On katseobjektiks bioloogia üldiste seaduspärasuste uurimisel. 10.miks kergitab pärm taigent? Pagaripärmina tuntud pärmseened toituvad taignas olevast suhkrust ja paljunevad .Seejuures tekovad südihappegaas ja alkohol.eralduv südihappegaas muudab taigna kobedaks .alkohol aurustub ja aitab samuti kaasa taigna kerkimisel. 10. Joonista kübarseen, märgi juurde osad, kirjelda nende toitumist ja paljunemist. 11. Too näiteid kevad, suve, sügis, taliseentest. Kevad :harilik karikseen , kevadvõluheinik,kurrel, Suve: Sügis: Talve: 12. Too näiteid mürgistest, kupatatult söödavatest, värskelt söödavatest ja lihtsalt mittesöödavatest seentest. 13. Mürgised:tavahelik, kärbseseen , Kupatatult:männiriisikas,kevadkogrits Värsked:kuuseriisikas, timpnarmik,porgandriisikas Mittesöödavad: 14. Kuidas eristada valget kärbseseent ja arusampinjoni? Valge kärbseseen on üleni valge , jalal on tal rõngas ja jala alusel avar kotjas tupp .Ta jalg on embeline
Rhizopus stolonifer Rhizopus Mucoraceae Mucorales Mucoromycotina Zygomycota Fungi Must nutthallitus Täpphallik Nutthallikulised Nutthallikulaadsed Ikkeesseened Seened Rhizopus nigricans Rhizopus Mucoraceae Mucorales Mucoromycotina Zygomycota Fungi KOTTSEENED Harilik karikseen Karikseen Karikseenelised Liudikulaadsed Liudseened Kottseened Seened Sarcoscypha austriaca Sarcoscypha Sarcoscyphaceae Pezizales Pezizomycetes Ascomycota Fungi Ruuge trühvel Trühvel Trühvlilised Liudikulaadsed Liudseened Kottseened Seened Tuber rufum Tuber Tuberaceae Pezizales Pezizomycetes Ascomycota Fungi
pabula-sõnnikuhallik (Pilobolus sõnnikuhallik sõnnikuhallikulised crystallinus) (Pilobolus) (Pilobolaceae) must-nutthallik (Mucor nutthallik (Mucor) nutthallikulised (Mucoraceae) racemosus) väike rohetiksik (Clorociboria rohetiksik Incertae sedis aeruginascens) (Chlorociboria) kollane hüüvik (Leotia lubrica) hüüvik (Leotia) (Leotiaceae) harilik karikseen (Sarcoscypha karikseen karikseenelised austriaca) (Sarcoscypha) (Sarcoscyphaceae) suur punaliudik (Aleuria punaliudik (Aleuria) kõrvliudkulised (Otiaceae) või aurantia) tuhakulised (Pyronemataceae) valge hellvell (Helvella crispa) helvell (Helvella) kogritsalised (Helvellaceae) naaskel-porosamblik porosamblik porosamblikulised
Suguline tsükkel gametogaamiana. Mittesugulise ja sugulise põlvkonna vaheldumine: haploidne gametotallus vaheldub diploidse sporotallusega milledel arenevatest zoosporangiumidest vabanevaddiploidsed zoospoorid puhkesporangiumidest aga haploidsed zoospoorid; KOTT, KANDSEENED: Alamriik: Dikarya- paaristuumsed (üherakulised või hüüfe moodustavad, viburita, sageli esineva kaksiktuumse faasiga). 2 hõimkonda: Ascomycota – kottseened (verev karikseen, pärmseened, Penicillium jt) ; eosed moodustuvad endogeenselt - eoskoti (askuse) sees mitmekesisem grupp seeneriigis: pärmid Saccharomyces, Aspergillus, Candidaja Neurospora samblikemoodustajad trühvlid, mürklid, kogritsad jt delikatessid namasti nad kasvavad pinnasel on saproobid või ka parasiidid Vähesed on kohastunud eluks merevees või magevees On pehmemädaniku põhjustaja (softrot)
