ja jälitussõidus tõusis 16. kohale. Osavõtjaid oli vastavalt 22 ja 19, Eestist üksnes Lehtla. 2009. aasta maailmameistrivõistlused laskesuusatamises toimusid Lõuna-Koreas Pyeongchangis. Ta osales viiel alal. Tavadistantsil (15 km) jäi ta 66. kohale, sprindis oli ta parima eestlasena 28. ja jälitussõidus langes 42. kohale. Teatesõidus läbis ta avavahetuse ja tegi kõigest 1 möödalasu, Eesti koht oli 14. Segateatesõidus oli ta samuti avavahetuses, Eesti sai 13. koha. Maailma karikasarjas tuli Lehtla esimest korda 30 parema sekka viimasel MK- etapil Norras Trondheimis, kus ta sprindis oli parima eestlasena 27. ja jälitussõidus tõusis 25. kohale. Maailma karika kokkuvõttes oli ta 66. Olümpiahooaeg ei alanud Lehtlale hästi. MK-etapil tuli ta enne olümpiat vaid korra individuaalselt 50 parema sekka. 2010. aasta taliolümpiamängudel Itaalias Torinos osales ta kolmel distantsil. Tavadistantsil oli ta 45. Sprindis jäi ta 64. kohale ega pääsenud jälitussõitu
1996. aasta Atlanta olümpiamängudel saavutas ta meeste ühepaadil 18. koha. 2000. aasta Sydney olümpiamängudel saavutas ta meeste ühepaadil 6. koha. 2004. aasta Ateena olümpiamängudel võitis ta meeste ühepaadil hõbemedali. 2008. aasta Pekingi olümpiamängudel võitis ta meeste paarisaeruliste kahepaadil koos Tõnu Endreksoniga hõbemedali. Maailma karikas Maailma karikas 1990. aastal võitis ta ühepaadil maailma karika. 1995. aastal võitis ta ühepaadil maailma karikasarjas kõik etapid. 2007. aastal võitis ta koos Tõnu Endreksoniga paarisaerulisel kahepaadil maailma karika. Ta on üks kahest eesti sportlasest, kes on võitnud aasta kokkuvõttes spordiala maailmakarivõistlused. Teine eestlane on Imre Tiidemann. Tunnustused Eesti Punase Risti II klassi teenetemärk (2005) Aasta kodanik(2004) Aasta meessportlane 1990, 1995 ja 2004. Ühegi teise eesti aasta sportlase tiitleid pole lahutanud 14 aastat. Jüri Jaanson kandis Eesti lippu Atlanta olümpiamängudel
2005.aastal pronksmedal neljapaadil Jaapanis 2007.aastal pronksmedal kahepaadil Münchenis Olümpiamängudel 1988.aastal 8.koht ühepaadil Soulis 1992.aastal 5.koht ühepaadil Barcelonas 1996.aastal 18.koht ühepaadil Atlantas 2000.aastal 6.koht ühepaadil Sydneys 2004.aastal hõbemedal ühepaadil Ateenas 2008.aastal hõbemedal kahepaadil Pekingis Maailma karikas 1990.aastal võitis ühepaadil maailma karika 1995.aastal võitis ühepaadil maailma karikasarjas kõik etapid 2007.aastal võitis koos Tõnu Endreksoniga kahepaadil maailma karika. Jüri Jaanson on üks kahest Eesti sportlasest,kes on võitnud aasta kokkuvõttes spordiala maailmameistrivõistlused.(Teine eestlane on Imre Tiidemann). 4.ISIKLIKKU Jüri Jaanson on 192 cm pikk ja kaalub 95 kg.Ta on abielus Tatjana Jaansoniga,kes oli ka tema treeneriks.Peres kasvavad tütred Anita ja Greta.Anita käib isa jälgedes-tegeleb samuti sõudmisega. 5.ISELOOMUST
5 hulka on K. Smigun maailmailmameistrivõistlustel sattunud 14 korral. Neist esikolmikusse kuuel korral. Loomulikult on K. Smigun osalenud ka taliolümpial, neljal korral. Parimad sõidud tegi ta 2006. aasta taliolümpial Torinos, kus ta sai kaks esikohta, ühe 7, 5 + 7, 5 km suusavahetusega sõidus ja teise kulla 10 km klassikalises sõidus. Samal aastal jäi ta ka kaheksandale kohale 30 km vabatehnikas. Seni on K. Smigun maailma karikasarjas võitnud kokku 16 etappi. Teisi Eesti sportlasi Kuulsaimaks Eesti jalgpalluriks peetakse Mart Poomi, kes sündis 3. veebruaril, 1972. aastal, Tallinnas ja on oma positsioonilt väravavaht. Oma karjääri alustas ta juuniorina meeskonnas Tallinna Lõvid, peale seda mängis ta Tallinna Spordis, FC Floras, Kuopio Palloseuras, FC Wilis ja FC Portsmouthis. 1997. aastal liitus M. Poom FC Derby Countyga, 2003. aastal FC Sunderlandiga. 2006. aastal liitus ta ühe Inglismaa
