Sellele on raiutud kolm erinevat kirja. Ülemised kaks on egiptuse kirjad, alumine on kreeka keeles. Väga kasulik allikas vaaraode ja kuningate määratlemisel, on ka Seti I surnutempli Esivanemate saali koridori seinal. Selle väga kõvasti kahjustatud duplikaat leiti lähedal asuvast Ramses II templist. Üks kõige ulatuslikumaid kuningate ja vaaraode nimistuid on aga kivisse raiutud Saqqara kuningate nimistu, mis asub Kairo Egiptuse Muuseumis. Sel on 47 vaarao kartusid, kuigi algselt oli neid 58. Leidsin need loetud tekstid väga huvitavad! Sain teada väga paljut uut kuningate ning vaaraode ajaloo avastamise kohta, mida kusagilt mujalt nii üksikasjalikult leida ei või. Sellised loetud tekstid annavad aimu, kui tähtsad on igasugused allikad ajaloo tuvastamisel. Tuleb südamest tänada neid egiptlasi, kes võtsid oma tööks talletada oma ajalugu ja ,,selle aja
· Madalmaade arhitektuuril oli suur mõju kogu Põhja Euroopale · Kujunes välja omapärane manerismi variant · Madalmaade maneristliku arhitektuuri ja dekoratiivkunsti suurmeister oli CORNELIS FLORIS ( 1514 1575) .Tema peateos oli Antverpeni raekoda , mille renessansliku fassaadi keskel gootipärane kõrge viil. Floris on ka mitme hauamonumendi autor. Ta lõi omapärase keeruka ornamendistiili , kuhu kuuluvad näiteks puuviljavanikud, kartusid, kõrvalesta meenutavad väänlevad vormid jne. · Madalmaade stiilist võtsid eeskuju Põhjamaade lossiehitajad, eriti Taanis (Kronborgi loss), kuid madalmaade kunst oli eeskujuks ka Eestile. Kunst Eestis 16. Sajandil: · MICHEL SITTOW (U.1469 1525)- töötas mitme Euroopa valitseja õukonnas portreemaalijana. Madalmaade peenmaalitehnika meisterliku valdajana maalis ta suhteliselt väikesemõõtmelisi pilte, mille tumedal neutraalsel taustal ta kujutas
ajajärgust erinev laad: dooria, joonia ning korintose stiil. N: Korintose kapiteel General Post Office`il New Yorkis. Kartuss - Vana-Egiptuses on horisontaalsuunas piklikuks venitatud ovaalne raam, mille ühes otsas on vertikaaljoon. Vahel kujutati kartussi ka vertikaalselt nii, et otsajoon jäi alumisse külge.Kartusi kasutamine näitas, et selle sisse graveeritud/kirjutatud tekst tähistab kuninglikku nime. Kartusid tulid egiptuses kasutusele 4. dünastia alguses. Keraamika - on üldtermin, millega tähistatakse põletatud savitooteid ja portselani. Nimetus keraamika on tulnud Vana-Kreekast. Keraamika liigid: Primitiivkeraamika, Pottsepakeraamika, Madalkuumus kunstkeraamika, Klinkertooted, Kivinõu, Shamott- tooted, Ajalooline fajanss, Peenfajanss, Portselan, Kuumuskindel keedunõu. N: Vaasid, nõud Kuppel - ümar, poolkaaretaoline katus. Kuppel ei nõua tugipiilareid ega kandepalke.
17.10.2011 Villa Giulia Vatikan (1558-62) Villa Farnese (1559--75) 51 17.10.2011 52 17.10.2011 53 17.10.2011 54 17.10.2011 55 17.10.2011 Mööbel · Eeskujuks arhitektuur (kõrgreljeef, skulptuur samba asemele) · Nikerdused paneelidele · Keerulose kujundusega raamides kartusid · Teemantkvaader · Kuuljalad · Skupturaalus viis mööbli suurenemisni · Tammepuu asemel pähklipuu · Intarsias pähkel ja eebenipuu · Fantaasiarikkus ja tehniline virtuoossus 56 17.10.2011 Voodid Hans Vredeman de Vriesi eeskujuraamatust 57 17.10.2011 Groteskid 58
toonidega, mis groteski veelgi võimendas. Nii nagu arhitektuuris nii ka mööblis omandab kõrgreljeef ja skulptuur tähtsa rolli ,asendades nii mõnegi klassikalise elemendi: skulptuur- samba asemele, akantus- voluudi asemele jne. Kappide ja credenza`de paneeluksed kaeti nikerdatud vahel ka maalitud embleemidega, mis võisid üheskoos moodustada terve jutustuse tsükli. Maneristliku mööblidekoori lemmikelementideks olid keerulise kujuga raamides paiknevad kartusid, neli- ja hulknurksed teemantkvaadrid ja maskaroonid hermipilastrite karüatiidide kõrval kasutati palju volüümikaid balustreid, nii korpusmööbli kui ka baldahhiinvooditel oli tavaline kuuljalg. Esemed muutusid palju atraktiivsemateks nad olid pigem uhked pildikandjad kui praktilised ja mugavad esemed. Tänu kõrgplastikale muutusid ka mööbli mõõtmed, eriti kappide ja voodite juures kus kaunistatavat pinda oli kõige enam. Materjalidest eelistati
