ümbriskäigu võlve kaunistavad mosaiigid. Vanemates mosaiikides on näha rohkem ornamente, hiljem tekib asemele kristlik sisu. Eelistati teemasid, mis sümboliseerivad uskliku vabanemist paganausust, tasapisi tulid kasutusele Uue Testamendi motiivid. Varakristlike mosaiikide poolest on tuntud Ravenna, mis oli Lääne-Rooma riigi pealinn alates 404 aastast. Väga hästi on säilinud Santi Nazaro e Celso kiriku mosaiigid. Ilusaim on seal stseen hea karjasega. Mulle meeldivad veel Sant Apollinare Nuovo mosaiigid. Kolm rida mosaiikpilte kaunistavad kesklöövi seinu. Seal on stseenid Kristuse elust, teises reas on prohvetite ja pühakute figuurid. Huvitav on see, et selleaegsete tööde valmistamisel kasutati tähendusperspektiivi. Tähtsamad isikud kujutati suurematena ja vähemtähtsad väiksematena. Sant Apollinare Nuovo mosaiigid oma pidulikkuse ja suurejoonelisusega on mõjutatud juba uuest, Bütsantsis väljakujunenud stiilist.
linast särki millele käis peale vöö. Riietus täienes lapse vanemaks saades. Poisid said püksid jalga 10-11 aasta vanuselt. Tüdrukud said seeliku selga 15. aastaselt. Paastumaarjapäeval peeti mokalaata- kaubeldi peresse karjapoiss, sest karjalaskepäev oli lähedal. Polnud lugu, kas karjapoiss oli noor või vana, kooliskäija või mitte. Kui kaup oli koos, kutsuti karjane oma tulevast tööd üle vaatama, pererahva ja loomadega tutvust tegema. Peremees ise käis koos karjasega tulevased karjamaad läbi, et poiss teaks, mis teda ees ootab. Enne karja-aja algust oli karjapoiss naistele abiks. Ta aitas lõnga kerida, kanganiite silmata ja muid abitöid teha. Karjase magamisase oli laka peal või lambalaudas. Tüdrukudki võisid juba aita või lakka magama minna.
Proiboselt vastas, et Teebas elab Laiose tapja. Katku peatamiseks tuleb aga mõrvar maalt välja saata. Treiseias ütles Oidipusele, et Oidipus ongi Laiose mõrvar tapja ja ta saadeti karistuseks linnast välja. Oidipus saatis minema ka Kreoni, kes olevat nimetanud Oidipust mõrvariks. Mõni aeg hiljem rääkis Oidipuse abikaasa Iokaste Oidipusele, et Oidipus ikkagi oli Laiose tapnud, teadmate kellega on tegu. See oli juhtunud ühel maanteel toimunud kokkupõrkes. Oidupus rääkis karjasega, kes ütles Oidipusele, et Laios oli tema isa ja Iokaste oli tema ema. Seega oli ettekuulutus läinud täide. Uudisest mõistuse kaotanud Oidipus torkas endal silmad peast välja ja lasi end maalt välja saata. Enne seda palus ta Kreonil oma tütarde eest hooltseda, keda enam keegi ei sallinud. Meeleheites Iokaste poos end üles.Tegevus toimub Teeba linnas Kreon läks tooma teadet taevavõimu Phoibose käest. Phoibus käskis maalt välja saata Laiose tapja. Kuningas Oidipus
Perenaine pidi jüripäeva hommikul midagi õmblema, et hundipojad nõelapistetest pimedaks jääksid. Mõnes talus määriti loomi enne karjamaale laskmist tõrvaga, et loomad kogu suve terved oleksid. Hommikuti anti loomadele püssirohu ja soolaga viil leiba, enne kui nad õueväravast välja karjatänavale lasti. Laudast väljalaskmisel ütles perenaine loomadele: "Sitt ja kusi karjamaale, piim ja või tooge koju!" Siis saatis perenaine karja koos karjasega karjamaale ja jäi ise ka mõneks tunniks sinna. Karjane pidi kogu päeva karja juures olema ja tähele panema, et keegi võõras inimene esimesel karjapäeval karja juurde ei tuleks. Kardeti nö "kurja silma", mis loomadele suve jooksul pidi õnnetusi ja haigusi tooma. Karjasel võis ainult kepp kaasas olla. Kui lehmad esimese karjapäeva õhtul koju tulid, tõttas perenaine neile vastu, et kõik nende piim ja või endale saada
