Tekstuur on peen ja läikiv. Kasepuit on ilmastikule vähe vastupidav, samuti vastuvõtlik puiduseente ja putukate kahjustusele. Mehhaanilised omadused: puidu tihedus on 600-700 kg/m3 Puit on vastupidav löökkoormusele. Töödeldavus: puit on kergesti töödeldav käsitsi ja masinatega, puitu on kerge poleerida, liimida ja lakkida. Kuivatamine: kuivatama peab aeglaselt ja hoolega jälgides, et vältida kõmmeldumist (puidu ristlõike kuju muutumine kuivamisel Kasutamine: kasepuitu kasutatakse vineeri-, mööbli- ja varem ka suuskade valmistamiseks, tisleritööks, treimistööks, mitmesuguste tööriistade varteks, põrandalaudadeks, kattelaudadeks ja vineeriks, laudade ja toolide tegemiseks, jäätisepulkadeks, puidust naelteks, telefoni- ja elektripostideks, kaminahalgudeks, sobib ka spooni valmistamiseks. Kasepuit on tooraineks ka tselluloosi ja paberitööstusele.
Laiad kiiret võivad olla tõelised() või väärad (). Laiad; (koosnevad paljudest rakuridadest). Need säsikiired on palja silmaga nähtavad kõigil lõigetel. Väärlaiad : Mõnede liikide väga kitsad säsikiired on grupeerunud nn. väärlaiadeks sel juhul on säsikiirte vahel puidu tugirakud. 7. Milliste tunnuste põhjal on võimalik eristada omavahel (Soovitus: uurige ka E. Saarmani õpikut!): - kasepuitu ja pöögipuitu - tammepuitu ja jalakapuitu - kadakapuitu ja männipuitu -kuusepuitu ja lehisepuitu? - kasepuitu ja pöögipuitu (tunnused: - malts- ja lülipuit; - säsikiired (suurus ja nähtavus) Pöögipuit. Küpspuiduline. Vanadel puudel esineb punakaspruun väärlipuit. Säsikiired kahesugused: kitsad ja laiad. Ristlõikel laiad säsikiired nähtavad läikivate ribadena, kitsas säsikiiret vaevalt nähtavad. Kask. Maltspuiduline. Sageli esineb tumepruun või tumehall väärlipuit.
Ümarad ja kumerad vormid asendusid geomeetriliste kujunditega ning range proportsionaalsuse põhimõttega. Tuntuim klassitsistliku mööbli esindaja on Prantsuse mööblimeister Georges Jacob. 6 Georges Jacob 7 19. sajandi algus Seoses uuendustega, heideti Prantsusmaal kõrvale kõik eelnev. Selline liikumine hakkas levima kogu Euroopas. Kujunes "ampiiri" stiil. Mööbli tootmises hakati kasutama ka papli- ja kasepuitu. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses asendus "ampiiri" stiil gooti stiilist inspireeritud mööbliga. 8 Empire "Ampiiri" stiil 9 20. sajand Tuntumaid sisekujundajaid, Walter Scott. Domineerivad heledad kangad, dekoratiivne pronks ning gooti ehted. 10 Gooti stiil 11 Tänapäeva mööbel Mööbliesemeid valmistatakse praktiliselt
VINEER Vineeride saamiseks liimitakse õhukesed puitlehed, nn spoonid, kokku paketiks. Paketis on kindel arv spoone-3..11 lehte, paksusega 1,4-3,2mm. Iga järgmine kiud on eelmisega risti. Spoonid valmistatakse ringkoorimisega puupakkudest, mida on eelnevalt leotatud ja aurutatud. Ehituses kasutatakse liimitud, lamineeritud ja dekoratiivvineeri. Spoonid ühendatakse fenoolformaldehüüd - vaikudega kuumalt pressimisel. Vineeri paksus on 4-30mm. Puuliikidest kasutatakse männi-, kuuse- ja kasepuitu. LIIMPUIT liimpuiduks nimetatakse vähemalt 4 lamellist pakettristlõikeks liimitud elementi. Lamellide kiudude suunad on paralleelsed. Valmistatakse põhiliselt kuusest ja männist. Liimpuidust võib teha nii sirgeid kui kõveraid detaile, millel on kas muutuv või ka konstantne ristlõige. Liimpuidust kandekonstruktsioone kasutatakse nii suurte avadega hoonete katusekonstruktsioonides, kui ka seinakarkasside ehitamiseks.