· Hilisloomingus pessimism ja traagikus, nt. ,,Pimedad" · Lisaks on veel ,,Jahimehed lumes" aastaaegade tsükkel Skulptuur ja arhitektuur · Hauamonumendid ja ehitiste kaunistused manerism · Mõju Põhja-Euroopale CORNELIS FLORIS · Peateos Antverpeni raekoda renessanslik fassaad, gootipärane kõrge viil (maneristlik) · Autor mitmele sarkofaagikujulisele hauamonumendile · Omapärase ornamentika stiili looja puuviljavanikud, kartusid mustriraamat · Maneristlikule arhitektuurile olid omased ka detailid, nt vapid või medaljonid maskide või reljeefidega · Tornikiivrid mitmeastmelised, rõdude ja paisutustega võeti eeskuju, nt Kronbergi loss Taanis Kunst Eestis 16 sajand MICHEL SITTOW · Portreemaalija, peenmaalitehnika · Väiksed pildid tumedal taustal · Pool-figuurid või madonnad · Nt ,,Taani kuningas Christian II", ,,Aragoni Katariina", ,,Maarja kroonimine"
Fassaadi erinevatele osadele oli antud nõgus või kumer vorm, aknaid ja uksi kaunistati luksuslike kolmnurga- või kaarekujuliste viiludega, mida sageli katkestati, põimiti või ka üksteisesse sulandati, nagu Gesu II kiriku puhul. Simsid olid astmestatud ja reljeefsed ning katusekarniisi katkestasid sageli akende kohal asuvad kaunistused. Tüüpilisteks kaunistusteks olid girlandid, vaasid, urnid, putod, S-kujulised voluudid, väikesed ovaalsed aknad ja kartusid. Arhitektuuris sai esmajärguliseks ülesandeks kirikute püstitamine Barokk-kirikus sai määravaks siseruum, mis ei jagunenud löövideks nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. Peamised valgusallikad olid kiriku idaosas asetsevad aknad. Renessanssist võttis barokk üle kupli, samuti kõik detailid: sambad ja poolsambad, ümarkaared ja viilud jne. Suure tähtsuse omandasid taas kirikuid kaunistavad skulptuurid ja maalid
(Raam,1996) Kadrioru loss pilt 7 Kadrioru loss tundub olevat Eesti kõige naiselikum maja. Kunagi oli ta roosa-valge nagu pitsivahust pruut. Barocco tähendab itaalia keeles eriskummalist ning loss oli selle stiili arhitektuurne lemmikzarn. Uhke ja mänglevad fassaadid, pikaks venitatud hoonetiivad, dünaamiline plastilisus ja teatraalsus, rohkelt skulptuure, lopsakad balustraadid, toretsevad kartusid ja pilvepuhmalised aknafrontoonid, vigurdavad uksevalmikud ja dramaatiliselt murtud frontoonid- sellistena tunneme Euroopa barokklosse. Kadrioru loss ei ole just ülemäära suur. Pikkade väljasirutavate hoonetiibade asemel maja hoopis katkeb, tiibade mõtteliseks lõpetuseks on eraldi seisvad paviljonid. Lossis pole suurt keskset trepiruumi mitmemarsilise paraadtrepiga, mis barokklossides on alati omaette vaatamisväärsus. (Hallas-Murula, 2012)
Iseloomulikud on eenduvad risaliidid ja hoonetiivad, kõverjoonelised seinad ja ruumid. Üks armastatumaid vorme, mida barokimeistrid kasutasid, oli ovaal. See lõi omalaadse ebaluse ja liikuvuse tunde, määratlematuse seisundi, sest rakursid muutusid pidevalt olenevalt vaataja asukohast. Fassaadide kujundus on rahutu ja liigendusega ja rikkaliku dekooriga. Palju kasutatakse kolossaalorderit, paarissambaid, nurkkarniise ja -frontoone. Rikkalike. detailidena korduvad voluudid ja kartusid, rohkesti on skulptuuri (orvadesse paigutatuna).Kõik see võimaldab valguse ja varju efektset mängu, mis ongi iseloomulik maalilis-dünaamilisele barokile. Lossiehituses tuuakse lisaks eelpoolnimetatud arhitektuurielementidele uue lahendusena projekti sisse eenduvad hoonetiivad, mille vahel kujuneb välja nn. auhoov ( pr. cour d`honneur ) - kolme hoonetiivaga piiratud, kuid fassaadiküljel avatud esindushoov. Interjöörid
annaabi.ee 
