poolsaare lõunaosas Euroopa ja Aasia ristteedel. Talle kuulub üle 2000 Egeuse ja Joonia mere saare, milledest vaid ligikaudu 165 on asustatud Kreeka pinnamood on kohati väga erinev. Seal on tasandikud, kivised kõrgendikud ja mägised kallakud. Temperatuuri poolest on talv väga leebe ja tavaliselt umbes 10 kraadi ning suvi on väga kuum ja kuiv, umbes 40 kraadi. Kreeka vabariigis on presidentaalne, pralmantaarne demokraatia. Kreeka Vabariigi president on hr. Karolos Papoulias, peaminister hr. Constantinos Karamanlis. Kreeka parlamendis on kolmsada valitud liiget, valimsed peetakse iga nelja aasta järel. Kreeka on Euroopa liidu liige aastast 1981 ning kreeklaste rahatäheks on euro. Põhjas asub Kreekal neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Kreeka rannik on kokku umbes 16,000km pikk, millest pool moodustavad tuhanded saared. Rannikut iseloomustavad rannad, mis on mitu kilomeetrit pikad, liivarannad, lahed, koopad,
Kreeka parlamendi kreekakeelne nimi on Vouli ton Ellinon. Kreeka rannajoon on väga liigestatud, saarte ja poolsaarterohke. Selle pikkus on 14 880 km. Riigi kõrgeim mägi on Olümpos, 2917 meetrit. Riik: Kreeka Vabariik (kreeka k.: Elliniki Dimokratia) Pindala: 131 940 km² (130 800 km² maismaa ja 1140 km² meri) Rahvaarv: 10 722 816 (2008) Rahvastiku tihedus: 81 inimest/ km² Riigikeel: kreeka keel Religioon: Kreeka õigeusk Riigikord: parlamentaarne vabariik Riigipea: president Karolos Papoulias Valitsusjuht: peaminister Costas Karamanlis Pealinn: Ateena (elanikkond 3,8 miljonit, koos eeslinnade ja Piraeus'ga ligi 5 miljonit) Rahaühik: euro; 1 EUR = 15,6466 EEK Maavaradest leidub Kreekas magneesiumi, asbesti, niklit ja boksiidi. Tuntuim kaevandatav maavara on marmor, mida ka eksporditakse. Kreeka rahvaarv ja selle muutmine Nagu järgnevast tabelist näha pole rahvaarvu muutus olnud kordagi negatiivne Kreekas elab 10,7 miljonit inimest
4. Politiika Kreeka on parlamentaarne vabariik. Kreeka sini-valge triibuline ristiga lipp kinnitati riigilipuks 1833, kui kuningaks sai Baieri Prints Otto. Rist vasemal ülanurgas sümboliseerib usku. Õigussüsteem põhineb Rooma õigusel, moodustatud on tsiviil-, kriminaal- ja halduskohtud. Presidendi valib parlament 5-aastaseks ametiajaks. President võib ametis olla 2 ametiaega ning presidendiks kandideerija peab olema vähemalt 40 aastat vana. Kreeka presidendiks on Karolos Papoulias. Juba pikka aega kehtib sisuliselt kaheparteisüsteem, mis tähendab, et 2-st suurest juhtivast parteist kumbki moodustab tavaliselt valitsuse ning väiksematest parteidest saavad parlamenti üksikud. Parlament (Vouli ton Ellinon) valitakse 4. aastaks. Ühekojalises parlamendis on 300 kohta. Traditsioonide kohaselt paneb valitsuse kokku enim hääli võitnud erakonna liider, kellest saab peaminister. Peaministriks on Konstantinos Karamanlis.
aastal, NATO-ga liituti 1952. aastal. Kreeka võttis 1. jaanuarist 2002. a. kasutusele euro. Maavaradest leidub Kreekas magneesiumi, asbesti, niklit ja boksiidi. Tuntuim kaevandatav maavara on marmor, mida ka eksporditakse. Riik: Kreeka Vabariik Pindala: 131 940 km² (130 800 km² maismaa ja 1140 km² meri) Rahvaarv: 10 722 816 (2008) Rahvastiku tihedus: 81 inimest/ km² Riigikeel: kreeka keel Religioon: Kreeka õigeusk Riigikord: parlamentaarne vabariik Riigipea: president Karolos Papoulias Valitsusjuht: peaminister Costas Karamanlis Pealinn: Ateena Rahaühik: euro; 1 EUR = 15,6466 EEK 4 Rahvastik Kreekas elab 10,7 miljonit inimest. Keskmine eluiga on meestel 76 ja naistel 81 aastat. Kreeka Vabariigi põhirahvastiku moodustavad kreeklased (95,5 %). Suurimad vähemusrahvused on makedoonlased (1,5 %), türklased (0,9 %) ja albaanlased (0,6 %). Kreekas elab palju muidki rahvusi, neid on kokku 1,5 % rahvastikust. Lõviosa
Riigi põhiseadus on jõus 1975. aasta 11.juunist. Kreeka seadusandlikku võimu teostab ühekojaline parlament-Saadikutekoda (Vouli ton Ellinon). 300 parlamendiliikme (välja arvatud 12 riigideputaati) määravad ametisse poliitilised parteid vastavalt valimistel saadud häälte arvule. Kreeka riigipea on president, kelle valib parlament. President valitakse viieks aastaks ja mitte enam kui kaheks ametiajaks. Riigiseadused kiidab heaks president. 2005. aasta märtsist on Kreeka president Karolos Papoulias. Täidesaatev võim kuulub Kreekas ministrite kabinetile, mille määrab ametisse president. 2004.aasta märtsist on riigi 11 peaminister Costas Karamanlis. Kreeka valitsuse koosseisu kinnitab president, kandidatuuri aga seab üles peaminister.. Riigi tähtsamad parteidon valitsev konservatiividepartei ND, sotsiaaldemokraatlik PASOK, kommunistlikpartei KKE ja vasakpartei Synaspismos. Majandus
Kreeka sini-valge triibuline ristiga lipp kinnitati riigilipuks 1833, kui kuningaks sai Baieri Prints Otto. Rist vasemal ülanurgas sümboliseerib usku. Õigussüsteem põhineb Rooma õigusel, moodustatud on tsiviil-, kriminaal- ja halduskohtud. (4) President Presidendi valib parlament 5-aastaseks ametiajaks. President võib ametis olla 2 ametiaega ning presidendiks kandideerija peab olema vähemalt 40 aastat vana. Järgmised presidendivalimised toimuvad veebruaris 2010. Praegune president Karolos Papoulias valiti ametisse 300-liikmelise parlamendi 279 poolthäälega. (4) Parlament Parlament (Vouli ton Ellinon) valitakse 4. aastaks. Ühekojalises parlamendis on 300 kohta. Järgmised parlamendivalimised toimuvad märtsis 2012. (4) 5 Poliitilised parteid Juba pikka aega kehtib sisuliselt kaheparteisüsteem, mis tähendab, et 2-st suurest juhtivast
annaabi.ee 
