katmikalal · Stratifitseeritud sireliseemned külvatakse märtsis mullaseguga täidetud kastidesse · Maikuus istutatakse taimed kohevasse huumusrikkasse mulda, · 2.aastal kasvavad peavõrsele kõrvalvõrsed. Peavõrse ja tulevaste pookealuste parema kasvu soodustamiseks eraldatakse sirelid talviseks pookimiseks pottidesse · Suve keskel võib uuesti multsida. Edasine sirelitaimede hooldamine seisneb umbrohu kõrvaldamises, mulla kobestamises, kastmises. · Augustis viiakse sirelikastid kasvuhoonest välja ning paigutatakse tühjadesse lavadesse või nende lähedusse, et taimed harjuksid välisõhuga. · 2. aasta aprillis istutatakse sirelid välja üksteisest heasse huumusrikkasse mulda. Kuiva ilma puhul(suve esimesel poolel) on soovitatav kasta. Sireli pookealuseid võib saada ka ühe aastaga: 1) Veebruaris kasvuhoonesse külvatud sireliseemned pikeerida märtsis ja kasvatada nagu ülal kirjeldatud.
Tulemused ja arutelu Panime seemned maha 9.aprillil ja esimene taim tõusis 14. aprillil 3. potis ning 1. ja 2. potis olid taimed olemas juba 15. aprillil. 17. aprillil olid 1. ja 2. potis 4 taime. 3. potis tõusis ainult 3 taime. Põhjust ei tea, aga võib oletada, et kas seeme ei idanenud korralikult või kastsin liiga harva. Samuti ei saanud asi olla kasvutingimustes, sest ainuke erinevus oli kastmises ja nad olid kõik ühe koha peal. 1. potis oli keskmine taimede pikkus oli 5 cm. 2. poti taimede keskmine pikkus oli 7 cm ja 3. poti taimede keskmine pikkus oli 4 cm. Teisel nädalal oli 1. poti keskmine pikkus 14 cm, 2. poti taimede kesmine pikkus oli 16 cm ja 3. poti taimede kesmine pikkus oli 10 cm. Kolmandal nädalal oli 1. poti taimede keskmine pikkus 23 cm, 2. poti taimede keskmine pikkus oli 25,3 cm ja 3. poti taimede keskmine pikkus oli 21 cm.
Külvinorm sõltub liigist ja see on 1,8-4 kg/ha. https://www.youtube.com/watch?v=Ff6FW4u9-Z4 – Mulla ettevalmistus, kasvatamine, istutamine Võimalusel suunata noorte võrsete ladvad soovitavasse suunda, jättes igale võrdselt ruumi ja puistata võrsetele veidi mulda peale. Sel juhul moodustuvad täiendavad lisajuured, mis aitavad kaasa toiainete omastamisele. KASTMINE, VÄETAMINE, KOBESTAMINE Hooldustööd seisnevad kuiva ja palava ilmaga kastmises ning 2-3 väetamises suve jooksul mineraal- ja orgaaniliste väetistega, pärast neid töid aga kobestatakse maapinda. Esimene väetamine toimub 2. pärislehe faasis, teine 4. lehe ja kolmas väetamine väätide moodustamise faasis. Mineraalväetised antakse ümber taime 8-10 cm sügavusele. Kuni reavahed pole veel täis kasvanud, teha niisutamiseta aladel kasvatamisel 2-4 kultiveerimist, aga niisutatavatel põldudel kultiveerida peale iga niisutamist. https://www.youtube
Katteloori all kasvanud taimed annavad saaki juba kaks nädalat varem. Partenokarpsete(emasõitega) sortidel võib katteloori hoida peal kogu kasvuperioodi .Suurel pinnal kasvatamisel planeerida kurgipõllule iga 10…15 meetri tagant tuulekaitseribad. Kulisstaimede varjus tõuseb õhutemperatuur 1..2º C ja mullatemperatuur 2..4º C võrra, kõrgem mulla- ja õhuniiskus, väheneb tugeva tuule kahjulik mõju. Kasvuaegne hooldamine seisneb umbrohutõrjes, kastmises, pealtväetamises, vajadusel kahjurite ja haiguste tõrjes. Reavahesid haritakse suve jooksul 3…4 korda, kuni need ei ole veel täiskasvanud. Suurim veetarve on kurgil viljade kasvu ja saagikoristuse perioodil. Vajadusel tuleb taimi kasta ja seda tehakse hommiku poolikul, et taimed õhtuks ära kuivaks. Kui kasutatakse tilkkastmist, siis on otstarbekas koos kastmisveega anda ka väetisi. Pealtväetamine võib toimuda ka lehtede kaudu, 1-2%väetiselahus pritsitakse taimepritsiga
infot laeva asukoha kohta. Nii saavad ametivõimud laeva jälgida ja kurjategijad sobival hetkel arreteerida. · Veepuudus Kui pole juba mitu kuud sadanud, ei lubata talupidajatel vett kasutada oma põldude kastmiseks. Kui aga satelliidifotodelt on näha, et mõne talupidaja põld annab ülihead viljasaaki ja lähedalasuva järve veetase on oluliselt langenud, kahtlustatakse seda talupidajat seadusevastaselt oma põldude kastmises. · Terrorismi peatamine Kui satelliidiga tabatakse tundmatud raadiosignaalid, mis pärinevad keset kõrbe püstitatud pikast antennist, murravad arvutispetsialistid koodi ning avastavad, et terroristid plaanivad järjekordset kuritegu. Kohale saadetud sõjavägi avastab terroristide maa-aluse baasi ning tõmbab kriipsu peale kurjategijate plaanidele. (Steve Parker. Satelliidid nüüd ja tulevikus. Koolibri, 2000) 13 10
Kahjurid ja haigused: Haigused ja kahjurid mõjutavad heintaimi kõikides arengufaasides, põhjustavad energiat. Silo 15-17% kuivaines proteiini metaboliseeruvat energiat > 9,5 MJ ha. tühikute teket ja taimede väljalangemist, kasvupidurdust ning saagilangust. Seenhaiguste korral väheneb 26) Maherohumaade põhimõtted taime assimilatsioonipind, intensiivistub hinagemise pind, mille käigus kulutatakse ära fotosünteesil Mahepõllumajandus- tähtsaim tingimus, et kastmises ei kasutata võõrkehasid, põhineb aususel. toodetud ühendid: 1. seenhaigused levivad kõrreliste pruunlaiksust, laikpõletikku, valgetäpilisust. 2. 1. agrokemikaalid, väetised, võib käsutada looduslikke. Erinevad jahud, mügarbakterid roosted 3. juure- ja juurekaela haigused 4. kõrsheinte talvitumishaigused 5. tungaltera. Tõrje: 2. Looma kasvul ei kasutata antibiootikume.
