Vahevaated Instrumendi Jaama nr. Märkused Kaskmine kaugused nivelliirist Punktide Kõrguskasv kõrguskasv mm-des
1.Millistest gaasides koosneb õhk!Kirjuta ringdiagrammilejuurde gaaside nimed. kõige suurem ala on lämmastik,kaskmine on hapnik ja kõige väiksem on süsihappegaas ja muud gaasid. 2.Mille poolest erineb vihmavesi pinnases olevast veest? Vihmavesi on puhtam pinnases olevast veest 3.Millist õhus olevat ainet on vaja loomade eluks? Hapniku 4.Kraaniveega teekannus teevett keetes tekib kannu põhja katlakivi,Kas katlakivi tekiks ka puhta vihmavee korral?Põhjenda! Katlakivi ei tekki kuna vihmavesi on ülevalt taevast kondenseerunud. 5.Millist õhus olevaid aineid onvaja taimede eluks?
Täiskasvanud lehma kohta arvestatakse karjamaa pinda keskmiselt 0,5 ha., niisutamise korral 0,3 ha. Lehmade koplid peaksid olema võimalikult ruudu- või ristküliku kujulised. Teravnurksete koplite korral tallavad loomad liigselt rohtu ja sõtkuvad kamara puruks.kahte karjarühma või erinevat veisetõugu ei ole soovitatav karjatada kõrvuti olevates koplites. Ööpäevaringset reziimi võib rakendada siis, kui ööpäeva kaskmine õhutemperatuur on üle 10 C alates mai kolmandast dekaadist kuni septembri teise dekaadini. Piimalehmadel kulub rohu söömiseks 6-12 tundi, lamamiseks ja mäletsemiseks 6-9 tundi, karjamaal liikumiseks 1-3 tundi, seismiseks ja mäletsemiseks 1-2 tundi ning vee joomiseks 0,2-0,4 tundi. Lisaks karjamaarohule vajavad kõrgetoodangulised lehmad ka jõusööta 100-250 b üke kilogrammi piima kohta. Karjatamisperioodil vajavad lehmad ka soola ja on vaja anda ka kuivainerikkaid koresöötasid
PALGASÜSTEEMI STRATEEGILISED EESMÄRGID: efektiivsus (säästlikkus) turvalisus (kindlustunne) võrdsus kõigile seaduslikus (töölepingu seadusele vastav) motiveeritus adekvaatne (palga konkurentsivõimelisus) Karjääriastmed on: 1 tööks ettevalmistus 2 organisatsiooni tulek 3 varajane karjäär (ameti tundmaõppimine, organisatsiooni reeglite ja normide tundmaõppimine) 4 karjääri kaskmine aste (eesmärkide täpsustamine või muutmine, töö produktiivsuse saavutamine) 5 hiline karjäär (produktiivsuse ja enesehinnangu säilitamine, valmistumine pensionile minekuks) ARENGUVESTLUS Arenguvestlusi viivad läbi töötajatega nende vahetud juhid. Arenguvestlus on juhi-alluva vaheline kombineeritud vestlus, mis on üles ehitatud etapiliselt, alustades möödunud perioodi analüüsist ja lõpetades tulevikueesmärkide püstitamisega. Arenguvestluse eesmärgid on:
Ema pistab rinna suhu, aga meelt ei pista pähe! Ema hoiatab poega mõõga eest: veri ihkab vere palka! Kodus pajatavad vennad oma reisilugusid. Vanem vend rändas mööda ilma, kohtas teel tinast, vasest ja hõbedast neidusid, kes ei saanud suudki maigutada, alles kulne neiu ütles, et ema jälgi tuleb küsida lihase neiu käest. Leidiski neiu, kes teda kosilaseks kutsus, aga ema jälgedele juhatust anda ei osanud. Vanem vend ei ole aga kosjaskäija, tema otsib ema jägi. Kaskmine vend otsist vastust sauna eidelt-taadilt, hundipojalt, karult ja käolt. Kägugi soovitab küsida neidudelt. Ka taluneiud ei mõista aidata, küll aga kutsuvad kosilaseks. Keskmine vend ei taha naist, vaid on ametis ema otsimisega. Nooremgi vend rääkis oma teekonnast, saarepiigast ja sepa pojast aga vaikis. Tunnistati, et ema saatus on neil ikka teadmata. On tulnud aeg liisku heita, kellest saab maa valitseja. Noorem poeg läheb õhtul isa hauale
Täiskasvanud lehma kohta arvestatakse karjamaa pinda keskmiselt 0,5 ha., niisutamise korral 0,3 ha. Lehmade koplid peaksid olema võimalikult ruudu- või ristküliku kujulised. Teravnurksete koplite korral tallavad loomad liigselt rohtu ja sõtkuvad kamara puruks.kahte karjarühma või erinevat veisetõugu ei ole soovitatav karjatada kõrvuti olevates koplites. Ööpäevaringset reziimi võib rakendada siis, kui ööpäeva kaskmine õhutemperatuur on üle 10 C alates mai kolmandast dekaadist kuni septembri teise dekaadini. Piimalehmadel kulub rohu söömiseks 6-12 tundi, lamamiseks ja mäletsemiseks 6-9 tundi, karjamaal liikumiseks 1-3 tundi, seismiseks ja mäletsemiseks 1-2 tundi ning vee joomiseks 0,2-0,4 tundi. Lisaks karjamaarohule vajavad kõrgetoodangulised lehmad ka jõusööta 100-250 b üke kilogrammi piima kohta. Karjatamisperioodil vajavad lehmad ka soola ja on vaja anda ka kuivainerikkaid koresöötasid
annaabi.ee 
