tähendusega.18 Reaalservituut tekib kinnisturaamatusse kandmisega ja lõpeb kustutamisega. Reaalservituut annab õiguse teha vaid neid tegusid, mis servituudi sisust tulenevalt on valitsevale kinnisasjale vajalikud ja teha tuleb viisil, mis teenivat kinnisasja kõige vähem koormab. Levinud servituudid on teeservituudid, liiniservituut, veevõtu- ja karjajootmisservituut, karjatamisservituut jt. Jalgteeservituut annab näiteks õiguse käia ja sõita jalgrattaga mööda jalgteed läbi teeniva kinnisasja.19 3.2. Isiklik servituut Isiklik servituut esineb kasutusvalduse ja isikliku kasutusõiguse kujul. 17 Kiris A., Kukrus A., Nuuma P., Oidermaa E. (2003). Õiguse Alused. Tallinn. Lk 148-150. 18 AÕS § 171 lg 1-2 19 Kiris A., Kukrus A., Nuuma P., Oidermaa E. (2003). Õiguse Alused. Tallinn. Lk 150 10 3.2
kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. o Reaalservituut ei või teeniva kinnisasja omanikku kohustada mingiteks tegudeks, välja arvatud teod, mis on reaalservituudi teostamisel abistava tähendusega. o jalgteeservituut, karjateeservituut, sõidutee servituut, liiniservituut, vee juhtimise servituut, karjatamisservituut, o toeservituut (annab õiguse toestada oma ehitist naaberkrundilt), o väljavaate servituut (annab õiguse keelata naaberkinnisasjal kõike, mis takistab või oluliselt piirab servituudiga tagatud väljavaadet), o seinaservituut, üleehitamisservituut, sademeservituut (annab õiguse lasta voolata oma ehitise katuselt vihma- või lumevett võõrale kinnisasjale nii räästast kui toru kaudu) jms.
kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. o Reaalservituut ei või teeniva kinnisasja omanikku kohustada mingiteks tegudeks, välja arvatud teod, mis on reaalservituudi teostamisel abistava tähendusega. o jalgteeservituut, karjateeservituut, sõidutee servituut, liiniservituut, vee juhtimise servituut, karjatamisservituut; toeservituut (annab õiguse toestada oma ehitist naaberkrundilt); väljavaate servituut (annab õiguse keelata naaberkinnisasjal kõike, mis takistab või oluliselt piirab servituudiga tagatud väljavaadet); seinaservituut, üleehitamisservituut, sademeservituut (annab õiguse lasta voolata oma ehitise katuselt vihma- või lumevett võõrale kinnisasjale nii räästast kui toru kaudu) jms.
teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. Reaalservituut ei või teeniva kinnisasja omanikku kohustada mingiteks tegudeks, välja arvatud teod, mis on reaalservituudi teostamisel abistava tähendusega. Reaalservituudi seadmiseks vajalik asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Reaalservituudid on jalgteeservituut, karjateeservituut, sõidutee servituut, liiniservituut, vee juhtimise servituut, karjatamisservituut, toeservituut (annab õiguse toestada oma ehitist naaberkrundilt), väljavaate servituut (annab õiguse keelata naaberkinnisasjal kõike, mis takistab või oluliselt piirab servituudiga tagatud väljavaadet), seinaservituut, üleehitamisservituut, sademeservituut (annab õiguse lasta voolata oma ehitise katuselt vihma- või lumevett võõrale kinnisasjale nii räästast kui toru kaudu) jms. 30. Mis on kasutusvaldus?
piiriülest koostööd avalike teenuste tagamisel ja kkkaitse alal. (EE ei ole ühinenud). o Välismaalaste kohalikul tasandil avalikus elus osalemise konvents toob välismaalastest alalistele elanikele progresseeruvalt kodaniku- ja pol õ-te andmise printsiibi. (EE ei ole ühinenud). Kohalik tavaõigus: viide kohalikule tavaõigusele AÕS § 191 lg-s 1 (karjatamisservituut; pühad). KOV põhimõisted ja -seosed OV mõiste, liigid ja funktsioonid Mõiste ja liigid: teine oluline haldusorganisats tüüp, mis eri tunnuste alusel eristub vahetust ja kaudsest riigihaldusest. OV mõistes järgmised tunnused: Avaliku halduse ül-te täitmine A-õ haldusekandja – a-õ jur isiku (OVüksus) olemasolu Iseseisvus (ainuvastutavus): kas ja/või kuidas seaduslikkuse raames ül-d täita
Sõiduteeservituut sisaldab jalgteeservituuti. Liiniservituut annab õiguse juhtida läbi võõra kinnisasja oma kinnisasjale gaasi, elektri, side ja muid liine. Veejuhtimisservituut annab õiguse: 1) juhtida oma kinnisasjale vett allikast või muust võõrast veekogust või läbi võõra kinnisasja (vee juurdejuhtimise servituut); 2) juhtida oma kinnisasjalt vett võõrale kinnisasjale või läbi võõra kinnisasja (vee ärajuhtimise servituut). Karjatamisservituut annab õiguse karjatada loomi võõral kinnisasjal viisil ja ajal, mis vastab kohalikele oludele ja tavadele. Toeservituut annab õiguse toetada oma ehitist või seadeldist naabri ehitisele või seadeldisele ja nõuda, et naaber toeks olevat ehitist või seadeldist korras hoiaks. Korrashoidmine toimub õigustatud isiku kulul, kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Seinaservituut annab õiguse kinnitada või seada talasid, tugesid või muid ehitise osi naabri seina ning asendada
kinnisasja omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatud osas loobuma. Reaalservituut tekib kinnistusraamatusse kandmisega ja lõpeb kustutamisega. Reaalservituut annab õiguse teha ainult neid tegusid, mis servituudi sisust tulenevalt on valitsevale kinnisasjale vajalikud ja teha tuleb viisil, mis teenival kinnisasja kõige vähem koormab. Levinumad servitiuudid on teeservituudid, liiniservituut, veevõtu- ja. karjajootmisservituut, karjatamisservituut jt. Jalgteeservituut annab näiteks õiguse käia ja sõita jalgrattaga mööda jalgteed läbi teeniva kinnisasja, karjateeservituut aga annab õiguse läbi teeniva kinnisasja ajada karja ja käia mööda seda kinnisasja läbivat karjateed. Reaalservituutide tekkimise aluseks saab olla valitseva ja teeniva kinnisasja omaniku kokkulepe. Omaniku nõusolekuta võib reaalservituuti seada vaid seaduses sätestatud juhtudel.
annaabi.ee 
