● Kõik kiudained on polümeerid. ● Looduslikud kiudained jagunevad omakorda tsellulooskiududeks ja valkkiududeks. Tsellulooskiud ● On taimse päritoluga, koosnevad peamiselt tselluloosist. ● Tähtsaim tsellulooskiud: ● puuvill, lina- ja kanepikiud, paks linane riie present, kanepist valmistatud nöör ja köis. Valkkiud ● Valkkiud on loomse päritoluga. ● Tähtsaim valkkiud on vill, mida saadakse peamiselt lamba karvkattest. ● Villa saab vee ja mehaanilise mõjutamise abil vanutada, moodustub tugev vilt. Siid Tehis- ja sünteeskiudained ● Tehiskiudude lähteaineteks on looduslikud polümeersed materjalid, peamiselt tselluloos (nt tehissiid). ● Sünteeskiudaineid valmistatakse sünteetiliselt, lähteaineks väikese molekuliga ained (nt polüamiid- ja akrüülkiud). ● Omadused: odavad, looduslikud, ilusad, vett- tõrjuvad, ebatervislikud, pesukindlad.
Selts: Kiskjalised (Carnivora) Sugukond: Kaslased (Felidae) Perekond: Panter (Panthera) Liik: Lõvi (Panthera Leo) Välisehitus Lõvidel on võimas keha, suur pea, tugevad küünised ja hambad ning 60-90cm pikkune saba, mis lõppeb tutiga. Lõvid on umbes meetrikõrgused ja 2,5 meetri pikkused, ning nende kaal võib ulatuda kuni 250 kilogrammini. Täiskasvanud isaste kaela, õlgu ja rinda katab pikk karvkattest tumedam lakk. Emased lõvid on isastest väiksemad. Lõvid on kaetud pruunikaskollase karvkattega. [vt Lisa 1] Siseehitus Lõvid hingavad kopsudega, mis koosnevad miljonitest kopsutrombukestest. Lõvidel on suletud vereringe. Nende süda on neljaosaline. Kuna lõvid on loomtoidulised, on neil suhteliselt lühike soolestik, mis koosneb maost ning peen- ja jämesoolest.
Jõhvi 2011 Sisukord ~2~ LOOMSED KIUD MIS NEED ON? Loomsed kiud /animal fibres/ on kiudained, mida saadakse loomadelt. Need koosnevad peamiselt valkainest ja nende põlemisel võib tunda iseloomulikku karvade põlemise lõhna. Loomsed kiud jagunevad villa- ja karvakiududeks ja siidikiududeks. Villakiud omakorda jagunevad loomade sugukondade järgi, kelle karvkattest villakiud pärit on. Loomsete kiudude jaotus: LOOMSED KIUD VILLA- JA KARVAKIUD SIIDIKIUD LAMBAVILL VEISEVILLAD (lammas) (jakk, muskusveis) KITSEVILLAD SIID JA METSIK SIID
Kuna kanepikiud on rohkem puitunud kui linal, kasutatakse seda vähem kangakudumiseks. Enamasti valmistatakse kanepist laevaköisi, nööre, kotte ja tuletõrjevoolikuid. Riided kanepist on lihtsad ja mugavad. Õigesti hooldades on kanep tõeliselt vastupidav materjal. [5] Loomsed kiudained moodustuvad loomade elutegevuse tagajärjel. Loomsed kiud jagunevad villa-, karva- ja siidikiududeks. Villakiud omakorda jagunevad loomade sugukondade järgi, kelle karvkattest villakiud pärit on.[4] Siid Siid, mida nimetakse tema omaduste ja ilu pärast tekstiilide kuningannaks, on pärit Hiinast ning enne paberi leiutamist kasutati seda kirjutamiseks. Siidist kanga tõid hiina kaupmehed Pärsia kaudu Damaskusesse ja sealt edasi jõudis siid Euroopasse. Siid on ainus looduslik katkematu kiud, mis oma ehituselt meenutab hoopis tehiskiude. Seda toodavad siidiussid, kes moodustavad siidikookoneid. Pärast
