aruhein. Paljud haruldased taimeliigid eelistavad kasvada hõredates valgusküllastes metsades, häiludes ja metsaservades. Näitena võib nimetada karvast lipphernest, aas- karukella, püstist hiirehernest ja tumepunast neiuvaipa kuivemate kasvukohatingimuste liikidena ja tuhkpihlakat, mägi-naistepuna, alpi ristikut ja peenelehist hiirehernest parasniisketest kasvukohtadest. Roomav öövilge kasvab varjukates okasmetsades ja karedahambane osi märjema liivapinnasega männikutes. Varjukates metsades, vahel ka puisniitudel esineb maad katvate laikudena kohati ka puudele tõusvat luuderohtu. Viidumäe metsade suurimad neljajalgsed asukad on põder, hirv, metssiga ja metskits. Metsas on tavaliseks väikekiskjaks metsnugis, siin on ka mitmed mäkrade ja rebaste urgude kolooniad. Viidumäe metsades pesitseb rohkelt värvulisi, mitmed rähniliigid
pindala väheneb) Sõnajalgtaimed (Pteridophyta) Sõnajalgtaimed ehk pteridofüüdid on soontaimede hõimkond, kuhu kuulub umbes 20 000 liiki. Eestis kasvab pärismaisena 47 liiki sõnajalgtaimi. Sõnajalgtaimed 1) põhjaraunjalg Asplenium septentrionale 2) roheraunjalg Asplenium viride 3) haruline võtmehein Botrychium matricariifolium 4) virgiinia võtmehein Botrychium virginianum 5) sudeedi põisjalg Cystopteris sudetica 6) karedahambane osi Equisetum x trachyodon 7) mudalahnarohi Isoetes echinospora 8) ogane astelsõnajalg Polystichum aculeatum 9) Brauni astelsõnajalg Polystichum braunii 10) odajas astelsõnajalg Polystichum lonchitis BRAUNI ASTELSÕNAJALG Polystichum braunii Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase BRAUNI ASTELSÕNAJALG Süstemaatika
· Laialehine nestik · Palu-karukell I kategooria, kõige rangem, 31 soontaimeliiki ja 4 samblaliiki Brauni astelsõnajalg (Polystichum braunii ), (sõnajalalised) LK1 odajas astelsõnajalg (Polystichum lonchitis), (sõnajalalised) LK1 ogane astelsõnajalg (Polystichum aculeatum ), LK1 (üks leiukoht Raplamaal) põhja-raunjalg (Asplenium septentrionale), (raunjalalised) LK1, (ainult Prangli s.) rohe-raunjalg (Asplenium viride), (raunjalalised) LK 1 sudeedi põisjalg (Cystopteris sudetica) LK1 karedahambane osi (Equisetum xtrachyodon ) ,(osjalised) LK 1 haruline vtmehein (Botrychium matricariifolium), (maokeelelised) LK1 virgiinia võtmehein (Botrychium virginianum), LK1 muda-lahnarohi (Isoetes echinospora ),(lahnarohulised) LK 1 (Mähuste järv) kollane käoking (Aconitum lasiostomum), (tulikalised) LK1 liiv-hundihammas (Astragalus arenarius), (liblikõielised) LK1 villtulikas (Ranunculus lanuginosus), (tulikalised) LK1 rohekas õõskeel (Coeloglossum viride ), (käpalised) LK 1
Põhja-lipphernes, Mustjas sepsikas, Tuhkpihlakas, Jugapuu, Pihkane põisrohi. Müügikeeld: Kaunis kuldking, Siberi võhumõõk, Näsiniin, Talvik, Karukold, Niidu-kuremõõk. Looduskaitseseadus 2004, 3 kategooriat kaitstavaid liike: I kõik leiukohad kaitse alla, II 50% leiukohtadest kaitse all, III 10% leiukohtadest kaitse all. I kategooria, kõige rangem, 31 soontaimeliiki ja 4 samblaliiki. N: haruline vtmehein, virgiinia võtmehein, muda-lahnarohi, karedahambane osi, põhja-raunjalg, rohe-raunjalg, sudeedi põisjalg, ogane astelsõnajalg, odajas astelsõnajalg, Brauni astelsõnajalg, pisilina, sinine kopsurohi, silmjärvikas, nõtke näkirohi, Ruthe srmkäpp, lääne-srmkäpp, rohekas õõskeel, lehitu pisikäpp*, mägi-kadakkaer, kollane käoking, liiv-hundihammas, püstkivirik, püsiksannikas, harilik kobarpea*, pehme koeratubakas, sinihall luga, nõmmluga, ahtalehine kareputk, mägi-piimputk, mägi-lipphernes, villtulikas.
