FCsteemid%202002.rtf (28.03.2006). 18 Samas, tabelid 21 ja 22. 19 Kohtuvõimu suutlikkus Euroopa Liiduga liitumise protsessis (viide 4), lk 1922. 20 Network of Presidents of the Supreme Judicial Courts of the Member States of the European Union, avalehekülg arvutivõrgus: http:/ /www.eupsjc.org/uk/rpcsjue.php?nopage=187 (28.03.2006). Uuringu tulemusi ei ole veel avalikustatud, ent olen allpool kasutanud ma- terjale, mis eelinfo korras olid mulle kättesaadavad Prantsuse kassatsioonikohtu kaudu. Loodetavasti lugeja andestab lõplikult kinnita- mata andmete avaldamise, sest tegemist peaks olema huvipakkuva ja raskesti kättesaadava, võib-olla ka tundliku teemaga. JURIDICA III/2006 &# Teenistuslik järelevalve kohtunike üle Gea Suumann 2
halduskohus-kohus, mis lahendab avalik-õiguslikke vaidlusi. Lisaks annab kohus mõningatel juhtudel loa haldustoiminguks. ringkonnakohus-teise astme kohtud, kes vaatavad apellatsiooni korras läbi esimene astme kohtu lahendeid. Ringkonnakohtutes ametis kokku 43 kohtunikku. Eestis 2 ringkonnakohut: Tallinna Ringkonnakohus (28kohtunikku), Tartu Ringkonnakohus (15 kohtunikku) riigikohus-Eesti Vabariigi kohtusüsteemi kolmanda astme ja kolmanda lülina kõrgeim kohus. Riigikohus täidab kassatsioonikohtu üledandeid, millele lisanduvad põhiseaduslikkuse järelvalve kohtu funktsioonid. Samuti on Riigikohtul kaasotsustusõigus kohtunime ametissenimetamisel ning ametist tagandamist. hagiavaldus- isiku pöördumine tsiviilkohtu poole kohtumenetluse alustamiseks. võistlevuse printsiip- erinevatel isikutel on kohtumenetluses erinevad rollid ning seda ka tõendite esitamise ning hindamise raames. Kohtul, võistlevuse printsiibi kohaselt ei ole kohustust ega õigustki ise tõendeid koguda
edasi lükanud. Lõpuks rõhutas valitsus kaebaja esitatud vabastamistaotluste suurt hulka ja leidis, et kaebaja kinnipidamise tähtaja pikkus oli osaliselt ka tema enda süü. Kohus nõustub, et kinnipeetud süüdistatava õigus asja võimalikult kiirele uurimisele ei tohi liigselt takistada kohtunikke oma ülesandeid põhjalikult täitmast. Tõendid näitavad siiski, et käesoleva kohtuasja puhul ei tegutsenud Prantsuse kohtud vajaliku kiirusega. Pealegi tunnistas kassatsioonikohtu peaprokurör kompensatsiooninõukogu ees 5. juunil 1991 esitatud kokkuvõttes: eeluurimiseks kulunud aeg "oleks olnud tunduvalt lühem, kui poleks esinenud mitmeid viivitusi", eelkõige novembrist 1983 jaanuarini 1985 ja maist 1986 aprillini 1988 ... Järelikult ei tundu vaidlustatud kinnipidamisaja kestuse aluseks olevat peamiselt kohtuasja keerukus või kaebaja käitumine. Järeldus : Seega on rikutud artikli 5 lõiget 3. 10 Art 5(4) - Chahal vs UK (1997)
Koosneb 6 kambrist Halduskohtute süsteem: a) Haldustribunalid- I tasand. Vaatab läbi kõiki ametisikute ja haldusasutuste tegevuse peale esitatud kaebusi. Võimalik edasi kaevata Riiginõukogusse. b) Riiginõukogu- kohtufunktsioon & ministeeriumide juriidilise nõuandja funktsioon. President justiitsminister. Kohtunikkond- mõlema struktuuri jaoks erinev ettevalmistus Advokaatkond- jaguneb 4-ks: 1) Võivad esineda riiginõukogu ja kassatsioonikohtu ees, 2) Võivad esineda apellatsioonikohtu ees 3) Tavaline advokaatkonna seisus 4) Juriidilise konsultatsiooni andjad 26. Saksamaa õiguskaitsesüsteem Kohtusüsteem: Föderaal- ja liidumaade kohtud. Kõrgemad on föderaalkohtud. Kohtusüsteemi kõrge spetsialiseerituse aste, süsteem koosneb kuuest üksteisest sõltumatust kohtute hierarhiast, milledel kõigil on oma iseseisev kõrgeim kohtuinstants. Eraldi hierarhia on: üldkohtutel (tsiviil –
Koosneb 6 kambrist Halduskohtute süsteem: a) Haldustribunalid- I tasand. Vaatab läbi kõiki ametisikute ja haldusasutuste tegevuse peale esitatud kaebusi. Võimalik edasi kaevata Riiginõukogusse. b) Riiginõukogu- kohtufunktsioon & ministeeriumide juriidilise nõuandja funktsioon. President justiitsminister. Kohtunikkond - mõlema struktuuri jaoks erinev ettevalmistus Advokaatkond - jaguneb 4-ks: 1) Võivad esineda riiginõukogu ja kassatsioonikohtu ees, 2) Võivad esineda apellatsioonikohtu ees 3) Tavaline advokaatkonna seisus 4) Juriidilise konsultatsiooni andjad 26. Saksamaa õiguskaitsesüsteem Kohtusüsteem: Föderaal- ja liidumaade kohtud. Kõrgemad on föderaalkohtud. Kohtusüsteemi kõrge spetsialiseerituse aste, süsteem koosneb kuuest üksteisest sõltumatust kohtute hierarhiast, milledel kõigil on oma iseseisev kõrgeim kohtuinstants. Eraldi hierarhia on: üldkohtutel (tsiviil
omavalitsusest, kes korraldab peale puht oma organite sisekorralduse küsimuste ka haldusüksuse kogu elanikonna tegevust, milline on eksternne haldus. Kohtu autonoomia on tema sisehalduse autonoomia. Internse halduse raames võib kohus teostada funktsionaalset ja teenistuslikku kontrolli. Õigusemõistmise monopoolsuse all tuleb mõista üksnes ja ainuüksi kohtute õigust mõista kohut, kusjuures kõrgeima astme (kassatsioonikohtu) kohtu otsus on lõplik. Lõplik on ka alama astme kohtu otsus, mille peale ei esitatud apellatsiooni- või kassatsioonikaebust. Lõplikku otsust ei ole õigust vaidlustada isegi parlamendil või rahval rahvahääletuse korras. Osundatud printsiip tuleneb kahest eelmisest. See õigus on kaasajal konstitueeritud kõigi demokraatlike riikide põhiseadustes või konstitutsioonilistes aktides. 67
annaabi.ee 