(230 J/(kg·K)) 6.5 Termoses olevale 5 L veele temperatuuriga 50 0C lisatakse 1 kg jääd temperatuuriga 0 0C. Milline on lõpptulemusena tekkinud vee temperatuur ? (28,4 0C) 6.6 Kui palju soojust kulub toatemperatuuril 20 0C oleva 20 g plii sulatamiseks? (1,3 kJ) 6.7 Kui palju soojust kulub 0,5 L toatemperatuuril 20 0C oleva vee täielikuks aurustamiseks? (1,3 MJ) 6.8 Maja kütteks elektriküttega kulub ühes kuus 2000 kW·h elektrienergiat. Kui palju kasepuitu kulub ühes kuus sama hoone kütmiseks ahjukütte korral kui selle kasutegur on 40 %, kuid elektrikütte kasutegur on 75% ? (1000 kg ehk ca 3 ruumimeetrit puitu) 6.9 Täiskasvanud inimene saab toidust ja annab keskkonnale ära 4500 kcal energiat ööpäevas. Võrdle seda energiat ööpäevaringselt põleva 100-vatise elektrilambi poolt tarbitud energiaga. (19 MJ, 9 MJ, lambi poolt tarbitud energia on ca poole väiksem) 12
1 Puitplaatide liigid Nagu lubatud, esitame algatuseks puitplaatide lühikirjeldused, et ka võhikul aimu oleks, millest jutt. Vineer (plywood) on kihiline materjal, mis on kokku liimitud kolmest või enamast üksteise suhtes risti asetatud spoonilehest paksusega 4...25mm. Tööstuslik vineeri tootmine Euoopas sai alguse 19. sajandi lõpul Eestist. Enamasti kasutatakse männi-, kuuse- või kasepuitu.(Saarmann 2006) 3 Laastplaadid (particle board) koosnevad puitlaastudest ja liimist, mis on kokku pressitud kõrge temperatuuri ja surve all. Nende hulka kuulub ka nn OSB (oriented strand board).(Saarmann 2006) Puitkiudplaate toodetakse puidukiududest, mis seotakse üksteisega vildistamise (kõrgel temperatuuril kokkupressimine) teel. Tööstuslikku tootmist alustati juba 1920- ndatel aastatel
> Vineeride saamiseks liimitakse õhukesed puitlehed, nn spoonid, kokku paketiks. Paketis on kindel arv spoone 3...11 lehte, paksusega 1,43,2 mm. Iga järgmine kuid eelmisega risti. > Spoonid valmistatakse ringkoorimisega puupakkudeks, mida on eelnevalt leotatud ja aurutatud. > Ehituses kasutatske liimitud, lamineeritud ja dekoratiivvineeri. Spoonid ühendatakse fenoolformaldehüüd vaikudega kuumalt pressimisel. Vineeri paksus on 430mm. > Puuliikidest kasutatakse männi, kuuse ja kasepuitu. Kasepuu vineer on kõige tugevam. > Vineeril on väiksem põlevus kui saematerjalil või lamellliimpuidul. Püsib hästi mõõdus. > Valmistamistatakse mitmesuguseid tala, raam, kaar ja sõrestik konstruktsioone. > Liimpuiduks nimetatakse vähemalt 4 lamellist parkettristlõikest liimitud elementi. Lamellide kiudude suunad on parallelsed. Valmistatakse põhiliselt kuusest ja männist.
VINEER Vineeride saamiseks liimitakse õhukesed puitlehed, nn spoonid, kokku paketiks. Paketis on kindel arv spoone-3..11 lehte, paksusega 1,4-3,2mm. Iga järgmine kiud on eelmisega risti. Spoonid valmistatakse ringkoorimisega puupakkudest, mida on eelnevalt leotatud ja aurutatud. Ehituses kasutatakse liimitud, lamineeritud ja dekoratiivvineeri. Spoonid ühendatakse fenoolformaldehüüd - vaikudega kuumalt pressimisel. Vineeri paksus on 4-30mm. Puuliikidest kasutatakse männi-, kuuse- ja kasepuitu. LIIMPUIT liimpuiduks nimetatakse vähemalt 4 lamellist pakettristlõikeks liimitud elementi. Lamellide kiudude suunad on paralleelsed. Valmistatakse põhiliselt kuusest ja männist. Liimpuidust võib teha nii sirgeid kui kõveraid detaile, millel on kas muutuv või ka konstantne ristlõige. Liimpuidust kandekonstruktsioone kasutatakse nii suurte avadega hoonete katusekonstruktsioonides, kui ka seinakarkasside ehitamiseks.