pärislehte. Kurgiseeme tuleb avamaale külvata võrdlemisi hõredalt, et taimi ei oleks vaja harvendada. Seeme külvatakse 4 - 10 cm toiduks(salatites, sügavuse märjaks kastetud külvivao põhja ning marineeritud kurk, kaetakse 2 - 3 cm paksuse kobeda mullakihiga. hapukurk jne) Seemned külvatakse ja istikud istutatakse ritta. Sobiv ridade vahe on 40-45 cm, sobiv taime kaugus üksteisest on 18-20 cm.Taimede hooldus seisneb regulaarses kastmises, mulla kobestamises - eriti on see vajalik tõusmete kasvamise perioodil. Tõusmete kasvuperioodil on vajalik kobestamine, et ära hoida mulla kooriku tekkimist.2-3 pärislehe faasis taimed harvendatakse,jäetakse alles tugevamad taimed, vahekaugusega 7-8 cm üksteisest. Lõplik Toiduks toorelt, vahekaugus on 18-20 cm. Hoolduse juurde kuulub küpsetatult, keedetult, ka kitkumine ja taimekahjurite tõrje hautatult Hästi mõjub seemnetele 4-5 päeva päikese käes hoidmine
Väga kuuma ilma korral muutuvad lehed karedaks. Eelistab viljakat mulda. Külvatakse taim varakevadel, 0,5-1cm sügavusele. Normaalne külvamise suhe oleks: 0,8-1,2g seemneid 1ruutmeetri kohta. Ridade vahe 10- 15cm. Peale istikute ilmumist(2-3 päeva pärast)tuleb nad harvendada nii, et jääks taimed iga 5-7cm tagant. Külvi korratakse uuesti 10-15 päeva pärast enne põuaperioodi ja uuesti veel suvel. Taime hooldus seisnebki ainult harvendamises ja kastmises. Paljundamine - Seemned külvatakse pinna peale, või väga väikse lohu sisse. Temperatuuri 16- 18kraadi juures tulevad taimed välja kuskil 3 päeva pärast. Saagi kogumine Lehti kogutakse varakult, kui taimed on 7-10 cm kõrgused, see on enamasti juba 10 päeva peale külvi. Kui tekivad õiepungad, ei kõlba kress enam süüa. Võib koguda ka seemneid ja kasutada neid vürtsina või kaunistusena nii nagu lehti.
ümbrus. Kui on oodata erakordselt külmi talvi, tuleks magnooliapuukesi, vaatamata hubasele kasvukohale, kaitsta liigpakase eest varjutuskangastega (Hansaplant, 2011). Magnooliate juured on haprad ja saavad kergesti kannatada. Umbrohtude tõrjeks multši nende alune koorepuruga, see hoiab mulla niiske ja suunab mulla PH-d sobivalt happelisuse suunas (Calmia). 3.3 hooldus Sieboldi magnoolia ladina k. Magnolia sieboldii, hooldus seisneb regulaarses kastmises, seda kogu vegetatsiooniperioodi jooksul, kuna magnoolia vajab palju niiskust. Mingit erilõikust ta ei vaja. Tuleb vaid välja lõigata kuivad ja sissepoole kasvavad oksad. Talvekate ei ole vajalik, ning pole ka taime suurte mõõtmete poolest võimalik (alates 3-4 aastast). Üle 3-4 aasta vanuste magnooliate eest pole muud hoolitsust vaja peale kastmise. 3.4 Paljundamine Sieboldi magnoolia paljundamine on võimalik seemnetega, pistikutega ja pookimise teel. Nendest
magnooliataimede ümbrus. Kui on oodata erakordselt külmi talvi, tuleks magnooliapuukesi, vaatamata hubasele kasvukohale, kaitsta liigpakase eest varjutuskangastega. Magnooliate juured on haprad ja saavad kergesti kannatada. Umbrohtude tõrjeks multshi nende alune koorepuruga, see hoiab mulla niiske ja suunab mulla pH-d sobivalt happelisuse suunas. Sieboldi magnoolia hooldus Sieboldi magnoolia ladina k. Magnolia sieboldii, hooldus seisneb regulaarses kastmises, seda kogu vegetatsiooniperioodi jooksul, kuna magnoolia vajab palju niiskust. Mingit erilõikust ta ei vaja. Tuleb vaid välja lõigata kuivad ja sissepoole kasvavad oksad. Talvekate ei ole vajalik, ning pole ka taime suurte mõõtmete poolest võimalik (alates 3-4 aastast). Üle 3-4 aasta vanuste magnooliate eest pole muud hoolitsust vaja peale kastmise. Paljundamine Sieboldi magnoolia paljundamine on võimalik seemnetega, pistikutega ja pookimise teel.
annaabi.ee 