jäsemete ja saba ümber rõngakujulisi vööte. See kaslane elutseb kuivadel kaljustel nõlvadel umbes 3000 meetri kõrgusel ülevalpool metsapiiri. Ta püüab peamiselt närilisi, nagu näiteks viskatsasid. Erinevalt paljudest teistest kaslastest ei ohusta seda liiki otseselt ei jaht ega elupaikade hävimine, kuid ohustatud on tema saakloomad. Puuma Puuma elab Põhja-Ameerika lääne- ja lõunaosas, Kesk- Ameerikas ja Lõuna- Ameerikas. Suurem osa ta karvkattest on ühtlaselt tuhmkollane. Ta toob kuuldavale paljusid erinevaid häälitsusi. Tema pikkus koos sabaga võib olla kaks meetrit ja kaal ligi 100 kg. Ta suudab ilma hoogu võtmata sooritada 7 m kõrgusi hüppeid. Nii nagu ilves, lööb ka puuma nurru. Puuma jõuab joosta kuni 80 km/h. Ta elutseb troopilistest vihmametsadest, kõrgmäestikest ja okasmetsadest kõrbeteni. Ta sööb peamiselt hiiri, rotte , küülikud ja jäneseid mis moodustavad paljudes piirkondades ta peamise toiduallika
Tuule käes tolmnevad, õisikutesse koondunud, õied väikesed · kasvukoht veetaim vartes pole tugikude , õhukanalid, kõrbetaimedel väikesed lehed või ei ole üldse või on hoopis paksud, et saaks sinna vett koguda, vaha kaitseb auramise eest. · Mimikri õied sarnanevad putukatele (kärbesõis). Kohastumine on suhteline ühel juhul on kasulik, aga teises kahjulik (kasulik seal kus kujunevad). Nt talvel pole jänesel valgest karvkattest kasu. Mesilastel mürgiastel. Kaktused saavad veevaeses kohas hakkama, aga veerikkas kohas mitte. Liikide tekkimine Liik sarnaste isendite rühm, kes võivad omavahel järglasi anda ja kellel on alati olemas oma kindel areaal ehk leviala. Liikidekriteeriumid, mis teevad neid sarnaseks. Erinevaid liike eristab ristumisbarjäär. 1) pärimus välis- ja siseehituse sarnasus. N. tutt-tihane ja rasvatihane liike eristab välimuse järgi
Toornahas eristatakse kolme kihti: 1. õhukest nahaepiteeli kihti, mida nimetatakse epidermiseks ehk marrasknahaks, 2. paksemat, sidekoelist, villkarvajuuri sisaldavat kihti nimetatakse pärisnahaks ehk dermiseks (ka kuutiseks). 3. kohevalt seostunud, rasvarakke sisaldavat sidekoelist kihti nimetatakse alusnahaks ehk subkuutiseks. (K. Jaama, 1984) Ehitus Nahk on organismi pealmine kate, mis kaitseb organismi keskkonna väliste tegurite eest. Kõikide elusorganismide nahk koosneb nahakoest ja karvkattest. Karusnaha kvaliteedi hindamisel pööratakse tähelepanu karvkattele ja naha mälvapoolele. Nahk jaotatakse mõtteliselt osadeks, millest tähtsamad on pea- ja seljaosa, vähemtähtsad on pea, kael, puusade piirkond, käpad ja saba. EPIDERMIS on naha kõige pealmine, välimine kiht. See kujutab endast mitmekihilist lameepiteelkihti. Epiteelkiht kaitseb organismi vee, keemiliste ainete ja bakterite eest. Seetõttu tuleb nahkade kuivatamist ja soolamist teha naha alumiste kudede poolt. Nendel
annaabi.ee 
