Carlo Carra (Kasutab pöörisliikumist, nt kollaazil, papil) ,,Anarhist Galli matused" hästi tume , ,,Isamaaline pidustus" kollaaz papil , ,,Suplejad" G. Balla Koeral pole mitte 4 vaid 20 jalga - pöörisliikumine ,,Koer keti otsas" ,,Viiuldaja käed" (Poogna rütmis) G. Severini ,,Sinised tantsijannad" , ,,Bal Tabarini dünaamiline hieroglüüf" SKULPTUUR · Vormide ähmastamine ja väljavenitamine (Boccioni). · Kirjandus: hüüdsõnad, loosungitaolised lühikesed laused, karjatused. Trükitud tekst esitati hakituna lühikesteks ridadeks. · Arhitektuuris leidis futurism aset ainult kavandites. Antonio Sant'elia Nägemused tulevikulinnadest. Pole jälgegi loodusest või vanast arhitektuurist. Võidutseb tehnitsistlik tehiskeskkond. Rangevormilised pilvelõhkujad, mitmetasandilised sõiduteed. Citta Nuova- Uue Linna Projekt. Lennujaam ja raudtee vaksal tõstukite ja funikulööridega üle kolmetasandilise tänava. Ühe ehitise visand VENEMAA
Austraalia muusika Muusika: Austraalia algasukate muusika seondub kombetalitustega, olulisel kohal on selles tantsud nt öised corroboree-tantsud. Aborigeenide laulmisele on iseloomulikud mitmesugused hääle tekitamise võimalused: nasaalne toon, sisin, glissandod, karjatused, sissehingamisel laulmine. Rütmi lüüakse enamasti aeglaselt kahe puupulga- või bumerangiga, sealjuures kasutatakse ka gonge, trumme ning heli varieerivat didzeriduud (2m pikkune puidust toru). Aborigeenid suhtlevad oma esivanematega rituaalsetel kombetalitlustel, kus nad saavutavad transiseisundi. Transsi jõudmisel on oluline osa muusikal, mida ei peeta lihtsalt kunstiks, vaid suhtlemiseks üleloomulike jõududega. Unenägudes saadud laulud jutustavad
olid nad hiiglased. Nende laulude abil ravitakse haigusi, tõrjutakse vaenlasi, kutsutakse vihma, hoitakse ära üleujutusi jne. Ilma esivanematega sidet pidamata ei sünni ei laulud, tantsud ega maalid. Hõimu parimad lauljad ning tantsijad on väga hinnatud, sest võime luua on tunnistuseks sidemele esivanemate vaimudega unenägude ajal. Aborigeenide laulmisele on iseloomulikud mitmesugused hääle tekitamise võimalused: nasaalne toon, sisin, glissandod, karjatused, sissehingamisel laulmine. Tsuringa, sahinapuu, on samuti aborigeenide püha pill. Sahinapuud keerutatakse nööri otsas ja temaga saavat mõjutada loodusjõude. Didgeridoo on austraallaste püha pill. See on termiitide poolt õõnsaks söödud puust või bambusest kuni 2 m pikkune puhkpill. Andekas pillimees saab selle instrumendiga üheaegselt mitut erinevat häält tekitada. Seda mängitakse plärisevalt puhudes või torusse lauldes
E. Enne sõda: *tugev elamuste väljendamine*poeet kui prohvet,katastroofi ennustaja*usk uude põlvkonda*suhe maailmaga traagil. Palju eneset.*oluline alateadvus, intuitsioon. E. p sõda: *kaastunne ja süütunne toimuba pärast*üleskutse aktiivsusele,vastupanule,eneseohverdusele*sisult enamasti sõjavastane-mure inimese saatuse pärast. Vorm: püüab ol. Max originaalne. Kirjandusse ilmusid üldised kujud *massid peategelasena, Poeg, Hulkur,Nimetu*väga jõuline kõne,karjatused*meeleolult õndsust taotlev. Põhiteemad: sissepoolepööratus, kaotus, surm, perekond(ahist. Mõju) uuestisünni teemad. (objektiivsete omaduste liialdamine ja moonutamine, tujude ja meeleolude äärmuslik väljendumine.) Imazi(ni)sm(in k pilt kujund) Samaaegselt Futurismi ja kubismiga. Ainult inglisk. Luules. Taotles vabadust kirjanikule. Ere, omanäoline luulekujund oluline. Manifest:tavakeel ilma kaunist.*pikad proosavormis luuletused*vabadus,mitmekesisus teemade valikul*kindlus ja selgus
