(surema, minema) müüma : müüa : müün : müüsin : müügu : müüv : müünud : müüakse : müüdud (viima, lööma, tooma, jooma, looma) Laadivahelduslikud tegusõnad käskima : käskida : käsin : käskisin : käskigu : käskiv : käskinud : kästakse : kästud (kiskuma, laskma) pelgama : peljata : pelgan : pelgasin : peljaku : pelgav : peljanud : peljatakse : peljatud (hülgama, sülgama, jändama, värbama, embama, undama) karglema : karelda : karglen : karglesin : karelgu : karglev : karelnud : kareldakse : kareldud (kaeblema, püüdlema, õmblema, riidlema, juurdlema, liuglema, ristlema) hüüdma : hüüda : hüüan : hüüdsin : hüüdku : hüüdev : hüüdnud : hüütakse : hüütud (püüdma, hoidma, needma, võidma, seadma, jooksma= Vältevahelduslikud tegusõnad võtma : võtta : võtan : võtsin : võtku : võttev : võtnud : võetakse : võetud (kütma, katma, petma)
köögitüdruk, keda peeti tobukeseks. Hirmust ei julgenud tüdruk häält teha. Pärast seda sündis poisike, kes jäeti ema juurde kööki elama. Seminarist ei kannatanud seda poissi silmaotsaski ning tal oli väga häbi oma mineviku pärast. Kui ta oli kooli lõpetanud tuli ta veel korraks maale vanemate juurde, kus toimus suur külaliste vastuvõtt poja auks. Kui grammofon mängima pandi, tormas tuppa ja hakkas kohmakalt, rütmi tabamata karglema ja jalga vastu maad taguma köögitüdruku poeg. Kõik olid jahmunud ning seminarist tulivihane. Ta käskis köögitüdruku koos lapsega majast välja kihutada, kuigi vanemad seda ei soovinud. Siiski aeti tüdruk välja ning too käis suvi läbi oma lapsega almust palumas, kuid keegi neid kuulda ei võtnud. Poiss oli värdjas, kel lapik pea ning lömmis, laiade sõõrmetega nina, kuid ta oli siiski väga armas. Ka siin tuleb välja, kuidas mehed käituvad väga üleolevalt naistega.
Tuletised tegema, tegemine, tegija, tegu ja tehtu on deverbaalid. Tuletised korrastama, korralik, korraline, korratu, korratult ja kordnik on denominaalid. Esimese süstemaatilise ülevaate eesti sõnamoodustusest andis 19.sajandil Arnold Friedrich Johann Knüpffer. Jakob Hurt käsitles oma doktoriväitekirjas 1886 ne-tuletisi. Kontinuatiivverbid krabisema, nagisema, nirisema ja särisema väljendavad pidevat kestvat tegevust. Fekventatiivverbid piiksuma, hõikuma, karglema ja naljatlema väljendavad katkendlikku korduvat tegevust. Verbid plaksatama, käratama, naeratama, hüüatama, ohkama ja hõikama on momentaalid. Ta-kausatiivid eksima, sulatama, laeindama, sulistama väljendavad põhjustavat tegevust ja on tuletatud intransitiivsest verbist. Ta-faktitiivid laenutama, laiutama, julgustama, rühmitama on tuletatud noomenist. Pejoratiivid halvustussõnad. Tuletuskäik puur>puurima, tapeet>tapetima, kõblas>kõplama, haav>haavama, nööp>nööpima,
töödelnud tüüdanud olen jooksnud olen sõitnud olen laiselnud olen lugenud olen veetnud SAGEDASI EKSIMUSI PÕHJUSTVAD SÕNAD veenma mida teinud? veennud Möönma mida teinud? möönnud Naasma mida teen? naasen Naasma mida tegin? naasin Surema mida tehakse? surrakse tehakse nähakse käiakse Olema mida tehakse? ollakse tullakse juuakse luuakse Karglema - mida teha? karelda Töötama - mida tehakse? töötatakse vormide moodustamisel tüvi ei muutu Töötama mida on tehtud? on töötatud Töötama mida teha? töötada taotlema - mida on teinud? on taotlenud vormide moodustamisel tüvi ei muutu töötlema - mida on tehtud? on töödeldud TÜVI MUUTUB! tüütama - mida on teinud 0n tüüdanud TÜVI MUUTUB! Müüma mida teha? müüa Kirjutama mida tehakse
· hooplema, kiitlema, looklema, seiklema, tõuklema, töötlema, uitlema alltüüp VAIDLEMA · vaidlema-vaielda-vaidlen-vaidlesin-vaielnud-vaieldakse-vaieldud · laadivahelduslikud tugevneva tüvega verbid, mille ma-infinitiivi tunnuse ees on häälikuühend le. · k või t kaob konsonantühenditest hk, ht, sk (kathtlema, kõhklema, kohtlema, laisklema, loosklema, nuusklema, vehklema, teesklema) · g või d langeb välja (arglema, juurdlema, karglema, liuglema, piidlema, taidlema) · g: j aeglema: ajelda · b:v kaeblema, tiiblema · nd, rd, mb klusiil assimileerub (kümblema, lendlema, võrdlema, tundlema) · mõtelda e mõelda, ütleda e öelda
diftongi järel, nt kiud : kiu; pika vokaali + helilise konsonandi järel, nt keerd : keeru, keeld : keelu. 2) d : j, nt pada : paja, koda : koja, sõda : sõja; 3) d assimileerub nii liikvida (sulahäälik = heliline konsonant l, r) kui ka nasaali järel, nt korrata : kordan, sünd : sünni. G 1) g kadu, nt lühikese vokaaliga sõnades siga, taguma; pika vokaali järel lõõg, roog, saag, diftongi järel laug, liikvida kõrval halg, sõlg, võlg, sõrg, karglema, hiilgama. 2) g : j, kui esimene silp lühike ees- või keskvokaalne + heliline konsonant, nt selg, telg, nälg, hüljes [Eesvokaalid: i, ü, e, ö; keskvokaalid õ, ä] sälg : sälu, mitte sälju Sõnades aeg ja poeg lisandub j häälduse hõlbustamiseks. T Laadivaheldus on võimalik ainult ht-ühendis ht : h, nt jaht : jahi, siht : sihi, koht : koha, kahtlema : kahelda.
" Jällegi hakkas ta kõnelema, aga enam ta ei saanud endist ekstaasi ega meeleliigutust kätte, nagu ei kõnelekski ta maailma suurimast ja geniaalsemast luuletajast. Ainult hääl katsus paar korda kuke moodi laulda, nagu see sündis ikka, kui Slopasev sattus tõelikku vaimustushoogu. Seda tühipaljast hääletempu võttiski vaim, kes piilus haampalgi taga, uue tõsise vaimustusena ja julges jällegi laskuda alla Slopasevi silmade ette karglema. Aga nähtavasti ajasid mehe selgemad silmad vaimule hirmu peale, sest ta tahtis ülepeakaela põgeneda, kuid takerdus ei tea miks silmapilguks haampalgi serva taha ning nõnda oligi ta järgmisel hetkel härra Slopasevi peos, kes katkestas poolel sõnal oma kõne suurimast ja geniaalsemast kirjanikust ja möirgas otse lõvihäälega: ,,A...a! O...o! Mis see on?" Ja enne kui ükski jõudis sõnagi seletuseks
annaabi.ee 
