Esimene luulekogumik ,,Mõrkjas tuul" ilmus 1983. aastal. Tema sõnul luule liidab tundeid mõtetega, proosa aga ühendab mälestusi mõistusega. Tema loomingus on luuletusi, mis püüdlevad filosoofiliste järelduste poole. Eelistab vabavärssi Looming Mõrkjas tuul (luuletused, 1983) Hullu Hansu lugu (romaan, 1988) Öö valgus (luuletused, 1990) Tolm ja tuul (romaan, 1992) Naeru õpilane (romaan, 1998) Mees, kes mäletas elevante (novellid, 1994) Pääse karusellile (novellid, 2000) Vaba langemine (luuletused, 2002) Lõks lõpmatuses (romaan, 2004) Homsed uudised (luuletused, 2005) Absoluutne meister (novellid, 2006) Tulearm (luuletused, 2007) ,,Lõks lõpmatuses" See raamat sai 2004. aastal Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna Kaasakiskuv psühholoogiline 208-lk romaan, kust leiab tundeid ja sündmusi, mida võib üks inimkauplejate küüsi sattunud noor neiu kogeda. Raamat sisaldab sotsiaalseid probleeme, mis
Otse looduses või linnatänaval maalimine on kiire reaktsiooni ja suure üldistusvõimetega kunstnike pärusmaa: valgusd muutuvad imekähku ning hoogsalt tuleb katta suuri lõuendeid. Vladimir Bachu saab sellega suurepäraselt hakkama ta ei kooonerda väljendusrikaste toonide ja ladusa pintslitööga ning seetõttu kiirgabki tema maaliest tundeküllast värvimängu ja julgeid kontraste. Kui vaatad tema maale siis satud justkui karusellile: visandlikult kuid üliintensiivselt vihisevad silmade ees maastikud ja linnavaated, loodus oma ülevoolavas elus ja õhtuvalguses tänavad. Mis juhtub maalidega? Tema töid säilitatakse kunstigaleriides ja erakogudes Eestis, Prantsusmaal, Venemaal, USA-s, Rootsis, Taanis, Argentiinas, Mehikos. Tema töid ostavad kollektsionäärid Eestst, Venemaalt, Prantsusmaalt, USA-st, Rootsist, Soomest, Ukrainast, Taanist, Saksamaalt, Mehikost ja Argentinast
Eeva Park on kirjutanud ka näidendeid ning on olnud mitmeid aastaid Põhjamaade luulefestivalide üks korraldajaid. 1994. aastal pälvis Pargi novell ,,Juhuslik" Friedebert Tuglase novelliauhinna. Eeva Pargi looming -- Mõrkjas tuul (luuletused, 1983) -- Hullu Hansu lugu (romaan, 1988) -- Öö valgus (luuletused, 1990) -- Tolm ja tuul (romaan, 1992) -- Palveränd (LRK 1/1996) -- Naeru õpilane (romaan, 1998) -- Mees, kes mäletas elevante (novellid, 1994) -- Pääse karusellile (novellid, 2000) -- Vaba langemine (luuletused, 2002) -- Lõks lõpmatuses (romaan, 2004) -- Homsed uudised (luuletused, 2005) -- Absoluutne meister (novellid, 2006) Teose -- Tulearm (luuletused, 2007) põhiprobleemid Teos käsitleb inimkaubanduse ohvriks sattunud noore naise mõttemaailma. Raamatu tegevus toimub aga mitmel tasandil, nimelt lisaks olevikusündmustele saab lugeja paralleelselt aimu naise minevikust. Tähelepanu ei pöörata vangistuses veedetud ajale
silitab ning satub paanikasse ja lahkub. Hommikul laseb koolis Phoebele kirja viia, et nad kohtuksid enne kui Holden läände läheb. Holden läks enne kohtumist muuseumi, kus ta minestas. Pärast minestusest toibumist läheb muuseumi ette Phoebet ootama. Phoebe tuleb ning tal on kaasas suur kohver ja ta tahab Holdeniga kaasa minna. Holden on tõsiselt sokeeritud ning keeldub Phoebet kaasa võtmast. Kuna Phoebe sellega ei lepi, siis Holden valib hoopis loomaaeda mineku, loomaaiast lähevad nad karusellile. Phoebe sõitis karuselliga ning Holden vaatas pealt, olles ise, kasutades tema endi sõnu, kuradima õnnelik. Teose viimasel lehel ta lõpetab oma jutustuse arutledes selle üle, et paljud inimesed küsivad tema käest, kas ta hakkab sügisest tõsiselt tööle. Jutustuse lõpetab sellega, et andis nõu mitte jutustada oma lugu, sest muidu hakkad kellestki puudust tundma. 3. Teoses kajastuvad probleemid: Ma arvan, et teose põhiprobleemiks on Holdeni protest kõige ümbritseva vastu