II 50% leiukohtadest kaitse all III 10% leiukohtadest kaitse all I kat taimed - Brauni astelsonajalg, odajas astelsonajalg, ogane astelsonajalg, pohja-raunjalg, rohe-raunjalg, sudeedi poisjalg, karedahambane osi, haruline võtmehein, virgiinia votmehein, muda-lahnarohi, kollane käoking, liiv- hundihammas, villtulikas, rohekas ooskeel, lääne-sõrmkäpp, Ruthe sõrmkäpp, pehme koeratubakas, sinine kopsurohi notke näkirohi, püramiid-akakapsas*, püstkivirik, sinihall luga, nommluga,
haruldusi: vahelmine lõokannus, karulauk, varju-püsikluste ja mets-aruhein. Paljud haruldased taimeliigid eelistavad kasvada hõredates valgusküllastes metsades, häiludes ja metsaservades. Näitena võib nimetada karvast lipphernest, aas-karukella, püstist hiirehernest ja tumepunast neiuvaipa kuivemate kasvukohatingimuste liikidena ja tuhkpihlakat, mägi-naistepuna, alpi ristikut ja peenelehist hiirehernest parasniisketest kasvukohtadest. Roomav öövilge kasvab varjukates okasmetsades ja karedahambane osi märjema liivapinnasega männikutes. Varjukates metsades, vahel ka puisniitudel esineb maad katvate laikudena kohati ka puudele tõusvat luuderohtu. Sutru nõlva alusest allikasoost leiti 1933. aastal uus endeemne taimeliik (Saarson, 1934), mis sai endale nimeks saaremaa robirohi (Rhinanthus osiliensis). Väga harva leidub ka mustjat sepsikat (Schoenus nigricans ). Allikasood on tuntud taimeharulduste poolest, siin kasvab alpi võipätakas, tömbiõieline luga jt
taimed on rohekad, lagedal kasvavad taimed punakad-pruunikad 7) turbasamblad koos teiste rabataimedega tekitavad lagunemisel turbakihi (10 aasta jooksul 1 cm). Raiestikel suureneb põdrakanepi, võnk-kastevarre, metskastiku, ja pohla osatähtsus. Levik: kogu Eestis, eriti sage Kagu-Eestis. Tähtsamad taimekooslused: mustikamännik, mustikakuusik. KAITSTAVAD TAIMELIIGID NÕMME- JA PALUMETSADES I kategooria: karedahambane osi (Lääne-Saaremaal) II kategooria: palu-liivkann (Kirde- ja Kagu-Eestis), liiv-hundihammas (Viljandi ümbruses), gallia tarn (Lääne-Eestis), pehme mesihein (Harjumaal), mägi- seahernes (Kirde-Eestis), väike käopõll (üle Eesti), soovalk ( üle Eesti), liiv- esparsett (Lõuna- ja Ida-Eestis ning Harjumaal), mägi-piimputk (Tartumaal), palu- põisrohi (Kagu-Eestis), püstine hiirehernes (Lääne-Eestis) III kategooria: mets-vareskold (üle Eesti v.a
annaabi.ee 
