KOPSUTURSE Mis on kopsuturse? q Kopsuturse on ebanormaalne vedeliku kogunemine kopsudesse, tavaliselt on see tingitud südame-veresoonkonna haiguste (SVH), näiteks südamepuudulikkusest või kardiomüopaatiast KOPSUTURSE LIIGID q kliiniline kopsuturse q kardiogeenne kopsuturse q kõrgmäestiku kopsuturse q krooniline kopsuturse RISKITEGURID JA ENNETUS q Esmaseks riskiteguriks kardiogeense kopsuturse korral on südame- veresoonkonna haigused. q Kõige tõhusamalt saab kardiogeense kopsuturse riskitegureid ennetada sellega, et me toitume korralikult, ei suitseta ning tarvitame ravimeid diagnoositud haiguste puhul. KOPSUTURSE SÜMPTOMID q düspnoe (hingamisraskused), sageli raske või halvem kui pikali q vahutav hemoptysis (köhimine, verine röga) q higistamine (tugev higistamine või külmavärinad koos higistamine) q peavalu või uimasus q
3. Ägedaks koronaarsündroomiks loetakse: *Ägedat müokardiinfarkti (ÄMI) 4. Šoki esmases ravis rakendatakse: *VIPP printsiipi 5. Nimeta šoki liigid etioloogia alusel: Hüpovoleemiline, kardiogeenne, septiline, anafülaktiline, põletusšokk, traumašokk 6. Nimeta erakorralise meditsiini valdkonnad:kiirabi, erakorralise meditsiini osakond, tegevus katastroofi ja suurõnnetuste likvideerimisel 7. Milline väide on vale? *Kardiogeense šoki põhjuseks võib olla sepsis 8. Šoki sündroomi tunnused on: *Madal arteriaalne vererõhk, külm higi 9. Hüpovoleemilise šoki korral: *Infusiooni tegemisel tohib manustada ainult kolloidi 10.Ägeda koronaarsündroomi esmases ravis rakendatakse: *MONA printsiipi *LISA printsiipi 11.Nimeta šoki liigid patofüsioloogia klassifikatsiooni alusel:Hüpovoleemiline, distributiivne, kardiogeenne, obstruktiivne 12.Nimeta intensiivõenduse valdkonnad:erakorraline meditsiin,
Tekkepõhjuseid on mitmeid:südameisheemia, kõrgvererõhutõbi, südameklappide haigused, südame kasvajad, kardiomüopaatiad jpm. Ägeda (tekib kiiresti) südamepuudulikkuse põhjuseks on valdavalt mõni äge südamehaigus: südamelihase infarkt, arütmiad, müokardiit, hüpertensiivne kriis; kuid ka näiteks viirushaigus võib põhjustada kroonilise puudulikkuse dekompenseerumise ning avalduda ägeda puudulikkusena. Sümptomid: Äge südamepuudulikkus avaldub kopsuturse ja /või kardiogeense sokina. Sümptoomidena esinevad hingeldus, hapnikupuudus (avaldub sinaka naha ehk tsüanoosina), külm higi ning köha. Kardiogeenset sokki iseloomustab vererõhu langus, teadvuse hägustumine, uriini vähenemine üliraske seisund! Krooniline südamepuudulikkus avaldub tagasihoidlikumalt ning kaebused kujunevad pikema aja vältel: hingeldus füüsilisel pingutusel, jalgade tursed, isupuudus, kaalu tõus, väsimus ning nõrkus, köha, uriini vähesus. Ravi
2. Kodade virvendus: lühiajaline pearinglus, teadvusekaotus, tsüanoos (Maramaa 1993). 3. Tahhükardia: järsud südamepekslemishood, halb enesetunne, nõrkus, pearinglus, valu või pingutustunne südames, jõudluse langus, suurenenud urineerimisvajadus, väsimus, peapööritus, teadvusehäired (Mäkijärvi 2008b). Eluohtlikud rütmihäired on kõik häired, mis kulgevad vereringe seiskusega (vatsakeste virvendus) ning häired, mis kulgevad kardiogeense šoki (seisund, kus süda äkki ei saa piisavalt verd pumbata, et rahuldada keha vajadusi) nähtudega (Talvik ja Sipria 1988). Südame rütmihäirete diagnostika Põhiuuringud: anamnees arstlik läbivaatus (tausthaigused, sümptomid, kahinad, haiguse esinemise tõenäosus) EKG (rütmihäirete tüüp, südamehaigused) (Mäkijärvi ja Yli-Mäyry 2008). Lisauuringud: ööpäevane monitooring (rütmihäirete tüüp ja omadused)
