1982 Kirjanduse Liidu liige 1992 UNESCO Eesti rahvuskomisjoni (ERK) peasekretär Looming Esimesed kirjanduslikud loometööd ilmusid 60ndate aastate lõpus Osales Konkursil "noorte kirjandussündmus '76 " Kareva 11 luuletust valiti noorte autorite kogumikku ,,Viis tüdrukut ja kaheksa poissi." Esikkogu "Päevapildid". 1980. aastatel ilmunud tekstid toovad järkjärgult esile uusi tahke ,,karevalikkusest". ,,Vari ja viiv" osutus kokkuvõtteks Kareva ühest olulisest loominguperioodist Looming Tekivad suuremad kõlamängud, keeleüksuste kumuleerumised, rütmija riimivariatsioonid Kindlal kohal vabavärss Jätkab eesti naisluule traditsioone sisemiselt intensiivselt, vormiliselt vaoshoitud ja napi stiiliga Vaikuse, valguse ja puhtuse poetiseerimine Kareva luulet on tõlgitud vene, inglise, ukraina, turkmeenia, moldaavia jt. keeltesse
on mahutatud nappi sõnastusse. Kujund on laktooniline, minimalistlik, aforistlik, graafiline. Esimesest kogust alates toimub pidev liikumine kirjeldatavalt-fikseerivalt tasandilt sünteesiva ja üldistava suunas. Riimikasutus on võrdlemisi vaba, irdiimid ja kaugemad kokkukõlad sobivad hästi üldisesse luulemaastikku. 1980. aastatel ilmunud tekstid toovad järk-järgult esile uusi tahke, mis kaugendavad tekste mistahes laadis põlvkondlikkusest ning kujundavad välja iseseisva ettekujutuse ,,karevalikkusest". See loomingu tuumosa on ilmunud kogudes ,,Ööpildid" (1980), puudutus" (1981), ,,Salateadvus,/ (1983) ning ,,Vari ja viiv" (1986). Kareva lugejamenu rajaneb naiselikust vaatepunktist kirjutatud armastusluulel, mis kogumahult ongi esiplaanil, kuid seostub ka teiste motiividega. Võrreldes ,,Ööpiltidega" sagenevad pühad ja igavikulised kategooriad. Kareva luulest tehtud statistilised uurimused (vrd Tootmaa
``5 tüdrukut ja 8 poissi`` (1977). Hiljem tuli välja esikkogu ´´Päevapildid`` (1978). Võrreldes järgnevate luuletustega see raamat on eraldiseisev-see ühindub generatsioonilie omase stiiliga: nooruslik ilu ja võlu, aga ka mängumotiivid, iroonilisus,linlikkus, huvi maailma nähtumusliku külje vastu, efektne pauseerimistehnika. 1980.aastad Tekstid on palju individuaalsemad ning kujundavad välja iseseisva ettekujutuse “karevalikkusest”. On ilmunud järgmised luuletuskogud: “Ööpildid” (1980); “Puudutus” (1981); “Salateadvus” (1983) ning “Vari ja viiv” (1986). Armastus on esiplaanil, kuid tähtsad on ka sõnad “taevas”, “valgus”, “püha”, “sära”,”tõeline”, “jumal”, “igavik”, “ime”. Luuletuste iseloomustus Kareva luule on erakordselt habras ja tundlik, seda iseloomustavad
esikkogu "Päevapildid" (1978). Võrreldes järgnevate luuletustega see raamat on eraldiseisev - see ühindub generatsioonile omase stiiliga: nooruslik ilu ja võlu, aga ka mängumotiivid, iroonilisus, linlikkus, huvi maailma nähtumusliku külje vastu, efektne pauseerimistehnika. 1980.aastad · Tekstid on palju individuaalsemad ning kujundavad välja iseseisva ettekujutuse "karevalikkusest". On ilmunud järgmised luuletuskogud: "Ööpildid" (1980); "Puudutus" (1981); "Salateadvus" (1983) ning "Vari ja viiv" (1986). · Armastus on esiplaanil, kuid tähtsad on ka sõnad "taevas", "valgus", "püha", "sära","tõeline", "jumal", "igavik", "ime". "Ööpildid" (1980) HÄÄL Ma hüüan Sind ja tundub: Sina mindki. Kuid ma ei kuule, on see nii või ei. On kuristikke, millest üle lindki ei lenda. Ja on vaikus nagu sein.
