käigus arutati rahvusvärvide välja toomist avalikus kohas ja siis meenus kellelegi, et EÜS-i majal on kolmekohaline lipuvardaalus, kuhu kolm värvi eri lippudena saaks asetada. Tol ajal polnud aga ilmselgetel põhjustel sinist ja musta kangast kusagilt saada. Nii mõeldigi välja lahendus, voodilinade näol. Valge voodilina leidmisel probleeme ei tekkinud, sinisega läks juba natuke raskemaks. Krossile ja tema abilistele tuli appi Vanemuise Teater, kust Margus Kasterpalu hankis sinist riidevärvi. Nii leidiski Kross end ühel hetkel Kasterpalu köögis silmapesukausis üht tema voodilina värvimas, et Eeesti Vabriigi iseseisvumise taastamist edendada. Musta värvi jaoks laenati kusjuures proua Kasterpalu ühte seelikut. Ja nii lehvisidki voodilinadest ja seelikust koosnevad lipud Eesti Üliõpilaste Seltsi maja juures, see sisuline tähtsus ei olnudki oluline, kuid sümboolsus oli üks tähtsamaid sündmusi Eesti iseseisvuse taastamise juures.
Mängufilm "Tule tagasi, Lumumba" Film "Semm" Film "Eesti õhuruumis", Polarfilm Dokumentaalfilm "Eesti partii", erastuudio "Maurum" Teatrimuusika Kuulsamad lavateosed, millele on Alo Mattiisen muusika kirjutanud: "Charlotte koob võrku", esietendus Haapsalus 13. aprillil 1984. See on ameerika ajakirjaniku E. B. White'i kunstmuinasjutu alusel loodud muusikal. Dramatiseeringu autor oli Haapsalu kooliteatri "Pöialpoiss" vilistlane Margus Kasterpalu, lavastaja Viktor Nelik, dirigent Andres Ammas. risotoorium "Roheline muna". Sõnad - Peeter Volkonski. Esitajad Hardi Volmer, Silvi Vrait, segakoor "Noorus", Alo Mattiisen ja "In Spe" koosseisus Jaanus Nõgisto, Terje Terasmaa, Peeter Brambat, Arvo Urb ja Vello Annuk. Esitatud Tartus 1985. a. 12. levimuusikapäevadel, kus tunnistati parimaks heliteoseks. Teos on vormilt klassikaline oratoorium, sisult absurdne anekdoot. ooper "Dispuut". Sõnad - Enn Vetemaa. Esiettekanne Rotermanni soolalaos
· Eve Andre Lumivalgeke, «Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi» ja Julia, «Romeo ja Julia». Rahvusooper Estonia. Tantsulavastuste auhind · «Faasid» elava muusika ja koreograafia rikastav kahekõne, aktuaalse teema kunstiliselt veenev teostus ning järjepidevus oma stiili arendamisel ja järelkasvu koolitamisel. Fine5. Algupärase dramaturgia auhind Auhind vaadeldava aasta jooksul lavale jõudnud algupärase teatriteksti eest. · Jaan Undusk «Boulgakoff» (lavastaja Margus Kasterpalu, esietendus 13. jaanuaril 2008 Eesti Draamateatris). Kõrge kirjakultuuriga näidend looja valikutest loomistungi, võimu ja vaikimise vahel. Sõnalavastuste muusikalise kujunduse auhind Antakse mõjuva ja lavastuse ideed oluliselt toetava sõnalavastuse (ka selleks puhuks kirjutatud originaalmuusika) muusikalise kujunduse eest. · Chalice parim originaalmuusika lavastusele «Perikles» (NO99). · Marius Peterson muusikaline kujundus lavastusele «Linn», «Metsik» ja «Maarja
· Film "Eesti õhuruumis ", Polarfil m · Doku mentaalfil m "Eesti partii ", erastuudio " Maurum " Teatrimuusika Kuulsa mad lavateosed, millele on Alo Mattiisen muusika kirjutanud: · " C harlotte koob v õrku ", esietendus Haapsalus 13. aprillil 1984. See on ameerika ajakirjaniku E. B. White'i kunstmuinasjutu alusel loodud muusikal. Dramatiseeringu autor oli Haapsalu kooliteatri "Pöialpoiss" vilistlane Margus Kasterpalu, lavastaja Viktor Nelik , dirigent Andres Ammas. · risotoorium "Roheline muna". Sõnad Peeter Volkonski. Esitajad Hardi Volmer, Silvi Vrait, segakoor "Noorus", Alo Mattiisen ja "In Spe" koosseisus Jaanus Nõgisto, Terje Terasmaa, Peeter Brambat, Arvo Urb ja Vello Annuk. Esitatud Tartus 1985. a. 12. levimuusikapäevadel, kus tunnistati parimaks heliteoseks. Teos on vormilt klassikaline oratoorium, sisult absurdne anekdoot. · ooper "Dispuut"
