· Tsensuuri tugevnemine Koolikorralduses: · Vene keel muutus kõikjal sunduslikuks · Ei õpetatud Eesti ajalugu, kirjandust ega maateadust · Tartu Ülikooli tase langes · Kirjakeele oskus langes · Eestlased said õppida vene ülikoolides Ametkondlikus keelekasutuses: · Kõikjal kasutati vene keelt · Kes seda ei osanud, vallandati Kirikuelu: · Propageeriti õigeusku · Rajati õigeusu kirikuid (Nevski katedraal, Kuremäe klooster) Seltsid: · Karsklusseltsid · Tuletõrjeseltsid · Seltsid muutusid meelelahutuslikuks · Algas suur rahvaluule kogumise kampaania · 1884 Üliõpilaste selts pühitses sisse Eesti lipu
2) Õigeusu pealesurumine 3) Piirati omavalitsuste tegevusvabadust 4) vene keelest sai ametlik asjaajamiskeel 5) ametnikud vene rahvusest 6) uus kohtusüsteem 7) uus linnaseadus 8) tsensuur- kirjasõna range kontroll 9) Eesti seltside jm sulgemine/ära keelamine Mis juhtus head: 1) EÜS’i sinimustvalge lipp - õnnistati sisse 1884 2) uued seltsid/ühingud, nt karsklusseltsid 3) Kirjanduse ja kultuuri areng- ERM 4) 3 rahvarohket laulupidu 5) hoogne majanduse areng 6) “Postimees” 7) Eesti noorte minek ülikoolidesse VENESTAMISEST ISESEISVUSENI 1. Millal avati taas Tartu Ülikool? Milliseks kujunes ülikooli tase? Too näiteid. 1808. avati taas Tartu ülikool. Ülikooli tase oli kõrge. Enamik õppejõude, kes olid väga head, olid pärit välismaalt, enamasti Saksamaalt
1) Harry Jannsen- baltisakslaste ja eestlaste, lätlaste vahel ei tohiks olla terav joon, vaid peaks sulanduma baltisakslaste sekka. 2) Tuleb venestamist toetada- Aado Grenzstein. 80ndate lõpus Aado vaated muutusid. Arvas, et eestlaste lähenemine venelastele tähtis, venelased on tulevikurahvas. 3) Rahvusliku liikumisega tuleks venestamise tingimustes jätkata. Laulu- mänguseltsid jätkasid tööd. Uute seltsidena tulevad karsklusseltsid ja tuletõrjeseltsid. Wilhelm Reiman rahvusliku suuna järgija, oli kirikuõpetaja. Aktiivselt pühendus karskusliikumise pühendumisele. On seotud Eesti Üliõpilasseltsi rajamisega. Ta kirjutas EÜS-i põhikirjale alla (1 8-st). ta 1882 EÜS sinimustvalge lipu pühitses sisse Otepääl. 4. Juuni. Wilhelm oli venestamisvastane, sp oli ka kirjutiste tõttu politsei järelevalve all. Kolga- Jaani kirikuõpetajana oli koduarestis- ei saanud Kolga-Jaanist lahkuda.
koolis käimise vastu polnud tal midagi kui tema aiaäri sellega ei kannata. Selleks, et oma sissetulekule lisa teenida, hakkas Juulius oma teadmisi teistele edasi andma, kes teadsid vähem kui tema. Tööd Juuliusel oli, kuna see oli aeg kus ka maainimesed hakkasid tarkust väärtustama ja üha enam hindama. Juulius oli kogu aeg olnud alkohol vastumeelne, tollel ajal hakkasid levima esimesed karsklusseltsid ja ka Juulius astus sinna liikmeks. Ühel päeval üle pika aja külastas Juulius taas mamma Neideri maja, seal kohtas ta Emiile Neiderit. Emmi oli harimatu ja kohmakas, tema tarkus seisnes selles mida oli Mamma Neider talle aastate jooksul õpetanud. Emmi imetles Juuliust ja pidas teda peeneks härraks. Vastupidiselt Juuliusele oli aga Emmi usklik. Esialgu pidas
