Meelis (Enn Kippel) Meelis oli Sakala maavanema Lembitu üheksaaastane poeg. Lehola küla rahvas elas hästi. Neil oli küllalt loomi ja vilja. Rahvas elas keset ürgset loodust õnnelikult, ka Meelisel oli õnnelik lapsepõlv. Ühel kaunil päeval oli Meelis koos vana karjuse Ivoga loomi karjatamas. Poiss ronis kuuselatva ja nägi sealt kõrgelt lähenevaid raudrüütleid. Raudrüütlid tulid koos preestriga. Lisaks ristiusule tulid rüütlid rahvast röövima. Pärast pikka ja verist lahingut võtsid nad kaasa kõik linnuseõuele aetud veised ja lambad ning vilja- ja söögivarud. Selleks, et Lembitu usust ei taganeks, võtsid röövijad kaasa Lembitu poja Meelise. Meelis viidi Väina jõe suudmele püha Nigula mäele ehitatud Dünamünde kloostrisse
Meelis (Enn Kippel) Meelis oli Sakala maavane ma Le mbitu üheksaaastane poeg. Lehola küla rahvas elas hästi. Neil oli küllalt loo mi ja vilja. Rahvas elas keset ürgset loodust õnnelikult, ka Meelisel oli õnnelik lapsepõlv. Ühel kaunil päeval oli Meelis koos vana karjuse Ivoga loo mi karjatamas. Poiss ronis kuuselatva ja n ägi sealt kõrgelt lähenevaid raudrüütleid. Raudrüütlid tulid koos preestriga. Lisaks ristiusule tulid rüütlid rahvast röövi ma. Pärast pikka ja verist lahingut v õtsid nad kaasa kõik linnuse õuele aetud veised ja lambad ning vilja ja
vihud ümbritsevad Joosepi vihku ja kummarduvad selle ees. Vennad hakkasid sellest päevast alates Joosepit vihkama ja kiusama. Teine kord nägi Joosep unes, et päike, kuu ja üksteist tähte kummardasid tema ees. Seekord pahandas ka Jaakob: ,,Kas sa tahad siis öelda, et sinu isa ja üksteist venda tulevad sinu ette maani kummarduma?" Nüüd oli vendade kannatus lõppenud ja nad otsustasid Joosepi tappa. Ühel päeval, kui vanemad vennad olid lambaid karjatamas, käskis isa Joosepil vaatama minna, kas poisid on elus ja terved ning kas kari on alles. Seda vennad ootasidki. "Sealt ta tulebki, see unenägude seletaja! Teeme talle otsa peale!" karjusid nad üksteise võidu. Ainult vanem vend RUUBEN tahtis Joosepit päästa. Ta tegi vendadele ettepaneku Joosepit mitte surmata, vaid heita ta lähedal asuvasse kaevu (ta lootis, et saab õhtu saabudes venna kaevust välja aidata). Nii tehtigi. Õnneks oli kaev tühi.
vihud ümbritsevad Joosepi vihku ja kummarduvad selle ees. Vennad hakkasid sellest päevast alates Joosepit vihkama ja kiusama. Teine kord nägi Joosep unes, et päike, kuu ja üksteist tähte kummardasid tema ees. Seekord pahandas ka Jaakob: ,,Kas sa tahad siis öelda, et sinu isa ja üksteist venda tulevad sinu ette maani kummarduma?" Nüüd oli vendade kannatus lõppenud ja nad otsustasid Joosepi tappa. Ühel päeval, kui vanemad vennad olid lambaid karjatamas, käskis isa Joosepil vaatama minna, kas poisid on elus ja terved ning kas kari on alles. Seda vennad ootasidki. "Sealt ta tulebki, see unenägude seletaja! Teeme talle otsa peale!" karjusid nad üksteise võidu. Ainult vanem vend RUUBEN tahtis Joosepit päästa. Ta tegi vendadele ettepaneku Joosepit mitte surmata, vaid heita ta lähedal asuvasse kaevu (ta lootis, et saab õhtu saabudes venna kaevust välja aidata). Nii tehtigi. Õnneks oli kaev tühi.
