........................................................................ 7 Kasutatud kirjandus........................................................................... 9 2 Sissejuhatus. Meil ja naabermaades on levimas uus pargipuude kahjustaja jalakapässik. Taanlane Peer Corfixen tutvustas seda Taanist ja Rootsist leitud uut seeneliiki alles 15 aastat tagasi. Väliselt sarnaneb see seen meil rahva seas kasekäsna nime all tuntud musta pässikuga (Inonotus obliquus), aga kasvab vaid jalakal. Niisiis nimetatigi ta jalakapässikuks (I. ulmicola) . Lõuna-Soomes (näiteks Helsingi ja Turu) ja ka Eesti parkides on seen kõige olulisem vanade jalakate pehastaja. Võrreldava suurusega majanduslikku kahju tekitab pargipuude mädandajana veel vaid vahtratarjak (Rigidoporus ehk Oxyporus populinus).
· 1. liik--> terise sisu= must eoste mass --> terise kest terve (nt. kõvanõed) 2. liik (nt. lendnõed)--> hävib kogu õisik--> jäänused--> nõetaoline tolm (eosed) Parasiitseened (3) · Jahukaste taimedel valkjas kirme moodustub seene hüüfidest ja eosekandjatest. Jahukastega nakatunud lehed on kaetud valge jahutaolise kirmega. Parasiitseened (4) · Nõialuud on haigus, mida põhjustab mikroskoopiline seen. · Haigust põhjustavat seent aga nimetakse luudikuks. Luudik elab kase tüves ning soodustab seal uute okste kiiret kasvu. Torikulised (1) · Juba varakevadel algab looduses ka surnud organismide lagunemine, mida suures osas teostavad seened. · Näiliselt ühtemoodi kogu aasta läbi seisavad puude ja kändude küljes aga mitmeaastaste seente - torikuliste - viljakehad. Torikulised (2) · Musta taeliku 515 sentimeetri laiused
Sageli muudest seentest välja väga ei tehtagi, teatakse vaid, et kärbseseent kasutasid šamaanid nägemuste saamiseks. Tänapäeval on neile lisandunud ka nn maagilised seened. Siinkohal saamegi seente kasutamist ravimina mõista mitmeti. Spirituaalsuse seisukohast vaadates on ka maagiliste seente kasutamine teatavat moodi ravimine. Ent peatume pigem siiski rahvameditsiini tavapärasemas tähenduses ja vaatame kuidas seeni kasutatakse haiguste ennetamises ja ravis ning jätame ajukeemiaga manipuleeriva osa kõrvale. Ravimiseks saab seeni kasutada mitmel viisil: tükkideks lõigatult kuivatatuna, jahvatatuna, tehakse tõmmiseid ning tinktuure. Must pässik (Inonotus obliquus) Must pässik - rahvasuus kutsutakse ka kasekäsnaks (kuigi ametlikult on kasekäsn hoopis teine seen) ja kohati kannab ka venepärast nime chaga või tšaaga. Varemalt oli selle kasutamine levinud Siberis, Hiinas ja Jaapanis aga viimasel ajal on hakatud
* Jõhvikas; Droog - marjad Toime üldtoniseeriv, külmetushaiguste korral higile ajav, antiseptiline, vererõhku alandav. Marjades olev bensoehape tõttu säiliv hästi, bakterisiidne toime. Kasutamine marjades mahla. Värskete marjade, mahla, ka morsi ja siirupi kaustamine aitab ära hoida neerukivide tekkimist, tugevdab kõhunäärme talitust. Jõhvikamahl ka koos meega on hea angiini ja bronhiidi ravim. * Mustikas; Droog viljad ja lehed. Toime eripära viljades leiduvate ühendite ja suure tanniinide sisalduse koosmõju tõttu seedetegevust korrastav ja põletikuvastane. Mustikalehtedel on väga iseloomulik toimete kombinatsioon, mida pole teistel meie ravimtaimedel leitud. Marjadega sarnane toime on lehtedel nõrgem, kuid lisaks aitavad reguleerida vere suhkrusisalduse taset. Mustikad võivad suurendada nägemisteravust ja omavad vähivastast toimet.
Seened http://www.hkhk.edu.ee/seened/ Kübarseened Ka need on seened... Seened Parasiitseened Pärmseene d Kübarseened Hallitusseened Kõikide seente tunnused: * päristuumsed * paljunevad põhiliselt eostega * toituvad orgaanilisest ainest * vajavad soojust ja niiskust Vahtra pigilaiksust põhjustav seen saab kasvada vaid puhtas õhus Seeneniitidest ehk hüüfidest moodustub seeneniidistik ehk mütseel Miks on seentele vaja seeneniidistikku? (Vaata õpikust lk 73) Seened paljunevad enamsti eostega http://www.youtube.com/watch? Pärmseened Toituvad suhkrust ja mineraalainetest, tekivad CO2 ja alkohol. Paljunevad pungudes Valmistatakse · Taigent · Õlut · Kefiiri http://www.youtube.com/watch?v=5ruXdbUl_TE
vigastused; suurem kahju tekib aga sellest, et need haavandid pakuvad mädanikutekitajatele kohest sissepääsu. Puidumädanikku tekitavad nn kõrgemad seened saavad alguse eosest e spoorist. Sobivale kasvupinnasele e substraadile langenud eosest idaneb seeneniit e hüüf, mis koosneb pikkadest voolikukujulistest rakkudest. Puusse tungides eritab see ensüüme, mis muudavad puidurakkude seintes olevad ained lahustuvaks ning need imenduvad seeneniiti niiviisi seen toitub. Seeneniitide kasvades ja harunedes moodustub puidu sisse seeneniidistik e mütseel. See areneb varjatult ning märkamatult aastaid, kuni ükskord ilmuvad puutüvele seene viljakehad: taelikud, torikud, pessud jm. Need koosnevad tihedasti põimunud seeneniitidest ning moodustuvad vaid paljunemiseks. Viljakeha allküljel asub selle tähtsaim osa eoslavakandja e hümenofoor, mis on sagedamini moodustunud püstistest torukestest,