Kõrgus merepinnast: -28 m Keskmine sügavus: 209 m Nende andmete põhjal on Kaspia meri maailma suurim järv. Asukoht Kaspia meri asub Euraasia mandri keskel, koordinaatidel 42° N, 51° E. Seda läbib piir Euroopa ja Aasia vahel. Sellel pole looduslikku ühendust teiste merede ja ookeanidega. Selle valgla maad on: Aserbaidžaan, Gruusia, Armeenia, Türgi, Iraan, Kasashstan, Venemaa, Türkmenistan. Kaspiasse suubuvad Volga jõgi, Kura jõgi, Tereki jõgi, Uurali jõgi, Žemi jõgi ja ajuti Kuma jõgi. Vesi Kaspia meres Kaspia mere vesi sisaldab erinevalt ookeaniveest rohkelt sulfaate ja karbonaate. Vee temperatuur on suvel kuni 26°C, talvel lõunaosas 12°C. Põhjaosa jäätub paariks kuuks. Selle hoovused kulgevad enamasti vastupäeva, kuid madalas põhjaosas sõltub nende suund peamiselt tuulest ja jõgedest.
mereline, idaosas karmim, kuivem ja kontinentaalsem. Põhja- ja Lääne-Euroopa kliimat mõjutab soe Põhja-Atlandi hoovus, mistõttu talved on Põhja-Euroopas tunduvalt soojemad kui samadel laiustel Aasias ja Põhja-Ameerikas. Põhja-Jäämere rannikul ja saartel on lähisarktiline ja arktiline, Lõuna-Euroopas seevastu lähistroopiline vahemereline kliima. Enamik jõgesid (Doonau, Dnepr, Rein) kuulub Atlandi ookeani valgalasse, pikim jõgi Volga (3530 km) voolab Kaspiasse ning tema vesi maailmamerre ei jõua. Järverohked piirkonnad on Põhja-Euroopa, eriti Fennoskandia (seal asuvad näiteks Laadoga, Äänisjärv ja Vänern), Poola ja Põhja-Saksa madalik ning Alpid. Looduslikku taimkatet on säilinud mägedes, metsa- ja tundravööndis ning kõrbes. Stepid on põlluks haritud. Euroopas leiduvatest maavaradest on ülemaailmselt tähtsad rauamaak, boksiit, pruun- ja kivisüsi, kaali- ja keedusool, elavhõbe, nafta ja väävel.
Põhja- ja Lääne-Euroopa kliimat mõjutab soe Põhja- Atlandi hoovus, mistõttu talved on Põhja-Euroopas tunduvalt soojemad kui samadel laiustel Aasias ja Põhja- Ameerikas. Põhja-Jäämere rannikul ja saartel on lähisarktiline ja arktiline, Lõuna-Euroopas seevastu lähistroopiline vahemereline kliima. Siseveekogud Enamik jõgesid (Doonau, Dnepr, Rein) kuulub Atlandi ookeani valgalasse, pikim jõgi Volga (3530 km) voolab Kaspiasse ning tema vesi maailmamerre ei jõua. Järverohked piirkonnad on Põhja-Euroopa, eriti Fennoskandia (seal asuvad näiteks Laadoga, Äänisjärv ja Vänern), Poola ja Põhja-Saksa madalik ning Alpid. Taimestik ja Maavarad Looduslikku taimkatet on säilinud mägedes, metsa- ja tundravööndis ning kõrbes. Stepid on põlluks haritud. Euroopas leiduvatest maavaradest on ülemaailmselt tähtsad rauamaak, boksiit, pruun- ja kivisüsi, kaali- ja
mistõttu talved on Põhja-Euroopas tunduvalt soojemad kui samadel laiustel Aasias ja Põhja- Ameerikas. Põhja-Jäämere rannikul ja saartel on lähisarktiline ja arktiline, Lõuna-Euroopas seevastulähistroopiline vahemereline kliima. Looduslikku taimkatet on säilinud mägedes, metsa- ja tundravööndis ning kõrbes. Stepid on põlluks haritud. Enamik jõgesid (Doonau, Dnepr, Rein) kuulub Atlandi ookeani valgalasse, pikim jõgi Volga (3530 km) voolab Kaspiasse ning tema vesi maailmamerre ei jõua. Järverohked piirkonnad on Põhja-Euroopa, eriti Fennoskandia (seal asuvad näiteks Laadoga, Äänisjärv ja Vänern), Poola ja Põhja-Saksa madalik ning Alpid. Looduslikku taimkatet on säilinud mägedes, metsa- ja tundravööndis ning kõrbes. Stepid on põlluks haritud. Euroopas kõneldakse kõige rohkem slaavi, germaani ja romaani keeli. Peamine usund on kristlus.