puhul on üldlevinud kunagise teisliigi nime traditsiooniline edasikasutamine. Teisliigi rahvusvaheline keelevaste on "anamorf". Kottseente hulgas on väga palju taimehaigusi (...-täpilisus, ...-laiksus, puuviljamädanik). Nende hulgas on väga olulised puidu lagundajad metsas (peenim puit eriti tungalseened: nt punane komuseen lehtpuuraagudel, peened-jämedad oksad eriti ketasseened: nt kollane tiksik, verev karikseen). Kottseened moodustavad koos vetikatega enamuse samblikke. Taimehaiguste hulgas on üks huvitava eluga liik tungaltera. Teda võib pidada taimede suguhaiguseks. Kevadel arenevad maha kukkunud tungalteral kotteosed, mis peavad nakatama mõne kõrrelise õie. Nakatunud kõrrelise õis hakkab selle seene toimel eritama nektarit, mis on segatud seene lülieostega. Magusa peale kokku lennanud kärbsed kannavad pesemata suuga seeneeoseid edasi tervetele õitele
puhul on üldlevinud kunagise teisliigi nime traditsiooniline edasikasutamine. Teisliigi rahvusvaheline keelevaste on "anamorf". Kottseente hulgas on väga palju taimehaigusi (...-täpilisus, ...-laiksus, puuviljamädanik). Nende hulgas on väga olulised puidu lagundajad metsas (peenim puit eriti tungalseened: nt punane komuseen lehtpuuraagudel, peened-jämedad oksad eriti ketasseened: nt kollane tiksik, verev karikseen). Kottseened moodustavad koos vetikatega enamuse samblikke. Taimehaiguste hulgas on üks huvitava eluga liik tungaltera. Teda võib pidada taimede suguhaiguseks. Kevadel arenevad maha kukkunud tungalteral kotteosed, mis peavad nakatama mõne kõrrelise õie. Nakatunud kõrrelise õis hakkab selle seene toimel eritama nektarit, mis on segatud seene lülieostega. Magusa peale kokku lennanud kärbsed kannavad pesemata suuga seeneeoseid edasi tervetele õitele
Bioloogia Page 27 Mükoriisa (seenejuur) Seen annab mineraalaineid ja vett, saab orgaanilist süsinikku Esinemine tõenäoline 80% katteseemnetaimedest ja 100% paljassseemne taimedest mükotroofid Seened · Ikkeseened Must täpphallik Nutthallik Sõrmikuhallik Kärbsehallitus · Kottseened Kerahallik Pintselhallik Suur-punalindik Mürkel Kurvel Verev karikseen Pärmiseened Jahukasted Tungaltera Kevadkogrits Trühvlid · Kandseened Torikulised Austerservik Puravikud Kärbseseened Taimede seenhaigused: · Kartulivähk · Kartuli-lihamädanik · Jahukaste · Tungaltera · Kõrrerooste Bioloogia Page 28 Hallitusseened 25. november 2009. a. 14:37 Nutthallitus · Looduses Hallitusseeened lagundavad surnud orgaanilist ainet
Mitokondrid puuduvad. Suletud mitoos. Neocallimastix sp. Blastocladiomycota jõnksviburseened - Tallus seeneniidistikuna. Talluse alusrakk kinnitub substraadile risoidide abil. Seeneniidistikul õhukeseseinalised zoosporangiumid ja paksuseinalised puhkesporangiumid. Suguline tsükkel gametogaamiana. Alamriik: Dikarya - üherakulised või hüüfe moodustavad, viburita, sageli kaksiktuumne faas. 2 hõimkonda: Ascomycota kottseened (verev karikseen, pärmseened) - Eosed moodustuvad endogeenselt - eoskoti sees. Hõimkonna tunnuseks eoskott. Sugulisel protsessil tuumade liitumine, meioos. Enamasti järgneb veel mitootiline jagunemine. Eose ornamentatsioon määratakse eose genoomi poolt. Basidiomycota kandseened (vääveltorik, rooste- ja nõgiseened) - Eosed moodustuvad eksogeenselt eoskanna (basiisdi) peal. Kottseened: Moodustavad pandla taolisi konkse eoskottide all. Heterotallsete kottseente viljakeha hüüfides
annaabi.ee 