Need on: 1. Mängufilm "Tule tagasi, Lumumba" 2. Film "Semm" 3. Film "Eesti õhuruumis", Polarfilm 4. Dokumentaalfilm "Eesti Partii", erastuudio "Maurum" Teatrimuusika Kuulsamad lavateosed, millele on Alo Mattiisen muusika kirjutnud, on 1. "Charlotte koob võrku", esietendus Haapsalus 13.aprillil 1984 See on Ameerika ajakirjaniku E. B. White'i tänapäeva muinasjutu alusel loodud muusikal. Dramatiseeringu autor on Haapsalu kooliteatri "Pöialpoiss" vilistlane Margus Kasterpalu. Lavastaja on Viktor Nelik. Dirigent Andres Ammas. Muuskali sisuks on loomade elu ja lapse sõprus nendega. 2. Risotoorium "Roheline muna" Sõnad - Peeter Volkonski. Esitajad Hardi Volmer, Silvi Vrait, segakoor "Noorus", Alo Mattiisen ja "In Spe" koosseisus - Jaanus Nõgisto, Terje Terasmaa, Peeter Brambat, Arvo Urb ja Vello Annuk. Esitatud Tartus 1985. a. 12. Levimuusikapäevadel, kus tunnistati parimaks heliteoseks. Teos on vormilt klassikaline oratoorium, sisult absurdne anekdoot. 3
,,Teatriromanss" ilmus raamatuna 2001 ja jõudis Estonia lavale 2004. Selle lavastuse järel võib juba üldistada: persoone, keda eesti teatri hälli juurest meenutada, polegi eriti palju: Menning, Jungholz, Wiera, Jaan Tõnisson, Konstantin Päts, Juhan Luiga, Paul Pinna, Theodor Altermann, Erna Villmer. Need kujud on muutunud millekski palju enamaks kui ainult nimed, need on legendid. ,,Libahundi needus" (ETV ja Shop of Dreams, 2005, rezissöör Rainer Sarnet, stsenaristid Ilmar Raag, Margus Kasterpalu, Rainer Sarnet) on eesti teatriloo ja -maagia kvintessents filmi kujul. Just selles on võimalik otseteed jälgida ajaloo suhtelisust ning teatrimüsteeriumi domineerimist teatri argipäeva üle. 1911. aasta teatrisündmuste kujutamine tummfilmi vahenditega oli esteetiliselt briljantne (just võtmehetkedel, näiteks kuulsa näitleja Alterbaumi surmastseenis). Kindlasti oli filmi õnnestumise võti lihtne, kuid mõjuv algidee: koolitundides just nagu piisavalt läbi nämmutatud
Neljandal päeval palus väejuht tal pärast pidusööki enda juurde jääda. Rõõmsas naudinguootuses jõi Olovernes liiga palju, heitis asemele ja vajus kohe raskesse unne. Juudit raius tal tema enda mõõgaga pea maha, mähkis selle sääsevõrku ja peitis reisipauna. Laagrist välja lipsanud, tõttas ta Petueli ja näitas vihatud väepealiku pead kaaslinlastele. Linnas puhkes tohutu rõõm. Naine, kes tuli väepealik Olovernese juurde. Tammsaare Juudit hukutab Vargamäel mehi Margus Kasterpalu Kui ma aasta tagasi Vargamäel Ugala teatritelgis Anne Reemanni mängitud Juuditit vaatasin, kummitas mul kõrvus poisikesepõlvest tuttav laulurida «Ja kui kätte ma saan Olovernese pea, siis on kindel, et see pole see». Tookordse etenduse taustal kõlas see lause sedavõrd absoluutse ja lõpetavana, nagu tõdenuks Juudit, et mitte miski pole ega ka saa mitte kunagi olema «see». Sest Anne Reemanni Juudit oli vaieldamatult etenduse kese, kangelanna, kelles korraga kõike ja rohkemgi.
Lipp varastati KGB töötajate poolt. 2. veebruaril toodi lipp välja Teaduste Akadeemia Meeskoori kontserdil Estonias koos Eesti Lipu lauluga. 17. aprillil 1988 kasutati Tartu muinsuskaitsepäevadel avalikult rahvusvärve. Esialgu oli iga värv eraldi vardas EÜS-i maja peal. Maja ees peetud kõnekoosolekul osales umbes 7000 inimest. Sinimustvalged lipud olid rahval kaasas ja sellest päevast peale jäi lipp avalikku kasutusse. Rahvusvärvide väljatoojad olid Margus Kasterpalu, Eerik-Niiles Kross ja Tiit Pruuli. 14. mail 1988 Tartu levimuusikapäevade kontserdil Tähtvere lauluväljakul kuulasid kümned tuhanded inimesed vaimustunult Alo Mattiiseni ja Jüri Leesmendi isamaalisi laule ja Eesti Põllumajanduse Akadeemia esimese kursuse tudengid lehvitasid lava ees suurt sinimustvalget lippu. 2. juunil 1988 võttis Eesti Muinsuskaitse Seltsi Volikogu vastu deklaratsiooni "Eesti
september 27.–30. Göteborgi raamatumess, peateemaks Eesti - suurim kultuuriprojekt väljaspool september kodumaad. Möödus 90 aastat Eesti Maanõukogu otsusest kuulutada end Eesti territooriumil kõrgeima võimu kandjaks; kogu Eestis toimusid Eesti Vabariigi 90. juubeliaasta 28. november avaüritused. Tallinnas Estonia teatris etendus Margus Kasterpalu ja Jaanus Rohumaa asjakohane lavateos.
annaabi.ee 