mineviku kliima tundma õppimine. Kui ühes kohas võtta meetmeid viljasaagi suurendamiseks, peab hoolikalt jälgima, et see ei viiks tasakaalust välja mõne teise piirkonna kliimat või looduskeskkonda. Venelased juba sattuseid raskustesse, kasutades Araali ja Kaspia merd toitnud jõgede vett tööstuse ja põllumajanduse tarbeks. Selle tagajärjel on Araali meri kiiresti kuivanud ja tekkinud tohutud kasutamiskõlbmatud alad. Arevust tekitavalt on langenud ka Kaspia mere veetase. Et Kaspiasse voolab magedat vett vähem, on meri muutunud liiga soolaseks. See mõjub kahjulikult kaladele ja teistele elusolendeile. Venelased kavatsesid juhtida sinna vett Põhja-Jäämerre voolavatest suurtest jõgedest Obist ja Jenisseist. Sellise mageda veekoguse ärajuhtimine Põhja-Jäämerest oleks võinud takistada jääkatte tekkimist ja kogu paikkonna kliima oleks võinud soojeneda 10 kraadi võrra. See omakorda oleks
2. Moskva (jõuti sinna, aga 1941. aasta lõpuks vallutada ei õnnestunud). Seal suutis NSVL ka otsest vastupanu osutada. Umbes 5 miljonit venelast võeti vangi. 3. Läbi Ukraina taheti 1941. aasta lõpuks Kaspia mereni (sealt ammutatakse naftat). Selle suunaga läks kõige halvemini. Jõuti Kaukasuse mägedeni, aga Kaspia mereni ei jõutud. Kuna 41. aasta lõpuks sinna ei õnnetunud jõuda, otsustati suunda muuta ja võeti suund Volga jõeni (voolab Kaspiasse) ja läbi selle oleks võimalik toimetada naftat laevadega. Volga jõe ääres asus Stalingrad, sakslaste sihiks saigi see paik. 1941. aasta augustis sõlmisid Inglismaa ja USA Atlandi harta. USA osutas materjaalset abi Inglismaale ja hiljem ka NSVL-e. Alguses ei olnud USA üldse sõjas. 6 Atlandi harta käsitles punkte, et milline peaks olema maailm peale Saksamaa purustamist. Taheti, et rahvas saaks ise oma asju otsustada, iseseisvuse taastada, vabaduse liikuda jne.
Sageli on veelahkmeks kõrgustikud, sest vesi liigub alati piki nõlvu allapoole. Lääne-Euroopa peamine veelahe on Alpid oma arvukate liustikega. Eristatakse pinnaveelahkmeid ja põhjaveelahkmeid, neist esimesed on maastikul rohkem nähtavad. Osa maismaast ei kuulu ühegi ookeani valglasse ja seda nimetatakse äravooluta alaks. Selliste alade sademed voolavad umbjärve, nagu on Kaspia ja Araali meri. Need on tegelikult järved, mereks nimetatakse neid suuruse tõttu. Kaspiasse voolab näiteks Volga jõgi, mille veed otse maailmamerre ei jõua. Paljud Euroopa jõed on veerohked ja seetõttu olnud läbi ajaloo sobivad laevatamiseks. Nende kallastele on rajatud seetõttu mitmeid suuri linnu (Budapest, Bonn, Pariis jt). Jõed on olnud sageli ka riikidevahelisteks piirideks (Oder, Doonau, Narva). Euroopa jõgedevõrk on tihe ja suurel määral ka inimese poolt juba ümber kujundatud. Belgias, Suurbritannias, Taanis on neid
annaabi.ee 