Kõige suurema tõenäosusega ilmutab ennast jaanipäeval. Tõrjemaagia - näkile kaku andmine, sülitatakse kivi peale ja visatakse vette. Mitmed sukad jalga. VEERAHVAS, MERERAHVAS – arvatakse et elu seal all on samasugune nagu meil. Neil on omad kirikud, talud jne. Rõhutatakse, et nende elu seal on uhkem. Asukad on inimesekujulised. Abielu mererahvaga on ebapüsiv, sest lõpuks tahavad nad vette tagasi minna. Haldjanaised käisid maal merelehmasid karjatamas (suured sinised lehmad) ja kui mees naist nägi, tundis naine talle kohutavalt ilus ning võttis ta kohe naiseks. Mererahva põhiülesanne oli kalasaagi kindlustamine. Kui nad ennast näitavad, võib tormi tulla. Meremehed viskasid kohe midagi merre ja hakkasid kaldale sõudma. Mere-ema nõuab austust enda vastu. Ohverdamistavad: 1) viin 2) lõng, siidrätt 3) jaka. Mingi liigi esimene visatakse tagasi, suure saagi puhul osa tagasi. POTERMAN – laevavaim, laevahaldjas
· pulmapeole olid kutsutud kõik jumalad ja jumalannad välja arvatud tülijumalanna Eris · Eris solvus ja viskas pulmaliste sekka kuldse õuna · kiri õunal: ,,Kõige ilusamale" · kõik jumalannad tahtsid õuna enesele · lõpuks jäid järele kolm võistlejannat(õuna pärast): Aphrodite, Hera ja Athena · läksid Zeusi juurde, et tema otsustaks; Zeus saatis nad Trooja printsi Parise juurde · Paris oli Trooja lähedal loomi karjatamas(saadeti kuningakojast kaugemale, sest kun. Priamosele oli ennustatud, et Parise pärast saab Trooja linn otsa) · Paris elas koos nümf Oinone'ga · 3 jumalat ilmusid Parise ette, Paris pidi otsustama õuna üle · algas võidupakkumine(?) Parisele, et õun enesele saada: o Hera pakkus võimu, Euroopa ja Aasia isanda kohta o Athena pakkus sõjasangari kuulsust, lubab panna Parise juhtima Troojalasi sõjas Kreeka vastu(Kreeka peaks kaotama)
Lugejale ,,Nägin unes, et olin veel pisike trull ja keksisin kodumäe nõlvakul..." Nende ridadega algab käesolev lasteluuleraamat. Salmiku kõrvale on joonistatud nelja-viieaastane poiss -- väga vana ja tuhmunud foto järgi, mida ei saadud enam trükkida. See on lapsepõlvepilt lastelaulikust Julius Orost, kes kirjutas eespool toodud read siis, kui ta oli juba täiskasvanud mees, käis aga kunagi, ligi kuuskümmend aastat tagasi, tõepoolest paljajalu Hiiumaa kadakastel loopealsetel lambaid karjatamas, silme ees määratu meri ja mängukaaslasteks kaheksa õde-venda. Julius Oro (tegelikult Oengo, hiljem Õngo) sünnikohaks on Harju küla Hiiumaal Suuremõisa vallas ja sünniaastaks 1901. Tema isa oli laevakapten. Sellessamas ametis oli Suuremõisa ,,Ungru krahvi" teeninud ka vanaisa. Ja kui Julius, oma vanemate neljas laps, nägi merd sõitvat isa õige harva, siis seda rohkem kujundas tema lapse-maailma just vanaisa,
Europe järgi on tulnud maailmajao nimi Euroopa. 7.pilet KÜKLOOP POLYPHEMOS Polyphemos oli kükloop, kes elas üksinda saarel ning karjatas lambaid. Odysseus (Ulysses) oli teel koju pärast Trooja hävitamist ja nad randusid Poly saarel. Nad läksid veiniga kükloobi koopasse ja kui too tuli, vihastas O ta välja ning meresõitjad sattusid vangi. Ta tappis kaks meest ning sõi ära. Öösel, kui kükloop magas, mõtles O kuidas pääseda. Ka järgmise päeva, mil kükloop oli lambaid karjatamas, mõtles ta. Lõpuks jootsid mehed kükloobi täis, torkasid varem valmistatud palgiga tal silma peast. Koopast põgenesid mehed nii, et sidusid end lammaste kõhu alla kinni. Pime Poly kobas lambaid vaid selja pealt. Nii pääsesidki O ja company kükloobi käest. Möödus sajandeid ning Poly, ikka inetu ja pime, muutus heaks. Poly armus merenümf Galateiasse. Poly oli mingil moel silma tagasi saanud ja elas Sitsiilias. Galateia aga ei tahtnud
Europe järgi on tulnud maailmajao nimi Euroopa. KÜKLOOP POLYPHEMOS Polyphemos oli kükloop, kes elas üksinda saarel ning karjatas lambaid. Odysseus (Ulysses) oli teel koju pärast Trooja hävitamist ja nad randusid Poly saarel. Nad läksid veiniga kükloobi koopasse ja kui too tuli, vihastas O ta välja ning meresõitjad sattusid vangi. Ta tappis kaks meest ning sõi ära. Öösel, kui kükloop magas, mõtles O kuidas pääseda. Ka järgmise päeva, mil kükloop oli lambaid karjatamas, mõtles ta. Lõpuks jootsid mehed kükloobi täis, torkasid varem valmistatud palgiga tal silma peast. Koopast põgenesid mehed nii, et sidusid end lammaste kõhu alla kinni. Pime Poly kobas lambaid vaid selja pealt. Nii pääsesidki O ja company kükloobi käest. Möödus sajandeid ning Poly, ikka inetu ja pime, muutus heaks. Poly armus merenümf Galateiasse. Poly oli mingil moel silma tagasi saanud ja elas Sitsiilias. Galateia aga ei tahtnud kükloopi, naine narris ja pilkas vaest olevust
külalise kohal olid, Hiie ja ta ema oldi pandud puu vastu lebama, Leemet lausus, et las nad olla seal ja kukkus pikkali kaotades teadvuse. Depressioonis põdes Leemet mitu kuud, ei olnud tahet ega mõttet paremaks saada. Siiski lõpuks tõusis voodist, palus emal mitte suur asja sellest teha ja teda vaid rahule jätta, oma tõusudel läks ta pikkadele vahest päevi kestvatele rännakutele. Kord jõudis ta ka metsa äärele, seal nägi, et Magdaleena ja mõned teised küla naised olid lambasid karjatamas, Johannese soovitsuel kaitsesid nad neid pannes ühe pikka vöö ümber metsa tukka, et halvad elajad ei tuleks lambaid murdma. Leemet surus end maa lähedale, et teda ei märgataks ja vaatas tundetult pealt kuidas küla naised lahkusid ja hundid lamabad vööst hoolimata mõrvasid ja metsa tirisid. Kui küla elanikud hädaldases tagsi tulid mõistmata miks vöö ei aidanud seletas Johhaness,et tegemist oli
annaabi.ee 