Vanale Väärtnõule oli aga tema aiaäri kõige tähtsam, koolis käimise vastu polnud tal midagi kui tema aiaäri sellega ei kannata. Selleks, et oma sissetulekule lisa teenida, hakkas Juulius oma teadmisi teistele edasi andma, kes teadsid vähem kui tema. Tööd Juuliusel oli, kuna see oli aeg kus ka maainimesed hakkasid tarkust väärtustama ja üha enam hindama. Juulius oli kogu aeg olnud alkohol vastumeelne, tollel ajal hakkasid levima esimesed karsklusseltsid ja ka Juulius astus sinna liikmeks. Ühel päeval üle pika aja külastas Juulius taas mamma Neideri maja, seal kohtas ta Emiile Neiderit. Emmi oli harimatu ja kohmakas, tema tarkus seisnes selles mida oli Mamma Neider talle aastate jooksul õpetanud. Emmi imetles Juuliust ja pidas teda peeneks härraks. Vastupidiselt Juuliusele oli aga Emmi usklik. Esialgu pidas Juulius tõesti Emmit rumalaks, kuid sellest hoolimata õppis teda hindama ja armastama ja hakkas temas nägema tarka inimest
ainult Juuliuse enda asi." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 71 ). Selleks, et oma sissetulekule lisa teenida, hakkas Juulius oma teadmisi teistele edasi andma, kes teadsid vähem kui tema. Tööd Juuliusel oli, kuna see oli aeg kus ka maainimesed hakkasid raamatutarkust väärtustama ja üha enam hindama. Juulis Kilimitile oli kogu aeg olnud alkohol vastumeelne, tollel ajal hakkasid levima esimesed karsklusseltsid, ja ka Juulius astus sinna liikmeks. Ühel päeval üle pika aja külastas Juulius taas mamma Neideri maja, seal kohtas ta Emiile Neiderit. Emmi oli harimatu ja kohmakas, tema tarkus seisnes selles mida oli Mamma Neider talle aastate jooksul õpetanud. Emmi imetles Juuliust ja pidas teda peeneks härraks. Vastupidiselt Juuliusele oli aga Emmi usklik. Esialgu pidas Juulius tõesti Emmit rumalaks, kuid sellest hoolimata õppis teda hindama ja armastama ja hakkas temas nägema tarka inimest
Venestus Vene võimu tugevnemine 1880ndate lõpp. Sai alguse Aleksander III käsul. Valitsemiskorralduses: Balti erikord möödanik, kindralkubernerid vaid venelased, ametiasutustes vene keel, talurahvakohtud kaotati, omavalitsuste õigusi kärbiti. Koolikorralduses: Vene keel, TÜ venekeelseks, mitte vene õpetajad vallandati, tase langes. Ametlikus keelekasutuses: kõik muutus venekeelseks Kirikuelus: toetati õigeusukiriku tegevust Venestamise tingimustes tekkinud seltsiliikumise vormid: karsklusseltsid, kutseühingud, tuletõrjeseltsid, rahvaluule kogumine Poliitiline ja majanduselu 20. sajandi alguses 20.saj alguses kiirenes ühiskonna majanduslik ja poliitiline moderniseerumine veelgi. Venestamissurve nõrgenemine tõi kaasa rahvusluse uue tõusu. Rahvuslik liikumine muutus massiliseks. Tekkis palju uusi seltse. Tugevnesid ka poliitilised erimeelsused ning üha selgemini eristusid poliitilised voolud: liberaalne rahvuslus(mõõdukas ja radikaalne tiib) ja
Vastastikuse tulekindlustuse seltsid. Ühendused aitasid hoida omaalatuslikke traditsioone, sellega säilitati rahvuslikkust. Üle Eesti elavnes karskusseltside asutamine, vanim 1889 „Täht”. Sajandi lõpuks oli neid 50. Igasugune ühistegevus muutus massiliseks, eriti mis puutus põllumajandust. Pärast emakeelsete erakoolide lubamist (1906) tekkis arvukalt haridusseltse. Eesti Noorsoo Kasvatuse Selts, sinna kuulus ka käsitöölisi, ametnikke ja töölisi. Mitmed muusika ja karsklusseltsid nimetasid end ümber hariduseltsideks. Rohked eesti maa-tuletõrjeseltsid hakkasid lisaks töökohustusele ka meelelahutusega tegelema. Pritsimeeste puhkpilliorkestrid. Edenes ka spordiliikumine Vanemuine: Asutati 1865. 1906 – avati Aia tänaval (praegune Vanemuise tänav) uus teatrihoone, mis valmis Jaan Tõnissoni initsiatiivil ja eesti rahva majanduslikul toetusel soome arhitekt Armas Lindgreni projekti järgi. Siit algas Vanemuise kui Eesti esimese professionaalse teatri ajalugu.
annaabi.ee 
