väärtegu ning mõlemad olid defineeritud kui süütegu. See andis parema ülevaate erinevatest süütegudest ja kohaldatavatest karistustest. Samuti piiritles see kuritegu ja väärtegu ning võeti kasutusele karistused juriidiliste isikute suhtes. Karistuse võib jagada kolme liiki kriminaalkaristus, väärteomenetlus ja distsiplinaarkaristus. Distsiplinaarkaristus on tegelikult iga ettevõtte sisemine asi ning karistusseadustik sellega ei tegele, kuid kuna selline karistusliik on olemas, peame tähtsaks selle ära mainida. Kriminaalkaristus Karistusseadustiku järgi on olemas kolm karistusvormi § 44 rahaline karistus, § 45 vangistus ja § 46 juriidilise isiku sundlõpetamine. § 44 ja 45 kehtivad füüsiliste isikute suhtes ning § 46 juriidilise isiku suhtes. Toome välja Karistusseadustiku osa mis käsitleb kriminaalkaristust. 2 Kuriteo eest kohaldatavad põhikaristused § 44. Rahaline karistus
40. Õigussuhete objekt, sisu ning õigussubjektsus: Õigusliku reguleerimise objeki nähtused, mida riik mõjutab. Kui õigusnorm õigussuhetes realiseerub ongi tagatud isiku õiguspärane käitumine. Kui subjekt käitub vastupidiselt, siis on tegemist õigusvastase käitumisega, mis tekitavad juriidilised järeldused, mis tekitavad karistused. Selle mehhanismi toimimine tagatakse riigi sunniga. Konkreetne karistusliik on sanktsioon. Konkreetse õigussuhte objektid: 1) asjad 2) mittevaralised hüved 3) subjektide tegu (tegevusetus) 4) tegevuse tulemus Õigussuhte sisu: subjektide subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus. Õigussubjektsus on õiguse - ja teovõime kokkulangevus. Füüsilistel isikutel sõltub see east ja psüühikast. Õigussubjektsust mõjutab üksikisiku teovõime kriteeriumid. Sama kategooria isikud peavad olema võrdsed. Rahvusvaheliselt üldtunnustatud
sätet nende koostoimes). Blanketsed sisuliselt on tegemist viitava normiga, kuid sättes endas ei sisaldu otsest viidet sama või mõne teise õigusakti vastavale õigusnormile, vaid nt:- teisele õigusaktile, milles sisaldub viidatav säte või - isegi ainult õigusakti liigile, milles seonduvad õigusnormid võivad esineda. Sanktsioonid liigitatakse: 1) suhteliselt määratletud on alternatiivsed liik ja määr, nt antakse mitu kindlat karistusliiki või on üks karistusliik, kuid karistuse määrad on antud ülem- või alammääradena. 2) absoluutselt määratletud on määratud täpselt üks liik või määr (nt vabadusekaotus 3 aastat). Sanktsioon on konkreetne karistusliik, mille eesmärk on mõjutada preventiivselt kõiki subjekte käituma tulevikus üksnes õiguspäraselt. 5. Juriidiline fakt. Selle mõiste ja liigid. Juriidiline fakt on see fakt, mis vastab normi hüpoteesis toodud tingimustele. St fakt, millega norm
viide kas a) teisele normatiivaktile, milles see viidatav säte sisaldubvõi b) isegi ainult õigusakti liigile, milles seonduvad õigusnormid võivad esineda. Õigusnormi sanktsioon fikseerib õigusliku mõjutamise (sunni) vahendi liigi ja määra, kui õigusnormi, s.t. kohustuslikku käitumiseeskirja on rikutud (käitutud vastupidiselt kehtestatud eeskirjale kas tegevuse või tegevusetuse vormis). Sanktsioon on konkreetne karistusliik, mille eesmärk on mõjutada preventiivselt hoitavalt kõiki subjekte tulevikus käituma üksnes õiguspäraselt. Õigusaktis sisalduvat õigusnormi nimetatakse säte (säte: normdokumendi või õigusakti ettekirjutus); sätestama. Sätestamine: normdokumendis kindlaks määrama, ettekirjutama. Termin akt, mis tuleneb ladinakeelsest 7
(vabadusekaotus või rahatrahv) või on ühe karistusliigi ülem- või alammäärad. (vabadusekaotusega 5-12 aastani); 2) Absoluutselt määratletud, st täpselt üks liik ja määr (nt rahatrahv 20 päevapalka, vabadusekaotus üks aasta); Karistamist nim justiitsrepressiooniks, sh vastavalt õigusharule saame sellest mõistetuletised, nt kriminaalrepressioon. Sanktsioon on konkreetne karistusliik. Iga käitumisreegel on loogiliselt antud järgmise vormeli kohaselt (peab olema taandatav sellisele vormelile): See on vormel. Siin on juba loogika kasutusel. Seal pole kirjas, et hüpotees on see ja dispositsioon see jne. see vormel avab õigusnormi loogilise struktuuri mõiste. Põhimõtteliselt koosneb õigusnorm täismahus tema loogilise struktuuri kolmest elemendist : hüpotees, dispositsioon ning sanktsioon. 25. Õigusnormide esitamine õigusaktides.
kohustuslikku käitumiseeskirja on rikutud (käitutud vastupidiselt kehtestatud eeskirjale kas tegevuse või tegevusetuse vormis). Näiteks KrK § 100: "Tahtliku tapmise eest- karistatakse vabadusekaotusega viiest kuni kaheteistkümne aastani". Sanktsioonid liigitatakse: 1) suhteliselt määratletud - st on alternatiivsed liik ja määr, nt antakse mitu kindlat karistusliiki või on üks karistusliik, kuid karistuse määrad on antud ülem- või alammääradena (vt ülal: vabadusekaotusega viiest kuni kaheteistkümne aastani); 3) absoluutselt määratletud - st täpselt üks liik või määr (nt rahatrahv 20 päevapalka; vabadusekaotus üks aasta). 25 Karistamist nimetatakse justiitsrepressiooniks, sh vastavalt õigusharule saame sellest mõistetuletised - nt kriminaalrepressioon. Sanktsioon on konkreetne karistusliik
annaabi.ee 
