Dasein erineb kartesiaanlikust cogito`st selle poolest , et on ,,alati juba" maailmas olemas, mitte aga sellest eraldi. Seal, kus Descartes kahtleb oma teadvat mõistust kui kindluse allikat ja vastandab sellele materiaalsete asjade maailma, rõhutab Heidegger meie maailmas olemise elatavat reaalsust, mitte meie enda valikut. Seega hõlmab Dasein materiaalselt kehastunud eksistentsi, mis paikneb ajas ja ühiskondlik-ajaloolises situatsioonis koos teiste inimestega. Kartesiaanlik ,,mina" ignoreeris kõiki neid mõõtmeid. Dasein`is olemine on avatud ,,saamise" projekt: me loome end oma tegevuste ja valikute kaudu. Heidegger kirjeldab olemise tundepoolt: kogetavat tüdimust, ängi, süüd ja hirmu. Tegelemise tõttu inimese olukorra kõige üldisemate probleemidega on teda peetud eksistentsialismi isaks. Samuti kritiseeris Heidegger massikultuuri ja moodsat tehnoloogilist ühiskonda inimese kaugenemise pärast loodusest, mis
suuna mille poole monaad hakkab muutuma. See on deterministlik seisukoht. Püüdluste ja taju muutuste järgi on moodustunud monaadide hierarhia: alumisel tasandil on elutu loodus, nendest ülespoole täpsemad ja lõpuks inimene. Metafüüsika ,,substantsid" (kõigi asjade ja nähtuste jääv alus) on tegelikkuse väikseimad põhiühikud. Leibnizi arvates peavad nad olema jagamatud. Järeldus : Substants on vaimne e. hingeline alge. See on kartesiaanlik arusaam, et oma minasus väljendab midagi keskset. Leibniz järeldab, et substantse on palju ja avab sellega ukse metafüüsilisele pluralismile vastandina Spinoza monismile. Leibnizi olulisim veendumus: ,,Tegelikkus koosneb ühikutest, üksikutest individuaalselt eksisteerivatest osakestest. Tegelikkus ei ole oma äärmistel piiridel mingi hägune ja kõikehõlmav mass, millesse upub kõik individuaalne.". 6. Intuitivistlik tunnetusteooria(H
Mõtte sisu esitab maailma ning esitus ei pruugi maailma õigesti edasi anda või siis esitada maailma eri aspektidest ilma, et see peegeldaks maailma loomust. Selge ja distinktne. Ehk aitab mõtlemise ja tegelikkuse vahelist lõhet ületada toetumine ideede selgusele ja distinktsusele? Selged ja distinktsed ideed: selge(idee ei jää märkamatuks) ja distinktne (haaratakse ideed täielikult nii, et see eristub täielikult teistest). Kui idee on selge ja distinktne, siis tegemist on tõega. Kartesiaanlik ring. Kui mingi propositsioon tundub mulle selge ja distinktsena, siis on see propositsioon tõene(CDp –Tp). Descartes on kahe vahel: ma saan teada, et vaid siis kui ma eelnevalt tean, et Jumal on olemas; ma tean, et jumal on olemas vaid siis, kui ma eelnevalt tean, et (CDp –Tp). Täiuslikkuse idee. On täiuslikkuse idee; sel peab olema omakorda täiuslik põhjus; täiuslik põhjus saab olla
pealkiri Tractatus logico-philosophicus) on filosoof Ludwig Wittgensteini ainus eluajal ilmunud filosoofiline raamat (temalt ilmus veel kaks filosoofilist artiklit ja sõnaraamat rahvakoolidele). Gilbert Ryle kategooriaveast. Kategooriaviga seisneb mingi asja, fakti või nähtuse paigutamises kategooriasse, kuhu see tegelikult ei kuulu. Kategooriaviga on olulisel kohal Gilbert Ryle'i filosoofias, tema järgi põhineb kartesiaanlik vaimufilosoofia kategooriaveal. Kategooriaveaks võidakse nimetada mingi omaduse omistamist entiteedile, millel seda omadust olla ei saa. Näiteks tehakse kategooriaviga lausetes 'See mälestus on täpiline' ja 'Caesar on algarv' Edmund Husserli fenomenoloogia reduktsioonid.Fenomenoloogiline filosoofia ehk fenomenoloogia on filosoofia suund, mis peab filosoofilise uurimise fundamentaalseks üksuseks fenomeni.