Nüüd sai võimalikuks ümmarguse palli valmistamise. Varastes reeglites polnud sõnagi juttu, kui suur peab pall olema. Tänapäeva standarditega võrreldes olid mõned tollased "külavuti pallid" lausa hiigelsuured. Esimest korda määratleti palli 1880. aasta märtsis mängus Londoni jalgpalli- assotsiatsiooni ja Sheffieldi assotsatsiooni vahel. Siis teatati, et tuleb kasutada "Lillywhite'i palli nr 5". Hiljem soovitas Harrow Chequers'i klubi, et F.A. karikasarjas võiks kasutada kindla suurusega palli. Kokkuleppel otsustati "Lillywhite'i palli nr 5" kasuks Pärast mõõtmist sai seaduseks, et palli keskmine ümbermõõt võib olla 27 ja 28 tolli vahel. Aastast 1883 kehtestati see reegel kõikidel mängudel. Mandri-Euroopas kasutati veel selle sajandi 40datel aastatel nr 4 palli. 1947. aastal Lissabonis peetud Inglismaa ja Portugali maavõistlusel võõrustajate pakutud väiksem pall inglased segadusse. Külalistel õnnestus kohtunikku
h.7 basseinitriatlonid), 2003.a. korraldati kokku 30 võistlust , neist 1 talvetriatlon, 3 talveduatloni , 1 aquatlon (ujumisduatlon), 1 rulluisuduatlon , 6 basseinitriatloni , 10 klassikalist triatloni , 3 maastikuratta triatloni , 2 duatloni ja 3 rahvusvahelist võistlust ( Pühajärve Sõjaväelaste Regionaalsed MV, "Noored Läbi Euroopa" seeriavõistluse finaaletapp, Tabasalu duatlon). Eesti Meistrivõistlused triatlonis toimusid Pühajärvel ja duatlonis Tabasalus. ETL karikasarjas peeti 7- etapilises seeriavõistluses arvestust 10 vanusekategoorias. Karikavõitjateks tulid: Tess Grossmann, Tõnis Rist, Kerti Kesküla, Sander Eilo, Kätlin Tõnning, Sander Ligi, Annika Juhanson, Pirmin Tamm, Kadri Sõggel, Robert Pallas, Anneli Ratassepp, Eero Raudsepp, Anu Taveter, Priit Ailt, Andres Kübar, Mart Haruoja ja Tõnu Odamus. 2003.a. rahvusvahelisest võistlushooajast kokkuvõtteid tehes väärib enim imetlust Marko Albert'I läbimurre maailma triatlonieliiti. Kui 2002
"Koogid dusmatk, külastati Hanko linna. Õhtused üritused olid loomulikult magusad ja neid kutsuti maitsma korraldati noorte endi initsiatiivil, lõbusaim oli ka soome partnergrupi esindajad. Seltskonnamän- ehk etendus, kus matkiti kasvatajaid. Palli- gud, lõkkeõhtud, öölaulupidu kuulusid kõik laag- võistlused toimusid saarel koos teiste laagritega. ritegevuse hulka. Eesti grupp sai karikasarjas auväärse teise koha. MTÜ Nõmme Kaks Tuhat www.nomme2000.ee [email protected] Tel 677 5506 NÕMME MATKAKLUBI SUVELAAGRID Nõmme Matkaklubi laagrid toimusid sel suvel sed: orienteerumine, mitmesugused spordivõist- mitmes erinevas kohas
Eriti säravalt esines ta aga 2003/2004 aasta karikafinaalis, kus alistati FC Porto. 2004/2005 võitis ta Benfica koosseisus Portugali SuperLiga. 2005/2006. aastal jäi Nuno Gomesel selja taha vägagi edukas hooaeg - ta oli 15 väravaga Portugali Superliga teisena parim väravakütt ja võitis SL Benficaga ka Portugali Superkarika. 2006/2007. aasta hooajal jäeti ta sageli varumängijate pingile, kuid hoolimata sellest õnnestus tal teha skoori nii Portugali Superligas, Portugali karikasarjas kui ka UEFA Meistrite Liigas ja UEFA Karikasarjas. Rahvuskoondisekarjäär Nuno Gomes on Portugali rahvuskoondist esindanud alates U-15 koondisest. 1996. aastal 19-aastaselt tegi ta aga debüüdi Portugali rahvusmeeskonnas Prantsusmaa vastu. Lisaks osales ta samal aastal ka Atlanta OMil. Euro 2000 turniiril lõi ta 4 värvat. Sel turniiril sai ta ka 7-kuulise karistuse, sest lükkas poolfinaalmängus peale kaotust Prantsumaale Austria kohtunikku Günter Benköt. 2002
annaabi.ee 
