Muutujad võivad olla: 1. Endogeensed(sisemised): sõltuvad, nähtuste poolt põhjustatud(mõjutatud). 2. Eksogeensed: sõltumatud, autonoomsed, mõjutavad endogeensete muutujate vahelisi seoseid. NT: Tootja turukäitumine teraviljaturul. Teravilja hinda mõjutab muude teguritega ka põllumajandustoetus. Teravilja hind- endogeenne muutuja, põllumajandustoetus- eksogeenne, sest tootja ei otsusta selle üle. 1. Varumuutuja kogus, mis on olemas teatud ajahetkel (näiteks kassaseis 03.09.2006) 2. Voomuutuja - koguse muutus teatud perioodil (nt SKP suurus 2006. a) Majandusteooria eesmärgiks on seletada majanduslike muutujate ja nähtuste omavahelisi seoseid. Teooria annab loogilise struktuuri muutujate korrastamiseks ja analüüsimiseks. Teooria sisaldab kolme komponenti: 1) definitsioonid, mida selles teoorias kasutatakse nt nõudlusseadust defineeritakse kui hinna ja nõuatava koguse vahelist seost;
7.1.3 Kassakäibe aruanne Kui pidada bilansitabelit teie ettevõtte ajudeks ja kasumiaruannet südameks, on kassakäive voolav vere, mis paneb südame tööle ja aju mõtlema. Kassakäibe aruanne, nagu ka kasumiaruanne, annab aru teie tegevusest mingi kindla perioodi jooksul. Meil tuleb tihti võrrelda bilansitabelis antud kassaseisu teatud hetkel kassaseisuga mõnel teisel hetkel. Kassakäibe aruanne aitab analüüsida rahakäivet nende kahe ajahetke vahel. Lõplik kassaseis kindlal ajahetkel saadakse sellise valemiga: Lõplik kassaseis = esialgne kassaseis + rahaallikad raha kasutamine Lõplik kassaseis võrdub bilansitabelis antud kassaseisuga samaks ajahetkeks. Kassakäibe aruanne annab korraliku ja täpse ülevaate raha kulutamisest. 7.2 Tegelik ja ennustatav finantsinformatsioon Me ei taha koostada oma finantsaruandeid mitte ainult TEGELIKU äritegevuse, vaid ka TULEVASE äritegevuse kohta. Tuleviku rahandusasjade
Sularaha tellimuse optimaalse suuruse kindlaksmääramine (Miller-Orri mudel) KRVP liigid : 1. Riigikassa lühiajalised võlakirjad 2. Föderaalameti väärtpaberid 3. Aktsepteeritud pangavekslid 4. Lepingulised deposiitsertifikaadid, CD 5. Kommertspaberid 6. Tagasiostuleping ehk repo 7. Aktsiad Eelpool nimetatutest kõige likviidsemaks loetakse riigikassa võlakirju, seevastu kommertspaberid on nendest kõige vähem likviidsed, kuna nad ei oma reaalset järelturgu. Ettevõtte kassaseis muutub põhiliselt seoses põhitegevusega. Regulaarsed rahavood kassasse -- kaupade müügist, ettevõtte põhitegevusest; ebaregulaarsed sissetulekud -- tulud võlakirjade, eelisaktsiate, lihtaktsiate eest (intressid). Ebaregulaarne raha väljaminek -- dividendid, intressid, laenu tagasimaksmine; regulaarsed väljaminekud -- palgad, ainelised varud. Kassaseis peaks olema nii suur, et jätkuks ülekannete tegemiseks, materjalide ostmiseks ja palkade maksmiseks.
