Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kastraatide" - 8 õppematerjali

Suubritannia ettekanne
7
ppt

Suubritannia ettekanne

LIINA KANARBIK RAKKE 2010 Barokiajastu armastas kõike kunstlikku: kummaliselt pügatud puid, travestiat, kastraatlauljaid. Viimaseid lausa jumaldati, kuid mitte ainult imelise hääle pärast, vaid huvi äratas ka nende ebamäärane seksuaalsus. Kastraatide kõrgaeg oli XVII ja XVIII sajandil Itaalias ning suurim neist oli Farinelli. Need vanemate rahaahnuse ja ühiskonna kaksikmoraali ohvrid hiilgasid õukondades, ooperilavadel ja kirikutes, kuid eluõhtu pidid veetma üksilduses. Kastraat on kohitsetud (eemaldatud munanditega) mees. Kastraat võis olla sopran või alt. Kastraatide tipphetked olid 17. ja 18. sajandil. Kastraadid kadusid ooperilavalt 19. sajandi keskpaigas Arvatakse, et 17.-18

Muusika → Muusika
13 allalaadimist
Ooper 19 ndal sajandil
1
doc

Ooper 19.ndal sajandil

kindlaid summasid. Missugused maad olid juhtpositsioonil? Mis iseloomustab itaalia ooperit? Nimeta loojaid? Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa. Bel canto- kauni meloodiaga virtuoosne laulmisstiil. Ooper koosneb lõpetatud osadest ehk numbritest (aaria, duett, koor jms). libreto aluseks võeti kirjandusteoseid, draamasid ja Shakespeare lavateoseid. Tegelastüübid: õrn peategelane, süütult kannatav neiu (sopran); kujund keskklassist; eluheidikud. Kastraatide aeg sai läbi. Tekkis tenori kultus. Heliloojad: Rossini, Verdi, Donizeti.

Muusika → Muusikaajalugu
29 allalaadimist
Ooperi riigid
3
odt

Ooperi riigid

Itaalia kuulsaim ooperiteater on La Scala. Prantsusmaa Koos klassikalise balletiga kujunes Prantsusmaal 17.saj välja ka klassikaline ooper. Mõlema zanri tekkimisel sai määravaks itaalia päritolu helilooja Jean-Baptiste Lully (1632­1687) tegevus. Barokkajastu lõpuks tekkis 2 erinevat ooperiliiki, millel olid erinevad taotlused : 1.)Prantsuse ooper ­ loomulik hääl, balletinumbrid, peen koomika, kaunistuste puudumine meloodias. 2.)Itaalia ooper ­ kastraatide ja primadonnade kultus, peamiseks numbriks oli aaria ( koloratuur ja trillerid ), tekst banaalne ja ülev, seetõttu hakkas kaduma sisuline terviklikkus. Prantsuse ooperi pealinnaks oli 19.saj esimesel poolel Pariis. ,,Manon" on üks kõigi aegade populaarsemaid prantsuse oopereid(jutustab traagilisest armastusloost). Tuntuimad Prantsuse ooperiteatrid: 1)Palais Garnier 2) Lille Saksamaa ¤Saksa ooperi keskuseks sai 19. saj. alguses Dresden .

Muusika → Ooper
2 allalaadimist
Ooperi kujunemine 17-sajandi Itaalias
8
docx

Ooperi kujunemine 17. sajandi Itaalias

libreto autor (4). 3. KASTRAATLAULJAD Igas ooperis oli peatähelepanu all nais- ja meespeategelane. Meespeaosad olid kirjutatud tavaliselt kastraatlauljatele, kelle juures hinnati nende kunstlikult säilitatud kõrge poisihääle puhtust ühenduses täiskasvanu hääle jõulisuse ja varjundirohkusega. Kastraadilaulu tava oli pärit Hispaaniast ja levis algul kirikumuusikas. 17. Sajandi keskpaigast algas aga kastraatide sajandipikkune domineerimine ooperis, kus neid kummardati ja honoreeriti kui tõelisi staare. Kuulsad kastraadid olid Senesino (1680- 1759), Farinelli (1705-1782) ja Domenico Bedini (1745-1795). See hääleliik kadus ooperilavalt 19. sajandi keskpaigas. Isegi 18. sajandil esitasid kastraadirolle mõnikord meheriietes naislauljad (3). KASUTATUD ALLIKAD 1. Siitan, T., Sepp, A. (2008). Muusikaõpik gümnaasiumile 1. osa. Tallinn: Avita. 2. Ooper. [11.veebruar