ning võlu, kuid räägiti ka generatsioonile omasest stiilist. Sellena käsitleti eelkõige jooni, mis märgivad lähiühendusi J. Üdi ja J. Jõerüüdi luulega-mängumotiive, iroonilisust, linlikkust, huvi maailma nähtumusliku külje vastu, efektset pauseerimistehnikat. 1980. Aastatel ilmunud tekstid toovad järk-järgult esile uusi tahke, mis kaugendavad tekste mistahes laadis põlvkondlikkusest ning kujundavad välja iseseisva ettekujutuse ,,karevalikkusest". See loomingu tuumosa on ilmunud kogudes ,,Ööpildid", ,,Puudutus", ,,Salateadvus" ning ,,Vari ja viiv". Kareva luulest on tehtud statistilised uurimused (vrd Tootmaa 1983; Vähejaus 1996) näitavad ka vastava leksika sagenemist, tähtsaks saavad näiteks ,,tõeline", ,,püha", ,,taevas", ,,valgus", ,,sära", ,,jumal", ,,igavik", ,,ime". Armastus omandab järk-järgult sakraalse tähenduse ning üleneb puhtisiklikust tundest olemist korrastavaks eetiliseks printsiibiks.
ning võlu, kuid räägiti ka generatsioonile omasest stiilist. Sellena käsitleti eelkõige jooni, mis märgivad lähiühendusi J. Üdi ja J. Jõerüüdi luulega-mängumotiive, iroonilisust, linlikkust, huvi maailma nähtumusliku külje vastu, efektset pauseerimistehnikat. 1980. Aastatel ilmunud tekstid toovad järk-järgult esile uusi tahke, mis kaugendavad tekste mistahes laadis põlvkondlikkusest ning kujundavad välja iseseisva ettekujutuse ,,karevalikkusest". See loomingu tuumosa on ilmunud kogudes ,,Ööpildid", ,,Puudutus", ,,Salateadvus" ning ,,Vari ja viiv". Kareva luulest on tehtud statistilised uurimused (vrd Tootmaa 1983; Vähejaus 1996) näitavad ka vastava leksika sagenemist, tähtsaks saavad näiteks ,,tõeline", ,,püha", ,,taevas", ,,valgus", ,,sära", ,,jumal", ,,igavik", ,,ime". Armastus omandab järk-järgult sakraalse tähenduse ning üleneb puhtisiklikust tundest olemist korrastavaks eetiliseks printsiibiks.
Kareval näib see kogemus olevat lähemal religioonile, samuti on talle oluline mingi salapärane ilu – ja armastuseelamus. Maise armastuse ekstaas muutub ta luules taevalikuks ja saab ühteaegu eetiliste tõdemuste nurgakiviks. Vanaaegselt suurejooneliseks muutus 1980. aastatel ka Kareva luule toon. 1980. aastatel ilmunud tekstid toovd järk – järgult esile uusi tahke, mis kaugendavad tekste mistahes laadis põlvkondlikkusest ning kujundavad välja iseseisva ettekujutuse “karevalikkusest”. See loomingu tuumosa on ilmunud kogudes “Ööpildid” (1980), “Puudutus” (1981), “Salateadvus” (1983) ning “Vari ja viiv” (1986). Kareva lugejamenu rajaneb naiselikust vaatepunktist kirjutatud armastusluulel, mis kogumahult ongi esiplaanil, kuid seostub ka teiste motiividega. Võrreldes “Ööpiltidega” sagenevad pühad ja igavikulised kategooriad. Kareva luulest tehtud
Kareval näib see kogemus olevat lähemal religioonile, samuti on talle oluline mingi salapärane ilu ja armastuseelamus. Maise armastuse ekstaas muutub ta luules taevalikuks ja saab ühteaegu eetiliste tõdemuste nurgakiviks. Vanaaegselt suurejooneliseks muutus 1980. aastatel ka Kareva luule toon. 1980. aastatel ilmunud tekstid toovd järk järgult esile uusi tahke, mis kaugendavad tekste mistahes laadis põlvkondlikkusest ning kujundavad välja iseseisva ettekujutuse "karevalikkusest". See loomingu tuumosa on ilmunud kogudes "Ööpildid" (1980), "Puudutus" (1981), "Salateadvus" (1983) ning "Vari ja viiv" (1986). Kareva lugejamenu rajaneb naiselikust vaatepunktist kirjutatud armastusluulel, mis kogumahult ongi esiplaanil, kuid seostub ka teiste motiividega. Võrreldes "Ööpiltidega" sagenevad pühad ja igavikulised kategooriad. Kareva luulest tehtud statistilised uurimused näitavad ka vastava leksika sagenemist,
annaabi.ee 