kohta, et p on väär, ja meie uskumus ei muutu, siis ilmselt pole tegu uskumusega, vaid mõne muu seisundiga (hirmp ees; p lootmine vms). Kuidas õigustust mõista? 71. Vääramatu õigustus Rene Descartesi järgi peavad tõendid uskumust õigustama vääramatult (õigustus on vääramatu, kui pole võimalik, et p on väär ning p-d õigustav väide on tõene). Ta jõudis sellele tulemusele, arutledes võimaluse üle, et kogemused võivad olla petlikud. 72. Kartesiaanlik skeptitsism "Ma oletan siis, et mitte Jumal, kes on ülimalt heaning tõe allikas, vaid mingi kuri deemon, kes pole vähem võimas kui ta on petlik, on rakendanud kogu oma jaksu minu petmiseks; ma mõtlen, et taevas, maa, värvid, kujud, helid ja kõik muud välised asjad pole muud kui pettekujutelmad ning unenäod, mille on loonud kuri deemon selleks, et püüda lõksu mu kergeusklikkuse; ma
eksitab. Seega olen kahtlemata olemas ka mina, kui ta eksitab mind; ja eksitagu palju tahab, ta ei saavuta siiski iialgi, et ma oleksin eimiski, niikaua kuni ma mõtlen, et ma miski olen. Niisiis, olles kõike järele kaalunud küllaldaselt ja enamgi veel, tuleb lõpuks jõuda otsusele, et see, mida ütlesin: mina olen, mina eksisteerin, on paratamatult tõde, kui ma seda iganes sõnas väljendan või vaimuga haaran.” Cogito, ergo sum Kartesiaanlik teadmise määratlus Descartes oli seisukohal, et ükskõik kuidas kuri deemon teda ka ei eksitaks, leiab ta uskumusi, mis on tema jaoks vääramatud ja kaheldamatud ning neid saab ta pidada teadmiseks. Descartesi järgi selleks, et midagi teada 1) Pead sa seda uskuma, 2) See peab olema tõene, 3) Sa pead olema vääramatult õigustatud seda uskuma. Selle järgi saame teada paratamatuid tõdesid, kuid füüsilise maailma suhtes on see teooria liiga nõudlik. Uskumused füüsilise
Tulnukad röövivad, eemaldavad aju, ühendavad arvutiga, usud, et oled loengus, tegelikult oled arvutiga ühendatud aju. kogemus ei paku piisavat alust eelistamaks ühte uskumuste süsteemi teisele. Descartes – „Cogito, ergo sum“. Isegi kui kogetud reaalsus on virtuaalne, on kogeja ikkagi olemas ja osa reaalsusest. Seega ei saa deemon mind petta kõiges, ei saa petta minu enda suhtes s.t. panna mind olukorda, kus ma arvan, et olen olemas, aga tegelikult ei ole. Kartesiaanlik teadmise määratlus – selleks, et midagi teada: 1)pead seda uskuma, 2)see peab olema tõene, 3)pead olema vääramatult õigustatud seda uskuma See teooria on füüsilise maailma suhtes liiga nõudlik. Uskumused füüsilise maailma kohta pole vääramatult õigustatud, seega ei saa neid teadmiseks pidada. KTM viib skeptitsismi füüsilise maailma suhtes. Descartes püüdis seda skeptitsismi vältida,väites, et Jumal ei lase
annaabi.ee 