ühel pingil Grand Central Stationis. Holden läheb Phoebe kooli ja saadab talle märkme, kus ütleb, et ta lahkub kodust igaveseks ja et ta peaks kohtuma temaga lõunapausi ajal muuseumis. Kui Phoebe saabub on tal kaasas kohver täis riideid, ja ta küsib Holdeni käest, kas too võib kaasa tulla. Holden keeldub vihaselt, tüdruk nutab ja keeldub temaga rääkimast. Teades, et õde järgneb talle, kõnnib ta loomaaeda ning võtab ta kaasa parki, karusellile sõitma. Holden ostab talle pileti ja vaatab kuidas ta sõidab sellega. Hakkab sadama, kuid Holden on õnnelik nähes oma väikest õde sõitmas karuselliga, et too on nutuäärel. Holden lõpetab jutustamise siin, öeldes lugejale, et ta ei räägi, kuidas lugu edasi läks ning kuidas ta haigeks jäi. Ta plaanib minna uude kooli sügisel ning on ettevaatlikult optimistlik oma tuleviku üle. Karakterid Holden Caulfield- Peategelane ja jutustaja. Holdenon 16-aastane noormees, kes just visati
Phoebe solvub tema peale ja ei räägi temaga tükk aega. Holden paneb tema kohvrid hoiuruumi, et ta koolist tulles need ära võtta saaks. Siis jookseb Phoebe üle tee, kuid Holden ei lähe talle järgi, sest teab, et õde hakkab hoopis talle järele tulema. Ta hakkab loomaia poole minema ja jõuab sealse karusellini. Õde tahab sellega sõitma minna. Kui ta ühe korra sõitnud on, siis ütleb ta Holdenile, et ta pole enam pahane. Ta paneb talle pähe tobeda punase jahimütsi ja läheb ise karusellile. Hakkab vihma sadama, kuid Holden jääb pingile istuma ja vaatab, kuidas õde karuselliga sõidab. Kuigi ta saab läbimärjaks on Holden paganama õnnelik. Loo lõpus on Holden hullumajas ega tea, mis ta edasi teeb, kui välja saab. Aga ta igatseb kõigi koolikaaslaste järele, kuigi on neid kogu loo kestel kritiseerinud. 7
Phoebe solvub tema peale ja ei räägi temaga tükk aega. Holden paneb tema kohvrid hoiuruumi, et ta koolist tulles need ära võtta saaks. Siis jookseb Phoebe üle tee, kuid Holden ei lähe talle järgi, sest teab, et õde hakkab hoopis talle järele tulema. Ta hakkab loomaia poole minema ja jõuab sealse karusellini. Õde tahab sellega sõitma minna. Kui ta ühe korra sõitnud on, siis ütleb ta Holdenile, et ta pole enam pahane. Ta paneb talle pähe tobeda punase jahimütsi ja läheb ise karusellile. Hakkab vihma sadama, kuid Holden jääb pingile istuma ja vaatab, kuidas õde karuselliga sõidab. Kuigi ta saab läbimärjaks on Holden paganama õnnelik. Loo lõpus on Holden hullumajas ega tea, mis ta edasi teeb, kui välja saab. Aga ta igatseb kõigi koolikaaslaste järele, kuigi on neid kogu loo kestel kritiseerinud.
Phoebe solvub tema peale ja ei räägi temaga tükk aega. Holden paneb tema kohvrid hoiuruumi, et ta koolist tulles need ära võtta saaks. Siis jookseb Phoebe üle tee, kuid Holden ei lähe talle järgi, sest teab, et õde hakkab hoopis talle järele tulema. Ta hakkab loomaia poole minema ja jõuab sealse karusellini. Õde tahab sellega sõitma minna. Kui ta ühe korra sõitnud on, siis ütleb ta Holdenile, et ta pole enam pahane. Ta paneb talle pähe tobeda punase jahimütsi ja läheb ise karusellile. Hakkab vihma sadama, kuid Holden jääb pingile istuma ja vaatab, kuidas õde karuselliga sõidab. Kuigi ta saab läbimärjaks on Holden paganama õnnelik. Loo lõpus on Holden hullumajas ega tea, mis ta edasi teeb, kui välja saab. Aga ta igatseb kõigi koolikaaslaste järele, kuigi on neid kogu loo kestel kritiseerinud.
Phoebe solvub tema peale ja ei räägi temaga tükk aega. Holden paneb tema kohvrid hoiuruumi, et ta koolist tulles need ära võtta saaks. Siis jookseb Phoebe üle tee, kuid Holden ei lähe talle järgi, sest teab, et õde hakkab hoopis talle järele tulema. Ta hakkab loomaia poole minema ja jõuab sealse karusellini. Õde tahab sellega sõitma minna. Kui ta ühe korra sõitnud on, siis ütleb ta Holdenile, et ta pole enam pahane. Ta paneb talle pähe tobeda punase jahimütsi ja läheb ise karusellile. Hakkab vihma sadama, kuid Holden jääb pingile istuma ja vaatab, kuidas õde karuselliga sõidab. Kuigi ta saab läbimärjaks on Holden paganama õnnelik. Loo lõpus on Holden hullumajas ega tea, mis ta edasi teeb, kui välja saab. Aga ta igatseb kõigi koolikaaslaste järele, kuigi on neid kogu loo kestel kritiseerinud.