Arvutamise lähteandmeteks on tootmis- või soetamiskulud, maksud, palgad jm. Tulemus sõltub nii lähteandmetest kui ka arvutamise viisist. Kapital – Väärtus või omand, mida saab kasutada uute toodete ja teenuste valmistamisel. Raamatupidamislik termin, mis kajastab ettevõtte varade suurust. Kapital jaguneb kaheks: omakapital ja võõrkapital. Kassapõhine arvestus – Majandustehingute kajastamine vastavalt raha laekumisele või väljamaksmisele. Kassaseis, kassasaldo – Ettevõtte kassas olev sularaha, hoiustamata käibedokumendid (nt. tšekid) jm. Kassatulu – Võlakohustuse tähtpäevaväärtus miinus pangadiskonto. Kassapuudujääk – Summa, mille võrra kassas on raha vähem kui kassaraamatu järgi peaks olema. Kasum – Rahas mõõdetav ettevõtte majandustegevuse positiivne tulem (tulude ja kulude vahe). Kasumi- ja kahjumiaruanne – Ettevõtte finantsdokument, mis kajastab ettevõtte sissetulekuid ja
· Tulemuseks on maj institutsioonide ja protsesside mudelid ning prognoosid · On võimalik kontrollida vaatluste teel Normatiivne analüüs ( on küllaltki palav) · Sisaldab hinnanguid või kriteeriume · Pole teaduslikult tõestatavad · Võrreldakse või reastatakse alternatiivsed seisukohad kriteeriumi alusel Muutujad 1. endogeensed, sõltuvad- nähtuste poolt põhjustatud 2. eksogeensed, sõltumatud, autonoomsed. Muutujad- varumuutuja ( kogus teatud ajahetkel ntx kassaseis) Voomuutuja- koguse muutus tetud perioodil näiteks SKP suurus 2006a. Mudel- tegelikkuse lihtsustatud kujutis, millel on säilinud olulised omadused · Mudeli vahendite valimine- definitsioonid, konseptsioonid, määratlused. · Loogiliste järelduste tegemine- Hüpoteesi või prognoosina Hüpotees- tingimuslik väide (on A, on ka B) · Kontrollimine- parim, võrreldes prognoose vaadeldud nähtusega , statistiline protsess Kui
· Pole alati teaduslikult tõestatavad. · Võrreldakse või reastatakse alternatiivsed seisukohad kriteeriumi alusel. 4.2.Teooriad ja mudelid Majanduses tuuakse välja erinevaid muutujaid. Alljärgnevalt on toodud 2 enam kasutatud võimalust muutujate määratlemiseks. MUUTUJAD: · endogeensed, sõltuvad, nähtuse poolt põhjustatud(mõjutatud); · eksogeensed, sõltumatud, autonoomsed. MUUTUJAD: · varumuutuja (kogus teatud ajahetkel, näiteks kassaseis 03.09.2002.) · voomuutuja (koguse muutus teatud perioodil, näiteks SKP suurus 2002.a.) Mudel tegelikkuse lihtsustatud kujutis, millel on säilinud olulised omadused. MAJANDUSMUDELI KONSTRUEERIMISE ETAPID: · Probleemi, nähtuse valimine. · Mudeli vahendite valimine definitsioonid, kontseptsioonid, määratlused. Väljendatakse verbaalselt, graafiliselt või matemaatiliselt. · Loogiliste järelduste tegemine hüpoteesi või prognoosina
*Sisaldab hinnangut või kriteeriumi. *Pole alati teaduslikult tõestatavad. *Võrreldakse või reastatakse alternatiivsed seisukohad kriteeriumi alusel. 4.2.Teooriad ja mudelid Majanduses tuuakse välja erinevaid muutujaid. Alljärgnevalt on toodud 2 enam kasutatud võimalust muutujate määratlemiseks. MUUTUJAD: *endogeensed, sõltuvad, nähtuse poolt põhjustatud(mõjutatud); *eksogeensed, sõltumatud, autonoomsed. MUUTUJAD: *varumuutuja (kogus teatud ajahetkel, näiteks kassaseis 03.09.2002.) *voomuutuja (koguse muutus teatud perioodil, näiteks SKP suurus 2002.a.) Mudel – tegelikkuse lihtsustatud kujutis, millel on säilinud olulised omadused. MAJANDUSMUDELI KONSTRUEERIMISE ETAPID: *Probleemi, nähtuse valimine. *Mudeli vahendite valimine – definitsioonid, kontseptsioonid, määratlused. Väljendatakse verbaalselt, graafiliselt või matemaatiliselt. *Loogiliste järelduste tegemine – hüpoteesi või prognoosina
annaabi.ee 
