Rannabarrid Peenikesest kivimmaterjalist kuhjatised, madalas vees ranikutel. Rannavallid Rannikul peenest kivimmaterjalist kuhjatised, kõrgemad pinnavormid. Maasääred Kõrged, parraleelselt rannikuga, liivused kuhjatised. Karstivormid Põhjavee poolt pealiskorra lahustuvate kivimite ärakanne. Lahustades lubjakivimit tekitab põhjavesi maakoore ülemisse ossa tühimike e. karstikoopaid. Karstikoobastes võivad jõed voolata maa-all e. salajõed. Kui karstikoopa kohal olev pinnakate vajub sisse, tekivad langatuslehtrid. Põhja- ja Lääne-Eestis. Tuuletekkelised Avatud maastikel, kus pinnakate ei ole taimedega kinnitatud. Tuule poolt kantakse peenikest pinnakatet ja kuhjatakse luideteks. Mere ja Peipsi järve rannikutel. Elutekkelised Elusorganite tegevuse tulemusena. Sootasandikud (turbasambla elutegevusega), suurte
või lohukujulised kurisud- kohad, kuhu neeldub pinnavesi või kaovad maa alla isegi väiksemad ojad ja jõekesed. Kurisus neeldunud vesi voolab maa all edasi ja ilmub mõnes teises kohas karstiallikana taas maapinnale. Karstikoopad Karstikoopad on karstiprotsessi lõpp punktiks. Karstikoobaste tekkeks võib kuluda miljoneid aastaid. Nad on tavaliselt kuni 4 m kõrgused ja 12 m pikkused tühemikud, paiknedes 1-7 m sügavusel maa all. Eestis on karstikoopaid ligi 30,neid leidub Põhja-Eestis ja Lääne-Eesti saartel. Langetuslehtrid ja kartsiorg Maa-aluse koopa lae sisselangemisel tekivad langatuslehtrid. Kui lähestikku on palju langatuslehtreid, võib nende liitumisel tekkida karstiorg.
Rannabarrid Peenikesest kivimmaterjalist kuhjatised, madalas vees ranikutel. Rannavallid Rannikul peenest kivimmaterjalist kuhjatised, kõrgemad pinnavormid. Maasääred Kõrged, parraleelselt rannikuga, liivused kuhjatised. Karstivormid Põhjavee poolt pealiskorra lahustuvate kivimite ärakanne. Lahustades lubjakivimit tekitab põhjavesi maakoore ülemisse ossa tühimike e. karstikoopaid. Karstikoobastes võivad jõed voolata maa-all e. salajõed. Kui karstikoopa kohal olev pinnakate vajub sisse, tekivad langatuslehtrid. Põhja- ja Lääne-Eestis. Karrid Kurisud Salajõed Langatuslehtrid Kivilaud Tuuletekkelised Avatud maastikel, kus pinnakate ei ole taimedega kinnitatud. Tuule poolt kantakse peenikest pinnakatet ja kuhjatakse luideteks. Mere ja Peipsi järve rannikutel. Rannaluited Rannaluited võib näha praeguste suurte veekogude vahetus läheduses Pärnus, Nõval,
või dolokive, mõjutab neid maapinda imbuv vesi. Vee liikumine kivimites võib tekitada muutusi maa sees ja pinnal ning kujundada omapäraseid pinnavorme ja veekogusid. (Karst Eestis, 2007) Kõige lihtsam karstivorm on konarlikuks söövitatud kivimi pealispind, mis kannab nimetust karr. Teise laialt leviva iseloomuliku karstivormi moodustavad avardunud kivimilõhed, mille ristumiskohtades võib tekkida suuremaid tühemeid ehk karstikoopaid, millest tihti hargnevad erinevad käigud. Käikude liitumisel kujunevad keerukad tunnelkoobaste süsteemid, mis on karsti arengu loomulikuks tulemiks. Koobaste liitumisel ja sobiva põhjakalde olemasolul hakkab vesi neis voolama ning moodustuvad salajõed. Kõrvuti voolavate salajõgedega pole välistatud ka mõnede seisvate veekogumite, tinglike salajärvikute olemasolu kusagil maapõues. (Karst Eestis, 2007) Moraavia karst