Phoebe solvub tema peale ja ei räägi temaga tükk aega. Holden paneb tema kohvrid hoiuruumi, et ta koolist tulles need ära võtta saaks. Siis jookseb Phoebe üle tee, kuid Holden ei lähe talle järgi, sest teab, et õde hakkab hoopis talle järele tulema. Ta hakkab loomaia poole minema ja jõuab sealse karusellini. Õde tahab sellega sõitma minna. Kui ta ühe korra sõitnud on, siis ütleb ta Holdenile, et ta pole enam pahane. Ta paneb talle pähe tobeda punase jahimütsi ja läheb ise karusellile. Hakkab vihma sadama, kuid Holden jääb pingile istuma ja vaatab, kuidas õde karuselliga sõidab. Kuigi ta saab läbimärjaks on Holden paganama õnnelik. Loo lõpus on Holden hullumajas ega tea, mis ta edasi teeb, kui välja saab. Aga ta igatseb kõigi koolikaaslaste järele, kuigi on neid kogu loo kestel kritiseerinud.
Phoebe solvub tema peale ja ei räägi temaga tükk aega. Holden paneb tema kohvrid hoiuruumi, et ta koolist tulles need ära võtta saaks. Siis jookseb Phoebe üle tee, kuid Holden ei lähe talle järgi, sest teab, et õde hakkab hoopis talle järele tulema. Ta hakkab loomaia poole minema ja jõuab sealse karusellini. Õde tahab sellega sõitma minna. Kui ta ühe korra sõitnud on, siis ütleb ta Holdenile, et ta pole enam pahane. Ta paneb talle pähe tobeda punase jahimütsi ja läheb ise karusellile. Hakkab vihma sadama, kuid Holden jääb pingile istuma ja vaatab, kuidas õde karuselliga sõidab. Kuigi ta saab läbimärjaks on Holden paganama õnnelik. Loo lõpus on Holden hullumajas ega tea, mis ta edasi teeb, kui välja saab. Aga ta igatseb kõigi koolikaaslaste järele, kuigi on neid kogu loo kestel kritiseerinud.
Phoebe solvub tema peale ja ei räägi temaga tükk aega. Holden paneb tema kohvrid hoiuruumi, et ta koolist tulles need ära võtta saaks. Siis jookseb Phoebe üle tee, kuid Holden ei lähe talle järgi, sest teab, et õde hakkab hoopis talle järele tulema. Ta hakkab loomaia poole minema ja jõuab sealse karusellini. Õde tahab sellega sõitma minna. Kui ta ühe korra sõitnud on, siis ütleb ta Holdenile, et ta pole enam pahane. Ta paneb talle pähe tobeda punase jahimütsi ja läheb ise karusellile. Hakkab vihma sadama, kuid Holden jääb pingile istuma ja vaatab, kuidas õde karuselliga sõidab. Kuigi ta saab läbimärjaks on Holden paganama õnnelik. Loo lõpus on Holden hullumajas ega tea, mis ta edasi teeb, kui välja saab. Aga ta igatseb kõigi koolikaaslaste järele, kuigi on neid kogu loo kestel kritiseerinud. ERNEST HEMINGWAY ’’VANAMEES JA MERI’’ Vanamees on merel olnud juba 84 päeva, kuid ühelgi korral pole tal näkanud. Vahel käis temaga kaasas üks väike
36. Liigirikkuse sesoonne ja lühiajaline varieerumine, van der Maareli karusselli mudel; · Sessoonsed muudatused diversiteedis aastaajad; liikide rände arvelt liikide diversiteet muutub; aspektid näilised diversiteedi vaheldumised erinevad liigid elavad aktiivselt erinevatel ajaperioodidel; · Lühiajalised muutused (mõneaastased) van der Maareli karusselli hüpotees biokoosluses on taimed justkui lapsed karusellil, kus kõik tahavad karusellile, kuid pidevalt seal olla ei suuda (väsivad). Kumulatiivne diversiteet - ühel pindalaühikul elab rohkem taimi, kui ühe aasta jooksul välja paistab (erinevatel taimedel on erinevad puhkeperioodid). 37. Tähtsamate organismirühmade liikide (ja kõrgemate taksonite) arvu muutused evolutsioonilises ajas. Liikide väljasuremise dünaamika, massekstinktsioonid;
annaabi.ee 