Kolmandal pühal saadeti jõulud minema. Hobused rakendati saani ette ja aisakellade helinal saadeti jõulud ära. Päevad kuni vana-aastaõhtul köeti uuesti sauna, valmistuti uue aasta vastuvõtuks. Saunas võis kimbutamas käia ka jõuluhani. See on maskeeritud loomadeks meesterahvas. Loomad käisid siis jõuluõhtul või nääripäeva varahommikul talust talusse. Võis olla ka terve maskeraadi jagu loomi, kes käisid karjasega perest peresse nalja tegemas ja häid pühi või head uut aastat soovimas. Lahkumisel kirjutasid nad maja uksele uue aastanumbri. Jõulupuu kombega sai maarahvas tuttavaks mõisas, kus härrased tegid mõisa ametimeestele ning teenijatele kingitusi. Lastele saadeti vanematega maiustusi, rõivad ja raamatuid või korraldati mõisas jõulupuu. Hiljem levis kuuse ehtimine kodus ja muutus perekombeks. Tuppa toodi jõulukuusk, mis pandi seisma ristamisi klotsidest jalale kas toapõrandale või
ja pani lukutaha. Sellest hetkest ei heitnud keegi maailmas hinge. Varsti päästis Ares surma välja ja too vedas kuninga allilma. Mees suutis veel kavalusega maapeale tagasi saada, kuid jumalad karistasid teda: ta peab allilmas mäest üles veeretama hiigelsuurt marmormürakat ja alati peaaegu tipus veereb see taas alla. Oidipus: Laiose poeg, kellele ennustati, et ta tapab oma isa ja abiellub oma emaga. Ilmselgelt läks see ennustus ka täide. Kui Oidipus oli väga väike, saatis isa ta karjasega mägedesse ja käskis tappa, karjane halastas. Suureks kasvanuna naasis Oidipus kodumaile. Teel juhuslikult Laiosega kohtudes ei tundnud nad teineteist ning neil tekkis tüli, mille tulemusel Oidipus Laiose tappis. Seejärel jõudis ta Teebasse, mis oma surnud kuningat leinas. Ta abiellus kuninganna Iokastega, kes oli tema ema, ning sai ise Teeba kuningaks. Kui Teebat tabas katk, ütles Delfi oraakel Oidipusele, et Teebas elab Laiose tapja ning kui too välja saadetakse, lõpeb ka katk
Proiboselt vastas, et Teebas elab Laiose tapja. Katku peatamiseks tuleb aga mõrvar maalt välja saata. Treiseias ütles Oidipusele, et Oidipus ongi Laiose mõrvar tapja ja ta saadeti karistuseks linnast välja. Oidipus saatis minema ka Kreoni, kes olevat nimetanud Oidipust mõrvariks. Mõni aeg hiljem rääkis Oidipuse abikaasa Iokaste Oidipusele, et Oidipus ikkagi oli Laiose tapnud, teadmate kellega on tegu. See oli juhtunud ühel maanteel toimunud kokkupõrkes. Oidupus rääkis karjasega, kes ütles Oidipusele, et Laios oli tema isa ja Iokaste oli tema ema. Seega oli ettekuulutus läinud täide. Uudisest mõistuse kaotanud Oidipus torkas endal silmad peast välja ja lasi end maalt välja saata. Enne seda palus ta Kreonil oma tütarde eest hooltseda, keda enam keegi ei sallinud. Meeleheites Iokaste poos end üles. 2. "Kuningas Oidipus" Tegevus toimub Teeba linnas Kreon läks tooma teadet taevavõimu Phoibose käest. Phoibus käskis maalt välja saata Laiose tapja
Ühel hetkel ütles karavanijuht, et nad hakkavad liikuma. Seal oli umbes 200 inimest ja topelt samapalju loomi. Neil Inglasega olid kaamelid. "Mida lähemale oma unistusele jõuda, seda enam muutub Oma Lugu elu mõtteks." Nii nad siis liikusid vaikuses. Inglane oli mattunud raamatutesse ja poiss vaatas lihtsalt ringi ja tundis tugevat tuult, mis talle niimõndagi elust meenutas. Järkus meenus talle kaupmehe tütar ja ta oli kindel, et tüdruk on abielus juba mõne pagari või karjasega. Kõik takistused, mis tulid, ületati. Kui mõni teejuht haigeks jäi või suri, siis heitsid kaamelimehed liisku ja valisid uue. Liiguti taevatähe järgi, mis näitas oaasi asukohta. Ainult Inglane ei teadnud sellest midagi, suurema osa ajast uuris ta oma raamatuid. Poiss luges isegi raamatut, aga meelsamini kuulas ta tuult ja jälgis teed, niiet peagi viskas raamatu ära, et koormat kergendada. Ta sai hästi läbi ühe kaamelimehega, kes ta kõrval sõitis
annaabi.ee 