· Südame neuraalhari ja tema derivaadid Paikneb kõrvaplakoodi ja kolmanda somiidi vahelisel alal. Sellest mood veresooned, arterite silelihaskestad; harkelundi, kõrvalkilpnäärme ja kilpnäärme sidekude ning vatsakeste ja suurte veresoonte vaheseinad. Osalevad poolkuuklappide moodustumisel ja tagavad erutusjuhtesüsteemi arengu. Poolkuuklapid; kojavatsakeseklapid; kambritevahelised vaheseinad. · Nimeta südame morfogeneesi põhi etapid 1. Kardiogeense mesodermi välja kujunemine 2. Külgplaatide kardiogeense mesodermi lõhenemine (M-E) 3. Endokardiaalse alge tekkimine 4. Vasaku ja parema südamepoole liitumine toruks 5. Südametoru lingustumine 6. Endokardiaalpadjandi tekkimine (E-M) neuraalharja ja endokardi rakkudest 7. Klappide ja vaheseinte teke ja areng 8. Erutusjuhtesüsteemi areng 9. Neljakambrilise südame areng · Toruja südame teke ja cardia bifida
Vatsakeste müotsüüdidest omakorda muutuvad osad Purkinje kiududeks ja endokardi endoteelis saab osast endokardiaalse padjandi rakud. Südame neuraalhari ja tema derivaadid Südame neuraalhari paikneb pea ja kere neuraalharja vahel ning moodustab suurte arterite lihaselise seina ja kopsutüve septumi (vaheseina). Neuraalharja rakud arenevad melanotsüüdideks, neuroniteks, kõhreteks ja sidekoeks. Nimeta südame morfogeneesi põhietapid 1. Kardiogeense välja kujunemine presumptiivse kaela piirkonnas 2. Külgplaatide kardiogeense mesodermi lõhenemine (M-E): tekib somaatiline leste ja splanhniline leste 3. Endokardiaalse alge tekkimine 4. Vasaku ja parema südamepoole liitumine toruks AIP piirkonnas 5. Südametoru lingustumine (ing. looping) 6. Endokardiaalpadjandi tekkimine (E-M) neuraalharja ja endokardi rakkudest 7. Klappide ja vaheseinte teke ja areng 8. Erutusjuhtesüsteemi areng 9
ga ning positiivselt laetud alküülamiin annab ioonse sideme TM3 asparagiini karboksüülrühmaga. - Katehhoolamiinide biosüntees. - - Katehhoolamiinide metabolism. - - β-adrenoretseptoritel on rohkem ruumi amiini küljes olevate asendajate jaoks, kuid α-adrenoretseptoritel on ruumi vaid vesinikega asendatud alküülamiinile. - - B agonistid - Dobutamine - B1-retseptori agonist, kardiogeense šoki ravis. - Isoetarin - B2-retseptori agonist, inaktiveerub kahjuks kiirelt. - R-salbutamool - 4h toime, sama aktiivne B2-agonist kui isoprenaliin, kuid ei toimi B1-le. Astmavastane. - B2 - alküülrühma lisamine aromaatse ringi ja N vahele teeb aine B2 selektiivseks agonistiks. - B osalised agonistid - Isoprenaliin, DCI, aktiveerides retseptoreid nõrgalt, kuid takistades adrenaliini seostumist retseptoriga, olles seega ka antagonist. - - A1 antagonistid
Kiirelt kutsuda kiirabi! Kõige ohtlikumad on 4 esimest tundi. Asetada kanüül + tilk. Perfuusoriga manustatakse nitroglütseriini I.V, beeta- blokaatorid ATENOLOOL, METOPROLOOL 5mg i/v, kui ei ole tugevat bradükardiat ja hüpotooniat. Tugeva valu korral opiaadid, nt. morfiini 2-5 mg aeglaselt i.v. Positiivse inotroopse toimega ravimid DOPAMIIN; DOBUTAMIIN südame vasaku poole puudulikkuse ja areneva kardiogeense šoki puhul. Suurte infarktide puhul – trombolüütiline ravi (püütakse trombe lõhustada). Esimese 6 tunni jooksul näit. STREPTOKINAAS 1,5 milj. TÜ I.V. trombi lõhustamiseks, kui puuduvad vastunäidustused. Pärgarterisisene trombolüüs on osutunud efektiivsemaks kui süsteemne trombolüüs I.V. Hapnikravi – 5 l/min maskiga. Rütmihäirete jälgimiseks kasutatakse EKG monitori. Õde jälgib pidevalt rütmi
Näidisjuhtum Hannes H. (56) tunneb rinnus väljakannatamatut kõrvetust. Ta tõuseb lõunalauast püsti, et natukeseks pikali heita. Äkki läheb tal silme eest mustaks. Taas teadvusele tulles on tema ümber kiirabitöötajad. EKG näitab ST-segmentide tõusu V3-kuni V5-, pulss on 97 korda/min, vererõhk on 80/50 mmHg, vere hapnikuga küllastatust ei saa halva perifeerse verevarustuse tõttu mõõta. Töödiagnoos: südame eesseina infarkt koos kardiogeense šokiga. Patsient pannakse kanderaamile, hapnikumask näole ja kanüül perifeersesse veeni. Hannes H. saab kiirabilt analgeesiaks fentanyl-i. Kanüüli kolmikule ühendatakse dopamiini ja dobutamiini perfuusor. Lisatakse nitroglütseriin, beetablokaator ja aspiriin. Tilkinfusioon füsioloogilise lahusega. Haiglasse jõudes on patsient valudeta ja vererõhk on naasnud 110/70 mmHg tasemele. Analgeesia – valuvaigistamine. Teadmiste kontrolli küsimused 1
annaabi.ee 
