omakorda ka tavainimestelt palju õpivad. Nad arendavad oma intelligentsi, sidudes õpingud igapäevaeluga ning rakendades oma teadmisi reaalsetes olukordades. Mis aga oleks, kui vaimuinimesed koonduksid ning ühiskonnast eemale tõmbuksid? Kui intelligendid tegeleksid vaid mõistuse arendamisega ning teeksid seda lihtinimeste arvel ning maksumaksjate kulul? Hermann Hesse "Klaaspärlimäng" koondabki kokku vaimuinimesed ning paneb nad elama Kastaaliasse. Kastaalia on välismaailmast eraldatud eliit, mille tegemisi ei häiri poliitilised kriisid ega sõjad. See on justkui riik riigis, kusjuures ühe riigi tegemised ei puutu teise riigi tegemistesse. Kastaaliasse pääsemiseks peavad kasvandikud juba lapseeas üles näitama erakordset annet. Tee Kastaaliasse ei ole sugugi mitte lihtne, aga kui Kastaalias mõne eksimuse teed ning Kasvatusameti ootusi ei õigusta, ei ole sealt lahkumises midagi keerulist, õpilane lihtsalt kõrvaldatakse süsteemist.
Delfi oraakel oli vanakreeka pühamu Delfis Parnassose mäe lõunanõlval, kus inimesed käisid kogu Kreekast ja kaugemaltki saamas Apollonilt vastust küsimustele, mis neid vaevasid. Oraakliks nimetati ka vastust, mis jumalalt saadi. Pühamu ulatub tagasi 1400. aastasse eKr. See oli kogu Hellase tähtsaim pühamu ning vähemalt teoorias austasid kõik kreeklased selle sõltumatust. Pühamus asus püha kivi Omphalos ('naba'), mida peeti Maa keskpaigaks. Pühamu oli ehitatud ümber püha Kastaalia allikas. Sajandite vältel rajati Delfisse mitmeid templeid valguse-, luule- ja muusika- ning prohvetliku kuulutamise jumala Apolloni auks. Kogu Kreekast tuldi Apollonilt tulevikku teada saama. Antiikajal oli Delfis maa sees lõhe. Preestritar, keda nimetati püütiaks, istus kolmjalal selle lõhe kohal. Pärast Kastaalia allikas suplemist, enda pärgamist loorberilehtedega ja püha loorberi lehtede söömist istus ta kolmjalale, hingas sisse uimastavaid aure ning läks transsi.
avatara. Delfi oraakel oli vanakreeka pühamu Delfis Parnassose mäe lõunanõlval, kus inimesed käisid kogu Kreekast ja kaugemaltki saamas Apollonilt vastust küsimustele, mis neid vaevasid. Oraakliks nimetati ka vastust, mis jumalalt saadi. Pühamu ulatub tagasi 1400. aastasse eKr. See oli kogu Hellase tähtsaim pühamu ning vähemalt teoorias austasid kõik kreeklased selle sõltumatust. Pühamus asus püha kivi Omphalos ('naba'), mida peeti Maa keskpaigaks. Pühamu oli ehitatud ümber püha Kastaalia allikas. Sajandite vältel rajati Delfisse mitmeid templeid valguse-, luule- ja muusika- ning prohvetliku kuulutamise jumala Apolloni auks. Kogu Kreekast tuldi Apollonilt tulevikku teada saama. Antiikajal oli Delfis maa sees lõhe. Preestritar, keda nimetati püütiaks, istus kolmjalal selle lõhe kohal. Pärast Kastaalia allikas suplemist, enda pärgamist loorberilehtedega ja püha loorberi lehtede söömist istus ta kolmjalale, hingas sisse uimastavaid aure ning läks transsi
eelkõige ,,Stepihundiga" muutis ta romaanitüübi vormi, kompositsiooni ja jutustamisetehnikat. Samuti lisas ta zanrisse autobiograafilisi motiive, kaasaegse psühholoogia võtteid ja sotsiaalset kriitikat. ,,Demian" oli esimene romaan, mis kasutas Jungi teooriat alateadvuse mõjust inimese arengule. Oluline on psühhoanalüüsi osa ka ,,Stepihundis". Hesse ida-harrastuski lisas kirjandusse uusi motiive ja arvamust. ,,Klaaspärlimäng" ületab samuti traditsioonilisi piire. Hesse loodud Kastaalia on kaugesse tulevikku projitseeritud utoopiline riik , otsekui Lääne kultuuritraditsioonide arengu loogiline lõppjaam, kokkuvõte. ,,Klaaspärlimäng" on utoopiline romaan , sotsiaalse ja poliitilise kriitika tõttu samas ka antiutoopia. Hesse peategelased on kõik enese otsingul ja püüdlevad harmppnia poole, nad on jõudnud ummikusse ja peavad midagi oma elus või mõttemaailmas muutma, et edasine eksisteerimine võimalik oleks
läbi klassikalise perioodi. 13) Kultuur ja vaimuelu arhailisel perioodil Delphi oraakel Apollonile pühendatud pühamu, asus Parnassose mäe nõlval, rajatud 8. sajandil eKr. Delphis peeti ka Apolloni auks Püütia mänge. Pühamus tegutses ennustajana preestrinna ehk püütia. Arvati, et ta vahendas Apolloni enda ettekuulutusi, seetõttu tuntud üle kogu Kreeka, tema juures käis näiteks ka Herakles pärast seda kui Hera oli talle hullusehoo saatnud. Enne ennustamist käis püütia Kastaalia allikas, seejärel ohverdati kits. Seejärel läks püütia maa-alusesse kambrisse, adyton'i, mis asus templi all. Seal laskus ta transi ning suhtles Apolloniga, saades temalt küsija jaoks ettekuulutusi ja otsuseid. Apollonilt kaitse saamiseks tooti püütiale ohverduseks loorberi oksi, raha ja must oinas. Hellenistliku traditsiooni järgi laskus püütia transi vulkaanilise vingu abil, mis immitses kaljulõhest (seda pole ei 100% kinnitatud ega ümber lükatud).
"Stepihunt" on kirjanikust, kes elab korralikku kodanlaseelu, kuid vihkab keskpärast elu. Ta tahab kaugeneda konventsioonidest, usust, perekonnast, rahvusest, elukaugest vaimuelust ja kultuurist. "Klaaspärlimängu" (1943) tegevus toimub utoopilises Kastaalias ideaalsel vaimsusemaal, mis tegutses religioosse ordu põhimõttel. Peategelane Josef Knecht (saksa k `sulane') omandab täiuslikult klaaspärlimängu ülima kunsti selles riigis. Kuid ta hakkab kahtlema, kas Kastaalia pole mitte tegelikkusest võõrdunud, puhas vaimumäng, mis hingelisi vajadusi ei rahulda. Ta otsustas ordust lahkuda, kuid uppus järve. Tema õpilane Tito otsustas Knechi jälgedes püüelda samade ja veel kõrgemate vaimsete sihtide poole. Psühholoogiline realism tegelased olid seotud ajaloolis-ühiskondlike oludega, vaatles inimest, tema hinge ja käitumist. Näiteks USA kirjanik William Faulkner, tema Ameerika tegelikkust kujutav "Hälin ja raev", kus kirjeldatakse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