Ungari on tuntud ka veiniistanduste poolest. Hajòs-Pincèk on küla, mida kutsutakse veinikeldrite külaks, seal asub üle 1200 veinimajakese. Eesti reisifirmad korraldavad Ungarisse enamasti bussireise. Bahemian Travel korraldab 7päevast reisi, kus tutvutakse Budapestiga. Doonau jõe lähistel oleva kolme linna: Esztergomi, Visegradi ja Szentendrega. Külastatakse veiniistandusi, termaalveekeskusi. Tensi- Reisid korraldavad Ungari- Slovakkia reisi, kus Ungaris külastatakse Demänovska karstikoopaid, Egerit, Budapesti kuulsamat turgu, termaalveekeskust ja õhtul on laevasõit Doonaul ja peale seda nauditakse Gelleri mäel linnavaadet. Gondvana Reisid reklaamivad reisi, kui reisi Madjarite Maale. Kus külastatakse suursuguseid Budat ja Pesti, termaalveekeskust, puhatakse Balatoni ääres, külastatakse viinamarjaistandusi Kaunite naiste orus, kangelaslikku Egeri kindlust ja põhjapoolsemat minaretti. Ungari turism kindlasti areneb aastatega ja sellel on paljud eelised termaalvete näol.
sajandi keskel tööstusterapeut Felix Botchkowski panid tähele, et soolakaevuritel ei olnud astmahaigestumisi. Natuke aega peale seda avati Krakovi lähedal Velishko soolakaevanduses ka esimene siiamaani töötav "soolakopsuravila" Teise Maailmasõja ajal täheldati Saksamaal, kus soolakaevandusi kasutati pommivarjunditena, nende ravivat toimet astmahaigetele. Saksamaal, Sveitsis, Ungaris, Bulgaarias ja Jugoslaavias kasutati astmaravi sanatooriumidena looduslikke karstikoopaid Soolaravi on uuritud ka alates 1968 aastast Solotvino allergikutehaiglas, mis töötab tänini maa-aluses soolakaevanduses Lääne-Ukrainas. Tänu speleoteraapia uuringute tulemusele on välja töötatud efektiivne astmahaiguste ravimeetod - haloteraapia (soolaravi). See põhineb raviseanssides spetsiaalses soolakambris, kus haige hingab sisse soolaaerosooli. Soolaaerosool kujutab endast peenikest kuiva soolatolmu, mis puistub soolakambrisse soolageneraatorist.
Suurimad luitealad on Narva- Jõesuus, Keila-Joal, Laulasmaal, Nõval, Häädemeestel, Saaremaal Järve rannas, Hiiumaal Kõpu ja Tahkuna poolsaarel ning Peipsi põhjarannikul. Lisaks rannikuluidetele leidub peamiselt mõhnaliivade alusel kujunenud mandriluiteid, näiteks Iisaku ja Illuka ümbruses. Ordoviitsiumi ja Siluri karbonaatkivimite avamusalal leidub rohkesti karstivorme: karre, avalõhesid, karstilohkusid (kurisuid), langatuslehtreid, karstikaevusid, karstikoopaid, karstikraave, karstiorge ja karstihäilusid ning mitmesuguseid karstijäänukeid (näiteks Kostivere karstialal karstiseen). Paljudes kurisutes kaovad ajutised ojad või jõed maa alla (loendatud enam kui 50 kohas), moodustades maa-aluseid jõgesid ehk salajõgesid (Jõelähtme, Kuivajõe, Erra jmt). Karsti on kõige rohkem intensiivse veevahetusega Pandivere kõrgustikul ning Harju lavamaal klindi ja mattunud orgude lähedal. Suurimad
annaabi.ee 
