Liigitus ülesannete järgi *käitumisnormid *korraldusnormid *pädevusnormid *õiguslikud alused *menetlusnormid *õiguskaitse normid *legaaldefinitsioonid *reguleerimisala ja eesmärginormid *rakendussätted ja muutmissätted. (LK 56). Käitumisnormid reguleerivad meie käitumist (keelud, käsud ja load). Korraldusnormid organisatsiooni või organi töö sisu korraldatus. Pädevusnormid näitavad, milline riigi organ, mille jaoks on määratud. Õiguslikud alused - *karistusnormid näeb ette vastava teo eest karistuse. *sekkumisnorm sekkumist õigustav. Muul moel isiku õigustesse sekkuda (kui karistavalt). *volitusnorm (määrused) norm, mis lubab täitevvõimul anda õigustloov akt. Menetlus normid - *menetlusnõuded üldiselt menetlust reguleerivad *menetlustähtajad mis tähtajaks, milline menetlus *vorminõuded mis vormis mingi menetlus *vormistusnõuded kus vormis on välja toodud või tuleb välja tuua (punktidega väljatoodud).
"Riiklikku tuleohutusjärelevalvet teostab Päästeamet kogu riigi territooriumil") Sekkumisnormid - sekkumist õigustavate normidega määratakse, kuidas haldusorgan võib isiku subjektiivsesse õigusesse sekkuda ( nt : "Politsei võib töödelda isikuandmeid, tehes kirjaliku või elektroonilise päringu elektroonilise side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete saamiseks isiku kohta, kelle puhul see on vajalik kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks") Karistusnormid - näevad ette karistuse õiguserikkumise eest Legaaldefinitsioonid - õigusnormid, millega seadusandja defineerib seaduses olulisemad terminid Õigusnormi struktuur Õigusnormi loogiline struktuur : Kui ( hüpotees) - siis(dispositsioon) - vastasel juhul ( sanktsioon) Hüpotees - eeldused, et miskit juhtuks ( nt : veeavarii) Dispositsioon - näitab, kuidas peab õigussubjekt käitua hüpoteesi tingimuste olemasolul ehk
-vorminõuded- kuidas haldusorgani dokumentatisoon peab olema vormistatud, -menetlusjuhised- määratakse ametlik meenetlus, kuupäev, meenetluse õiguse, dokumentatsioon jne, -tasunõuded – riigilõivud (peavad olema sätestatud seadusega) 3.mõistemääratlus- mõiste seletus, mis ettenähtud 4. jms e. Normid, mis otseselt ei reguleeri: -sekkumist õigustavad normid reguleerivad kuidas haldusorgan sekkuda võib -karistusnormid- ütleb kuidas peab käituma- Suunatud ajaliselt mineviku(kui oled juba midagi teinud siis saad karistada. Suunatud ajaliselt ettepoole (joobes juhi rooli mitte lubamine) -ülemineku ja lõppsätted, kehtetuks tunnistavad sätted- kas seadus jõustus, muutumised kuidas muutub, siis sätted peavad ka muutuma.
kasvas välja barbarite õigustest), maaõigus (territoriaalvalitsejate, Püha Rooma riigi maahärrade antud õigus, enamasti karistus-, lääni-, pärimis- jm õigus). Valitses kirja pandud õigus ning samal ajal oli ka tavaõigus. Üheks põhjuseks oli nt see, et kirjaoskajaid oli vähe Saaliõigus – lex salica – kuulub Lõuna – Germaani hõimudele. Üks vanimatest germaani hõimude kriminaalõigusnorme, kui ka tsiviilõigus norme. Karistusnormid on üksikasjalikud, nimetati seda trahvikataloogiks. Terve peatukk koostatud vargusele. Olid kirjas kõik loomad, mida ei tohtinud varastada ja hinnad olid kõrval, kui palju tuli varastatud looma eest maksta. 23. Keskaegsed linnaõigused Euroopas ja Eestis. Lüübeki linnaõigus Linna õiguste kujunemine: Vaja oli kiiret protsessi lepingute poolitamine Linn kui vandekogukond (kodanikuvanne) Maahärra privileeg
Ükskõik kumma variandi puhul tahab VPS ilmselt siiski eraldi regulatsiooni, kuid teisel juhul tuleb kõne alla majandusministri või Vabariigi Valitsuse määrus, mis lahendaks paljud seaduse tasemel reguleerimist mittevajavad tehnilised ja korralduslikud küsimused. Nagu järgnevast nähtub, ei ole küsimus siiski mitte lihtsalt õigustehniline kus midagi reguleerida , vaid õigussüsteemi terviklikkusest ja regulatiivsest kompetentsist tulenev probleem hoida lahus karistusnormid (LiiklS väärteokoosseisud, VäärTMS menetlusnormid) haldusõiguslikust regulatsioonist (nt tulevane Veapunktiseadus). 2. Materiaalõiguslikud koosseisud Tuleb silmas pidada, et süüteokoosseisud peaksid säilima LiiklS-s (ei ole vaja erilisi väärteokoosseise, mis seonduksid VPS-ga). Lahendada tuleb ka hoiatustrahvi (ja kiiruskaamerate hoiatustrahvide) küsimus, mis minu arvates põhimõtteliselt võivad kuuluda VPS käivitavate materiaalõiguslike aluste hulka
Selle mõju Euroopale oli suur. Burgundia riik 6 saj. 501 aastal. Kehtestati Burgundia õigus lex burgundionum. Kehtis burgoonlaste üle ja nende vaheliste vaidluste korral. 506 aastal loodi roomlastele lex romana burgundionum, ainult roomlastele. Ainult keisri poolt loodud normid, natuke oli osa ka rooma õigusest. Saaliõigus lex salica kuulub Lõuna Germaani hõimudele. Üks vanimatest germaani hõimude kriminaalõigusnorme, kui ka tsiviilõigus norme. Karistusnormid on üksikasjalikud, nimetati seda trahvikataloogiks. Terve peatukk koostatud vargusele. Olid kirjas kõik loomad, mida ei tohtinud varastada ja hinnad olid kõrval, kui palju tuli varastatud looma eest maksta. 6. Õiguslik omaabi ja maarahu. Kui oli vallutatud Lääne- Rooma , kõik väikesed riigid ühendati ja tekkis frankide riik. 10 saj. frankide riik lagunes ja sellega kaasnes seaduslikkuse allakäik ja tekkis feodaalne killustatus. Partikularismi kõrvale tekkis iga mehe oma õigus
annaabi.ee 