Varia → Kategoriseerimata
23 allalaadimist
Referaat Barokkmuusikast
9
docx

Referaat Barokkmuusikast

Põhjus, miks valisin just barokkmuusika oli väga lihtne ­ minu arvates oli barokkmuusika neis kõige huvitavam, mitmekülgsem ja mis mind eriti huvitas olid kastraadid. Vaadates tunnis filmi Farinellist ja kuuldes seda, mida mehed endaga barokiajastul teha lasid, ainuüksi sellepärast, et olla kuulus ning jõukas, oli minu jaoks ennekuulmatu. Kuid tuleb tunnistada, et ilus seda kuulata on ja usun, et siis ta oli ehk ilusamgi. Ma ei leidnud Internetist küll nii palju informatsiooni kastraatide kohta, kui oleksin soovinud. Muidugi on barokiajastu ehitised ning muusika väga erilised, mitmekülgsed ja hurmavad. Ning barokiajastust on ka Bach, Vivaldi, Händel ning teised suurkujud.

Muusika → Muusika
45 allalaadimist
Veterinaaria
16
pdf

Veterinaaria

Veterinaaria · Lisasugunäärmete ülesandeks on luua spermatosoididele sobiv keskkond. · Emassuguelundid -- paarilised munasarjad ja munajuhad, emakas, tupp, tupeesik, häbe. Sisesekretsioonielundid. · Endokriinnäärmetel puuduvad juhad ja nad paiskavad oma sekreedi otse vereringesse. Hüpofüüs, kilpnääre, pankreas, neerupealised. · Ka sugunäärmed ja platsenta toimivad endokriinnäärmetena, mistõttu kastraatide käitumine erineb oluliselt kastreerimata loomade omast. Ringeelundkond. · Süda. Südamest juhivad verd välja arterid ja toovad südamesse tagasi veenid. Arterite lõpuosade ja veenide algusosade vahel asetsevad kapillaarid, kus toimub gaasivahetus. Veenidesse suubuvad ka umbselt algavad lümfikapillaarid, mis koguvad kehast lümfi ja suunavad veenidesse. Veri, lümf, vereloomeelundid.

Loodus → Loodus
19 allalaadimist
Andrus Kivirähk-Mees-kes teadis ussisõnu
10
doc

Andrus Kivirähk „Mees, kes teadis ussisõnu“

" M tahtis teada, ega L libahundiks käi. Ta oli kindel, et poiss ei taha sellest ainult rääkida. L üritas M-le ussisõnu õpetada, aga sellest ei tulnud midagi välja. L üritas neiule selgeks teha, et ka mingeid haldjaid pole metsas olemas, aga too ei uskunud. Siis kutsus M teda kloostri juurde munkade laulu kuulama ja oli sellest vaimustuses. Ta kiitis ka raudrüütlite kiivreid ja läikivat rüüd. 19.peatükk Kloostri juurde tulevad Pärtel, Jaakop ja Andreas. Ka neile meeldis kastraatide laul ja munkade soeng. Poisid kiitsid atra ja töö tegemist. Pärtel ei mäletanud üldse ussisõnu. Andreas mõtles ainult sellest, kuidas tüdrukuid voodisse saada. Ta tahtis olla rüütli teener. M arvas, et L tahab ka külasse elama tulla. Nad läksid lauta ja Johannes hakkas seal munkadelt kuuldud ütluste järgi lehma ravima. L nägi kohe, et see lehm on vanadusse suremas. Joh. laskis loomale kolmest kohast noaga sisselõikeid teha ja kõrvetas haavu tulise veega, veel

Kirjandus → Kirjandus
121 allalaadimist
Mees kes teadis ussisõnu analüüs
64
docx

Mees kes teadis ussisõnu analüüs

kaasa. Magdaleena viis ta koju kus hakkati just sööma ja Magdaleena isa Johhanes võttis Leemetit süütu norimisega vastu teretades ’kolm on kohtu seadus’. Lauas söödi Leemeti jaoks kummalist sööki ja imestuseks talle ei olnud laul liha- kuna metsas oli alati liha siis teekis kõigepealt Leemetil huvi ja siis Johannesega vaidlus muidugi usu ja ellu suhtumise teemal. Kompromissini aga ei jõududki ja Magdaleena kutsus Leemetit kaasa minema kuulama kastraatide koori kloostris, Leemet lippas kaasa. Tee peal tuli juttu metsast, libahuntidest keda Leemet olevat ning Magdaleena üritas pisut ussi keelt omandada, tulemusteta. Leemet imestas, et see kuidas te tegelt elab ja kuidas mets tegelt on Magdaleena ja teised küla inimesed ei uskunud, aga haldjad ja kõik see kambajaa leitsid nad tõde olevat. Kuulamas munadeta kisakoori lonkasid kohale ka Pärtel ja ta kaks sõpra ja selle

Kirjandus → Kirjandus
143 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun