Suomen maakuntia Ahvenanmaa, Etelä-Karjala, Etelä-Pohjanmaa, Etelä-Savo, Keski-Suomi, Lappi Elinkeinoelämä Milectra, Rimi, K-Rauta Tyypillistä ruokaa Karjalan piirakka, mämmi, Suomalainen saunakulttuuri Suomalainen sauna on tila, joka lämmitetään 80–(viiva) 110 °C (asteseen) lämpötilaan hikoilua, rentoutumista ja peseytymistä varten.
sajandi keskpaigani. 1920. aastail anti ka tverikarjalastele rahvuslik autonoomia. Loodi 45 rahvuskülanõukogu ning 1931 moodustati nende baasil neli rahvusrajooni (Lihhoslavl, Tolmatsi, Rameski, Maksatihha). 1935 lisandus Kozlovo rahvusrajoon. 1931 võeti kasutusele ladina tähestikul põhinev tverikarjala kirjakeel, avati karjalakeelne õpetajate seminar Lihhoslavlis ning karjala keelest sai õppeaine kohalikes koolides. Ilmuma hakkas karjalakeelne ajaleht Kolhozoin puoleh (hiljem Karjalan tozi). 1937 liideti 5 rahvusrajooni tverikarjala rahvusringkonnaks. Tverikarjalasi oli tollal kokku umbes 150 000. 58% neist jäid rahvusringkonna piiresse ning moodustasid umbes 54% selle elanikest. Väljapoole ringkonna piire jäänud tverikarjalased jäid aga rahvuslik-kultuuriliste õigusteta. 1937 algasid Karjalas repressioonid, mis kõige valusamalt tabasid soome kommuniste. Soome keel keelustati. Selle asemel võeti kasutusele D. Bubrichi juhtimisel loodud kirillitsal põhinev
1920. aastail anti ka tverikarjalastele rahvuslik autonoomia. Loodi 45 rahvuskülanõukogu ning 1931 moodustati nende baasil neli rahvusrajooni (Lihhoslavl, Tolmatsi, Rameski, Maksatihha). 1935 lisandus Kozlovo rahvusrajoon. 1931 võeti kasutusele ladina 8 tähestikul põhinev tverikarjala kirjakeel, avati karjalakeelne õpetajate seminar Lihhoslavlis ning karjala keelest sai õppeaine kohalikes koolides. Ilmuma hakkas karjalakeelne ajaleht Kolhozoin puoleh (hiljem Karjalan tozi). 1937 liideti 5 rahvusrajooni tverikarjala rahvusringkonnaks. Tverikarjalasi oli tollal kokku umbes 150 000. 58% neist jäid rahvusringkonna piiresse ning moodustasid umbes 54% selle elanikest. Väljapoole ringkonna piire jäänud tverikarjalased jäid aga rahvuslik-kultuuriliste õigusteta. 11 1937 algasid Karjalas repressioonid, mis kõige valusamalt tabasid soome kommuniste. Soome keel keelustati. Selle asemel võeti kasutusele D. Bubrichi juhtimisel loodud
Joonis 4. Karjalaste esimene tohtkiri Esimesed karjalakeelsed raamatud ilmusid 19. sajandi alguses kirillitsas: 1804 palvete ja katekismuse tõlge põhjakarjala ja Aunuse murdes, 1820 Matteuse evangeelium lõunakarjala, Tveri murdes. Ühiskeelt karjalastel välja ei kujunenud ebasoodsate väliste asjaolude tõttu. (Uibopuu, 1984) Karjala keele ja kultuuri taaselustamisel on viimasel ajal püütud mõndagi ette võtta. Seda tööd juhib Karjalas Karjalan Rahvahan Liitto („Karjala Rahva Liit”). Alates 1989. aastast on mõnes Karjala koolis hakatud õpetama karjala keelt. Õpetajate koolitamiseks on Petroskoi ülikoolis loodud karjala ja vepsa keele kateeder. 1990. aastal hakati katseliselt välja andma valdavalt aunusemurdelist ajalehte Oma Mua („Oma Maa”). Samuti on alustatud karjalakeelsete raadio- ja telesaadetega. Välja on antud aunusemurdeline aabits ning koostamisel on päriskarjala- e. vienamurdeline aabits
