu juriidilist kvalifitseerimist vastavate õigusnormide alusel. Riigikohtu kasuaalsed tõlgendused sättest ja mõttest leiduvad kohtuotsuse motiveerivas osas õigusliku motivatsioonina. 2) mitteametlik ehk mitteofitsiaalne (õigusnormi sisu selgitamine kirjalikult või suuliselt, millel pole juriidiliselt siduvat tähendust, nt RK liikme arvamus, teadlase või poliitiku kommentaar). 23. Lüngad õiguses Igas õiguskorras esineb lünki, st seadusandja on jätnud midagi reguleerimata ja me ei leia teatud elulistele asjaoludele vastavaid abstraktseid õigusnorme.
gümnaasiumiõpilast, mitte õpetajat, kes võib olla mõne teise kooli õpilane. Siin tuleb tõlgendada terminit "õpilane" kitsendavalt. Tõlgendamise liigid juriidilise tähenduse järgi: 1) ametlik ehk ofitsiaalne tõlgendamine -kasuaalne (selleks on kohus, mistõttu seda nimetatakse ka kohtulikuks tõlgendamiseks) Kasuaalse tõlgenduse ulatus on kitsas, seal selgitatakse vaid juhu juriidilist kvalifitseerimist vastavate õigusnormide alusel. Riigikohtu kasuaalsed tõlgendused sättest ja mõttest leiduvad kohtuotsuse motiveerivas osas õigusliku motivatsioonina. 2) mitteametlik ehk mitteofitsiaalne (õigusnormi sisu selgitamine kirjalikult või suuliselt, millel pole juriidiliselt siduvat tähendust, nt RK liikme arvamus, teadlase või poliitiku kommentaar). 23. Lüngad õiguses. Analoogia. Kollisioon. Lüngad õiguses Igas õiguskorras esineb lünki, st seadusandja on jätnud midagi reguleerimata ja me ei leia teatud
äranägemise kohaselt Konkreetsuse järgi eristatakse kasuistlikke ja abstraktseid hüpoteese. Kasuistlik hüpotees näitab tingimusi, mille korral norm kuulub rakendamisele. Abstraktne hüpotees annab tingimused üldistatud kujul. Õigusnormi dispositsioon on õigusnormi osa, mis näitab kuidas peab käituma subjekt hüpoteesi tingimuse olemasolul. Dispositsioonid võivad olla kas abstraktsed või kasuaalsed. Dispositsioonid võivad olla normatiivses akti väljendamise viisi järgi lihtsad või kirjeldavad. Lihtne dispositsioon näitab käitumise sisu seda kirjeldamata, kirjeldav dispositsioon iseloomustab käitumist lähemalt, annab selle iseloomulikud tunnused. Määratlusastme järgi jagunevad dispositsioonid määratud, suhteliselt määratud ja alternatiivseteks. Absoluutselt on määratud dispositsioon on see, mis annab täpselt hooldeõigused ja kohustused
- kasuaalne (selleks on kohus, mistõttu seda nimetatakse ka kohtulikuks tõlgen- damiseks), 2) mitteametlik ehk mitteofitsiaalne (õigusnormi sisu selgitamine kirjalikult või suuliselt, millel pole juriidiliselt siduvat tähendust (nt Riigikogu liikme arvamus, teadlase või poliitiku kommentaar jne). Kirjanduses väidetakse väga sageli, et tõlgendused või vastavalt tõlgendusaktid on kas normatiivsed või kasuaalsed. Normatiivse tõlgendusakti kohta väidetakse, et sellega ei looda uut iseseisvat õigusnormi, kuid selles on sätteid, mis täpsustavad ja konkretiseerivad tõlgendatava akti norme. Täpsustamine ja konkretiseerimine on tegelikult väheses ulatuses juba normi osaline muutmine, normilooming. Tõlgendamise mõistest tuleneb see, et selgitatakse kehtivaid õigusnorme, kuid ei lisata neile midagi juurde ega võeta ära. Seega ei ole termin normatiivne
ka nende institutsioonide antavate õigusaktide osas. Juriidiline motivatsioon — pretsedendiks õiguse allika tähenduses on vaid teatud osa kohtulahendist, mida võib käsitada reegli tähenduses, muu on motivatsioon (juriidilised arutlused) kuidas sellise reegli tunnetamiseni jõuti. Selline reegel on vaid üldiseks orientiiriks ning mitte konkreetseks retseptiks antud kordumatu juhu jaoks. Riigikohtu kasuaalsed tõlgendused sättest ja mõttest leiduvad kohtuotsuse motiveerivas osas õigusliku motivatsioonina. Faktiline motivatsioon — inimese käitumise sisemise motivatsiooni aluseks olevad hoiakud (eksitus; hea tahe; otsene tahtlus; kaudne tahtlus; hooletus jne). Üldine siduvuskorraldus — sisaldub PS § 3 lõige 1 esimeses lauses. Vastavalt sellele „riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse /…/ alusel“. Formuleeringul „üksnes põhiseaduse
annaabi.ee 
