Päris hoogsalt hakkas kartul siin levima alles sadakond aastat pärast siiajõudmist. Kartulit hakati kultiveerima Hispaanias ja Itaalias, kuid 17.sajandilgi oli kartul veel delikatess. Kartuli pikk ajalugu on toonud inimestele nii kurbust kui rõõmu. Sellest ajast, mil kasvatatakse kartulit, kadusid näljahädad Euroopas. Seega tänaseks on kartul botaaniliselt võõramaine tulnuk. Meelepärasemaks kasvukohaks on siiski Põhja- ja Kesk-Euroopa. Praeguseks on aretatud üle 1000 kartulisordi. Kartulist valmistatakse mitusada toodet, nende hulgas etüülalkohol, liim, atsetoon, plastmass, piimhape jt. Kartul kuulub maavitsaliste sugukonda, seega samasse, kuhu kuuluvad tomat ja punapipar. Maavitsa suure perekonna ligi 2000 liigist moodustavad mugulaid umbes 150. Kartul on kogutoodangult maailma viljade seas auväärsel kohal. Praegu on kartulil kindel koht maailma tähtsamate toiduviljade seas. Enamikus Euroopa
mille pH on vahemikus 5-6 (nõrgalt happeline). Liigset niiskust talub taim halvasti. 6 2009. aastal toodeti maailmas 329,5 miljonit tonni kartuleid ning kartulipõldude kogupindala oli 18,3 miljonit hektarit. Viimase 40 aasta jooksul pole maailma kogutoodang märkimisväärselt tõusnud (18 %). Laialdaste aretustööde tulemusena on tänapäeval maailmas üle 5500 kartulisordi. 2.3 Kartul Eestis Kartuli mugulaid kasutatakse Eestis laialdaselt toiduks ning seetõttu kasutatakse seda traditsiooniliselt „teiseks leivaks”, samuti on levinud nimetus kardulas, tuhlis, tuhvel, maaubin. Kartul jõudis Venemaa kaudu Eestisse 18. sajandi keskpaigas. Esialgu kasvatati seda vaid mõisaaedades, seejärel hakkasid talunikud oma aedades kartulit kasvatama. Märkimisväärne tõus meie kartulikasvatuses toimus 19. sajandi lõpus. 20. sajandi
peokõne. August Kitzberg kirjanik ja vallakirjutaja Ado Grenzstein rahvuslikus liikumises osalenud venestuse pooldaja, Karl August Hermann ainus rahvusliku vaimu ärkvel hoidja, Postimehe toimetaja, kultuurilise edendamise õhutamine, Villem Reiman venestuse vastu võitleja, Kolga-Jaanis kirikuõpetaja, karskusliikumise edendaja ja ajaloo ja kultuuriloo uurimisele alusepanija Friedrich Georg Magnus von Berg talvekindla ,,Sangaste" kartulisordi aretaja . Fr. Krull metallitehase omanik Fr. Wiegandi masinatehase omanik Heinrich Koppel, Villem Reiman , Oskar Kallas 3 meest kes ostsid revolutsiooni ajal ära ,,Postimehe" ning kutsusid toimetajaks sinna Jaan Tõnissoni Jaan Tõnisson revolutsiooniaja ,,Postimehe" toimetaja, rahvusliku eneseteadvuse arendaja , hiljem kohtuametnik Venemaal. Konstantin Päts Pärnus sündinud, Riia vaimulikus seminaris õppinud, Tartu ülikooli
ning Eestis aretatud ja kasvatatud kartulisordid võivad hakata seal edukalt konkureerima. Tekkiv olukord seab esiplaanile tarbija ja tema eelistused ka kodumaa turul ( Kartul, ilus hea ja kasulik, Jõgeva sordiaretuse instituut ). Kartuli rahvamajanduslik tähtsus on äärmiselt suur, eelkõige seetõttu, et teda saab kasvatada mitmesugustes kliima- ja mullastikutingimustes, kui valida neile tingimustele vastav sort ja agrotehnika. Praeguseks on aretatud üle 1000 kartulisordi. 3 Kartul eelistab kobedat, orgaanilise aine ja õhurikast mulda. Sobivaim pH on 5,0–6,0. Hästi sobivad parasniisked saviliiv- ning kerged ja keskmised liivsavimullad. Kartul vajab kasvamiseks aeroobset keskkonda, mistõttu on vajalik hea õhuvahetus mullas. Kartul vajab rohkesti toitaineid. Vähem vajab toitaineid seemnekartul. Kartul pannakse maha kuiva ilmaga
Eesti Vabariik oli 1930. aastatel kartulitootmises ühe elaniku kohta maailmas esikohal. 1960. 1970. aastatel saavutas kartulikasvatus Eestis maksimaalse ulatuse. Kartul muutus lisasissetuleku allikaks individuaaltootjatele. Eesti NSV ajal toodeti suures koguses kartulit loomasöödaks. NSV Liidu teistesse liiduvabariikidesse eksporditi aastas: 150160 tuhat tonni söögikartulit, 70 tuhat tonni seemnekartulit. 27. Millest lähtuda kartulisordi valikul? Sobiva sordi valikul tuleb lähtuda: - kasvuperioodi pikkusest, - mugulate suurusest, - mugulate kujust, - kuivainesisaldusest, - haiguskindlusest, - stabiilsest kvaliteedist säilitamisel, - tarbimisperioodi kestvusest, - maitsest. 28. kartuli tähtsus, olulisemate toitainete ja vitamiinide sisaldus. Kartul on tähtis eelkõige: - mitmekülgsete kasutamisvõimaluste ja
saarelt. Sealt pärinevad kartulivormid levisid Iiri- ja Inglismaa kaudu teistesse Euroopa riikidesse. Kartuli ulatuslikum kasvatamine hoogustus Euroopas 18. sajandi teisel poolel. Eestis hakati kartulit kasvatama 18. saj keskel (mõisaaedades). Aastatel 1800-1840 levis kartul mõisaaedadest taluaedadesse. 1840.-1850. aastatel algas arvestatav kartuli kasvatamine nii mõisa- kui talupõldudel. Suurimad kasvatajad: Hiina, India, Venemaa 29. Millest lähtuda kartulisordi valikul? Sobiva sordi valikul tuleb lähtuda: kasvuperioodi pikkusest, mugulate suurusest, mugulate kujust, kuivainesisaldusest, haiguskindlusest, stabiilsest kvaliteedist säilitamisel, tarbimisperioodi kestvusest, maitsest. 30. kartuli tähtsus, olulisemate toitainete ja vitamiinide sisaldus.
annaabi.ee 
