Nabokovi loominguline pärand on aukartust äratavalt mahukas: vene keeles on ilmunud 8 romaani, mitukümmend jutustust, sadu luuletusi, lisaks näidendeid. Alates 1940. aastast lisandub sellele ingliskeelne looming: 8 romaani, autobiograafiline proosa, loengusarjad ja tõlked. Tänapäeval peetakse Nabokovit postmodernistiks, kirjanikuks, kes vaatleb maailma kui mängu, muudab koomiliseks mis tahes elusituatsioonid; kes heidab pilgu ajaloole kui omamoodi karikatuurile ja kirjutab isiksusest, kes oleks justkui väljaspool ajalugu, sest ajalugu on end lõplikult kompromiteerinud, ja kõigi inimeste saatus sellel karikatuuril on olla pagulane.
mõjusfööri langemist külma sõja ajal. Ameerika, kujutatud kui USA kongressi doktorina, üritab päästa lääne euroopat nõukogude liidu käest. Nõukogude liidu/ kommunismi ähvardus on kujutatud kui kuri beebi trasporditakse kommunistliku kotka abil. Kotkas lendab Lääne Euroopa suunas, mis näitab seda, et kommunism levis üle terve euroopa ja tõi kaasa kaose. Lääne euroopa poole sõidab ka USA kongressi doktor. Karikatuurile on kirjutatud, astu peale, doktor, mis näitab seda, et nad võistlevad omavahel kumb saab lääne euroopaga liitlaseks. See karikatuur on pigem suunatud lääne euroopa poliitikutele ja kodanikele. See on selleks, et veenda lääne euroopat, et nad vajavad abi ameerikalt, et nõukogude liit neid ei valitseks. Sellekssoovitakse, et Lääne euroopa liituks NATOga. 1948 Sel pildil on kujutatud Berliini blokaadi
Ta on nagu relikt, kes on oma isiku ja loominguga sidunud venekirjanduse kaks sajandit ja kaks maailmakultuuri. ,,Kuningas ilma kungingriigita, üksik pagandatud print, kes on mere taga kaotanud oma valitsuskepi. Naokov on Solus Rex- üksildane kuningas." (Z.Sahhavoskaja.) Tänapäeval peetakse Naokovit postmodernistiks, kirjanikuks, kes vaatleb maailma kui mängu, muudab koomiliseks mits tahes elusituatsioonid; kes heidab pilgu ajaloole kui omamoodi karikatuurile ja kirjtab isiksusest, kes oleks justkui väljaspool ajalugu ,sest ajalugu on end lõplikult kompromiteerinud, ja kõigi inimeste saatus selle karikatuuril on pagulane. ,,Lolita" "Lolita"- Kirjeldaks Lolita raamatut, kui raamatut, mille vastu tuli palju negatiivset vastukaja, kuigi ka teost, mis tekitas tõelise vaimustushoo inimeste seas. Raamat räägib sellest, kuidas üks kena välimusega mees Humbert, kel on kalduvus perverssusele, ehk ihale noorte neidude vastu,
„Päevalehes”, kus kunstnik tollel perioodil töötas, ent ka mitmetes teistes väljaannetes sealhulgas kultuslikus nõukogude aegses ajakirjas „Pikker”.Feliks Randeli varane looming keskendus eelkõige graafikale. 1920-ndatel aastatel teatakse teda kubistlike figuuride maalijana. Kubistlik joon ja rütmistatud kompositsioonid saadavad tema loomingut ka hiljem ning on ilmekatena esindatud 50.- 60.-ndate aastate loominguski. Randeli figuuridele on omane selge karakteersus ning karikatuurile sotsiaalkriitiline alatoon. Randeli õpingud kulgesid Venemaal Penza kunstikoolis (1916-1918) ja Pallases Tartus (1919-1921). Kahekümnendatel aastatel töötas ta joonistusõpetajana Väike-Maarja ja Võru gümnaasiumis ning just see periood oli Randelile kui maalikunstnikule kõige õnnelikum. Kubistina saavutas ta kohe oma loomingu kõrgtaseme - "Pühapäev" ja "Kontsert", mõlemad 1924 – kusjuures tookord valminud maalides pole kübetki provintslikkust. Paraku liikus kunstnik
Vastake küsimustele. · Mis sel ajal toimus? · Kelle poolel on karikatuuri autor? · Milliste detailide alusel võib seda väita? Olete arvatavasti aru saanud, et sündmused, mis ajendasid David Low seda karikatuuri joonistama, on juutide läbielatu Natsi-Saksamaal. Selle informatsiooni annab teile plakat seinal– selles mainitakse „juute“ ja „Saksamaad“. Kuid mida autor sellega mõtleb? Mida ta öelda tahab? Kelle poolel ta on? Lähenege karikatuurile nagu mõistatusele – tähendus on harva niisama ilmne, nagu esmapilgul näib, tuleb olla ettevaatlik, et seda liiga kiiresti ei teadvustataks. Näiteks selle karikatuuri puhul võime öelda, et David Low arvates on juudid halvad ja ta nõustub natsidega, et nad peaksid lihtsalt Saksamaalt lahkuma. Selle uskumiseks on olemas hea põhjus: autor on kujutanud juuti vanglas ja pildi allkirjaks on: „Miks nad küll ära ei lähe
Neid, kes hoiatasid sellise karikatuuri eest, ei tahetud kuulata, nende hoiatused vaikiti maha. Ma mäletan elavalt, kuidas venisid pikaks mu kolleegide näod rügemendist, kui me osutusime Flandria väljadel olevat nägu näo vastu inglise Tomidega. Juba peale mõningaid lahingupäevi hakkasid kõik meie poisid suure-päraselt aru saama, et need Soti sõdurid, kellega meil nüüd tuli kokku põrgata, pole kaugeltki mitte sarnased sellele karikatuurile, mida joonistati meie humoristlikes lehtedes ja ka meie sõjateadetes, trükiti ajalehtedes. Juba neil päevil tuli mul hästi läbi mõelda see, milline peab olema propaganda vorm, et see oleks tõepoolest otstarbekas. Siiski tõi selliste võltsitud vaadete levitamine inglaste suhtes vahete-vahel härrastele levitajatele ka kasu: sel, ehkki ebaõigel näitel demonstreeriti rahuliku majandusliku maa hõivamise teooria õigsust
annaabi.ee 