1989 "Ilmiantajan tarina/ Äraandja lugu", ballaad meeskoorile (Eino Leino) "Kuus eesti lastelaulu" segakoorile (rahvaluule) "Neli eesti hällilaulu" segakoorile (rahvaluule) "Karjala saatus", viis laulu segakoorile ja solistidele (rahvaluule, seadnud Ülo Tedre) 16 1990 "Kolm itaalia (trentino) rahvalaulu" meeskoorile, segakoorile ja lastekoorile "Mõrsja hüvastijätt" segakoorile ("Kalevala") 1991 "Kolme Karjalan neitoa/ Kolm Karjala neidu", kolm laulu lastekoorile ("Kanteletar") "Kord me tuleme tagasi" meeskoorile (Jaan Kaplinski) "Nägemus Eestist" meeskoorile (Juhan Liiv) 1992 "Piiskop ja pagan" vokaalansamblile (seade meeskoorile 1995) 1993 "Meelespea" (In memoriam Gustav Ernesaks) segakoorile 1994 "Kullervo sõnum" segakoorile/ vokaalansamblile ("Kalevala") "Soumalais-ugrilaisia maisemia/ Soome-ugri maastikud", 15 soome-ugri rahvaste laulu lastekoorile 1996
· Nestori kroonika (12. saj.) ves' karjalased: - vene leetopissid (alates 1143): - Nn Eeriku kroonika (1187): Karela - skandinaavia saagad (13. saj): Karialabotn, Kirjálabotnar, Kirjálaland - paavsti kirjad (alates 1241): Carelæ, Carelia, Cariali 5. Nimeta soome-karjala mütoloogia uurijaid ning nende tähtteoseid. Kas ja mille poolest erinevad soome mütoloogia uurijate käsitlused eesti uurijate omadest? Elias Lönnrot: Kalevala, Martti Haavio: Karjalan jumalat, Jaan Puhvel Kindlasti erinevad, kuna uurijate taust ja nende käsitletav valdkondki juba erinevad teineteisest. 6. Kes või mis on Taara? Missuguseid tõlgendusi on aegade jooksul esitatud Henriku Liivimaa kroonikas mainitud jumaluse Tharapita kohta? Missugune neist tundub Sulle kõige usutavam? Nimetust Tharapita on tõlgendatud nii Taara avita! kui Taara pikne jm viisidel. Taarat on esitletud kui skandinaavia Thori, Taara pikne ehk "jumala välk". Tharapila on aga kui
sajandi keskpaigani. 1920. aastail anti ka Tveri karjalastele rahvuslik autonoomia. Loodi 45 rahvuskülanõukogu ning 1931 moodustati nende baasil neli rahvusrajooni (Lihhoslavl, Tolmatsi, Rameski, Maksatihha). 1935 lisandus Kozlovo rahvusrajoon. 1931 võeti kasutusele ladina tähestikul põhinev tverikarjala kirjakeel, avati karjalakeelne õpetajate seminar Lihhoslavlis ning karjala keelest sai õppeaine kohalikes koolides. Ilmuma hakkas karjalakeelne ajaleht Kolhozoin puoleh (hiljem Karjalan tozi). 1937 liideti viis rahvusrajooni Tveri-Karjala rahvusringkonnaks. Tveri karjalasi oli tollal kokku umbes 150 000. 58% neist jäid rahvusringkonna piiresse ning moodustasid umbes 54% selle elanikest. Väljapoole ringkonna piire jäänud Tveri karjalased jäid aga rahvuslik-kultuuriliste õigusteta (Taagepera 2000: 157-158). 1937 algasid Karjalas repressioonid, mis kõige valusamalt tabasid soome kommuniste. Soome keel keelustati. Selle asemel võeti kasutusele D
annaabi.ee 