püütakse pingeid väljapoole juhtida. · 20. aprillil 1792 sunnitakse Louis XVI Austriale sõda kuulutama. · Marie-Antoinette ihkas selles sõjas prantsuse vägede allajäämist, ta süda on vana isamaa poolt. · Sõda ei peeta riigi huvides vaid vaimse idee, kas suveräänsuse või vabaduse huvides. Mõisted isamaa ja rahvus polnud 18. sajandil veel selgunud. · Rahvamassid tungivad Tuilries' lossi. Viimsed karjatused · Marie-Antoinette'i üks suurimaid soove on, et vähemalt tema lapsed saaksid elada õnnelikku elu.Kuninganna tahab täita oma viimast kohust: hukkuda sirgelt ning püstipäi. · Kuninga ja kuninganna elu on ohus. Päästa võib kuninglikku perekonda ainult ime või preisi ja austria armeede kiire ja hävitav pealetung. · Fersen üritab kuningapaarile liitlasi leida. · Fersen kirjutab manifesti ümber, ja seda kõige karmimas,
koordineerida liigutusi mingi liigutuskompleksi sooritamisel, reguleerida keha asendit ja miimikat, kindlustada liigutuste ajaline järgnevus ja rütm. Patoloogia puhul ilmneb miimika puudulikkus, liigutuste "vaesus" ja stereotüüpsus (hüpofunktsioon) või erilaadsed sundliigutused (hüperfunktsioon). Kõnes avaldub ekstrapüramidaalne (koorealune) düsartria: artikulatsiooniaparaat on püsimatu, hääletugevus muutlik, esinevad tahtmatud karjatused ja samas hääl kaob, kõnet saadavad kaas liigutused. 3. Tasand С ehk ruumivälja tasand. Selle tasandi ajukeskused on juba otseselt seotud analüsaatoritega: töödeldakse meeleorganite kaudu saadud informatsiooni. N. Bernšteini järgi moodustavad selle tasandi kukla-, kiiru- ja oimusagarate perifeeria ning püramidaalsed närviteed. Reguleeritavad liigutused on
Üldisemalt. Enamik neid näidendeid sündisid I MS ajal väljaspool Berliini. Kui sõda lõppes, jõudis ekspressionism ka pealinna. Kinnistus lavastaja tähtsus. Lavastused pidid olema läbivalt ühtse stiiliga; lavastaja pidigi looma sellise terviku. Iseloomulik rõhutatud rütmilisus. Oluliseks said liikumine, misanstseenid, palju oli järsku, nurgelisust zestikulatsiooni. Palju massistseene. Lavastustel oli iseloomulik hakitud kõnelaad: karjatused, hüüded, kaldumine ekstaatilisusse. Elusarnasust ja olustikulisust välditi. Ekspressionistlik draama on seisundidraama! Ekspressionistlikud lavastajad: väga radikaalsed Leopold Jessner, kes kasutas ekspressionismi klassikalise dramaturgia peal ja Jürgen Fehling, kes lavastas kaasaegset dramaturgiat. Jessner kasutas lagedat lava, mis oli jaotatud erinevatel kõrgustel asuvateks mängupindadeks, mida ühendavad trepid. Nn jessneri trepp. Misanstseenid erinevatel tasapindadel
Teie, noorte, päralt on maailm ja tema tulevik, ja kui teie ei taha, et ta hukka läheb, et meie, vanad, ta hukka ajame, teid oma halva eeskujuga põhjalikult ära rikume, siis peate ohjad pingul pidama. Teie istute Kristuse süles, mitte meie, vanad, ja kui..." Slopasev ei saanud lõpetada, sest härra Maurus astus klassi. Aga ta oli nähtavasti väga üllatatud, et siin valitses täielik rahu, kuna teistest klassidest kostsid ikka veel üksikud paugud ja hulgalised karjatused. Tema teada pidi olema otse vastupidi. Sellepärast polnud tal aega siin enne peatuda, kui oli rahu jalale seatud kogu majas. Alles siis tuli ta uuesti tagasi ja ütles kurikavalalt: ,,Härra Slopasev, täna juhtus minuga imelik asi, väga imelik asi." ,,Mis siis?" küsis Slopasev nagu uudishimulikult. ,,Kui ma voorimehega mürinal üle silla sõitsin, kuulsin ma äkki hirmsat müra ja kisa. Ma ütlesin siis voorimehele: ,,Härra voorimees, kas teil on head kõrvad
annaabi.ee 
