Vali üks või enam: a. Peale karastamist on materjal nii kõva, tugev kui ka plastne b. Peale karastamist on materjal plastne ja habras c. Peale karastamist on detail kõva ja habras ning kindlasti mitte survetöödeldav d. Materjal on peale karastamist pehme ja survetöödeldav Küsimus 12 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milles seisneb duralumiiniumi tugevdav termotöötlus? Vali üks: a. Karastamises ja vanandamises b. Lõõmutamises ja karastamises c. Vanandamises ja karastamises d. Karastamises ja noolutamises Küsimus 13 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on vanandamise eesmärk? Vali üks: a. Suurendada plastsust survetöötluse tarvis b. Suurendada sitkust c. Vähendada plastsust ja sitkust d. Suurendada kõvadust ja tugevust Küsimus 14 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst
D. Peale karastamist on materjal plastne ja habras Score: 5/5 17. Mis annab duralumiiniumist detaili/materjali lõõmutus võrreld Student Response A. Suurema kõvaduse B. Suurema plastsuse C. Suurema tugeuvuse D. Suurema sitkuse Score: 5/5 18. Milles seisneb duralumiiniumi termotöötlus? Student Response A. Karastamises ja vanandamises B. Vanandamises ja karastamises C. Lõõmutamises ja karastamises D. Karastamises ja noolutamises Score: 5/5 19. Mis on vanandamise eesmärk? Student Response A. Suurendada plastsust survetöötluse tarvis B. Suurendada kõvadust ja tugevust C. Suurendada sitkust D. Vähendada plastsust ja sitkust Score: 5/5 20
kõva, tugev kui ka plastne D. Peale karastamist on materjal plastne ja habras Score: 5/5 17. Mis annab duralumiiniumist detaili/materjali lõõmutus võrreldes karastatuga? Student Response Feedback A. Suurema kõvaduse B. Suurema plastsuse C. Suurema tugeuvuse D. Suurema sitkuse Score: 5/5 18. Milles seisneb duralumiiniumi termotöötlus? Student Response Feedback A. Karastamises ja vanandamises B. Vanandamises ja karastamises Student Response Feedback C. Lõõmutamises ja karastamises D. Karastamises ja noolutamises Score: 5/5 19. Mis on vanandamise eesmärk? Student Response Feedback A. Suurendada plastsust survetöötluse tarvis B. Suurendada kõvadust ja tugevust C. Suurendada sitkust D. Vähendada plastsust ja sitkust Score: 5/5 20.
D. Peale karastamist on materjal plastne ja habras Score: 5/5 17. Mis annab duralumiiniumist detaili/materjali lõõmutus võrreldes karastatuga? Student Response A. Suurema kõvaduse B. Suurema plastsuse C. Suurema tugeuvuse D. Suurema sitkuse Score: 0/5 18. Milles seisneb duralumiiniumi termotöötlus? Student Response A. Karastamises ja vanandamises B. Vanandamises ja karastamises C. Lõõmutamises ja karastamises D. Karastamises ja noolutamises Score: 5/5 19. Mis on vanandamise eesmärk? Student Response A. Suurendada plastsust survetöötluse tarvis B. Suurendada kõvadust ja tugevust C. Suurendada sitkust D. Vähendada plastsust ja sitkust Score: 5/5 20.
D. Peale karastamist on materjal plastne ja habras Score: 5/5 17. Mis annab duralumiiniumist detaili/materjali lõõmutus võrreldes karastatuga? Student Response A. Suurema kõvaduse B. Suurema plastsuse C. Suurema tugeuvuse Student Response D. Suurema sitkuse Score: 5/5 18. Milles seisneb duralumiiniumi termotöötlus? Student Response A. Karastamises ja vanandamises B. Vanandamises ja karastamises C. Lõõmutamises ja karastamises D. Karastamises ja noolutamises Score: 5/5 19. Mis on vanandamise eesmärk? Student Response A. Suurendada plastsust survetöötluse tarvis B. Suurendada kõvadust ja tugevust C. Suurendada sitkust D. Vähendada plastsust ja sitkust Score: 5/5 20.
sepistatavad ja s D. kuum- ja külms Score: 10/10 9. Milles seisneb duralumiiniumi termotöötlus? Student Respo A. karastamises ja B. loomulikus ja k C. lõõmutamises ja D. karastamises ja Score: 10/10 10. Millised omadused on valatavuse seisukohalt olulised?
valmistamisviisi) järgi? Student Response A. Lõiketöödeldavad ja mittelõiketöödeldavad B. deformeeritavad ja valatavad C. sepistatavad ja stantsitavad D. kuum- ja külmsurvetöödeldavad Score: 10/10 9. Milles seisneb duralumiiniumi termotöötlus? Student Response A. karastamises ja vanandamises B. loomulikus ja kunstlikus vanandamises C. lõõmutamises ja noolutamises D. karastamises ja noolutamises Score: 10/10 10. Millised omadused on valatavuse seisukohalt olulised? Student Response A. tihedus ja sulamistemperatuur B. sulamistemperatuur ja vedelvoolavus C. kristallisatsiooni kiirus ja -vahemik D
Score: 10/10 8. Kuidas liigitatatakse mitteraudsulameid eelkõige töödeldavuse (neist toodete valmistamisviisi) järgi? Student Response A. Lõiketöödeldavad ja mittelõiketöödeldavad B. deformeeritavad ja valatavad C. sepistatavad ja stantsitavad D. kuum- ja külmsurvetöödeldavad Score: 10/10 9. Milles seisneb duralumiiniumi termotöötlus? Student Response A. karastamises ja vanandamises B. loomulikus ja kunstlikus vanandamises C. lõõmutamises ja noolutamises D. karastamises ja noolutamises Score: 10/10 10. Millised omadused on valatavuse seisukohalt olulised? Student Response A. tihedus ja sulamistemperatuur B. sulamistemperatuur ja vedelvoolavus C. kristallisatsiooni kiirus ja -vahemik D. kõik eelpool loetletud asjaolud Score: 10/10
Value Correct Answer Feedback Response A. Cu-Pb 0% sulamind B. Cu-Sn 100% sulamid C. Sn-Cu 0% sulamid D. Tina 0% baasil materjal Score: 10/10 9. Milles seisneb duralumiiniumi termotöötlus? Student Correct Value Feedback Response Answer A. karastamises 100% ja vanandamises B. loomulikus ja 0% kunstlikus vanandamises C. lõõmutamises 0% ja noolutamises D. karastamises 0% ja noolutamises Score: 10/10 10. Milles seisneb duralumiiniumi kunstlik vanandamine? Student Correct Value Feedback Response Answer A. Seisutamises 0% pikka aega
solidusjoont. 6.C>4,3% Struktuur koosneb primaartsementiidist ja ledeburiidist tekketemp. 727C 7.Väävel põhjustab kuumhaprust. Max sisaldus sõltuvalt terasest on 0,035...0,06% Fosfor (P) põhjustab külmhaprust. Max lubatud määr 0,025...0,045% 8.alaeutektmalmid 2,14...6,67% 2) eutektmalmid ->4,3% 3) üleeutektmalmid 4,3...6,67% 9.a)sulamid mida termotöötlusega ei tugevdata(mittetermo) b)termotöötlusega tugevdatavad sulamid (termotöödeldavad) Al. Termotöötlus seisneb karastamises ja vanandamises. 10.Tegu on alumiiniumi deformeeritava sulamiga, mis sisaldab peale Al 4% Cu ja 2%Mg duralumiinium 11.kautsuk, kummi, polüuretaan (PUR) jt. 12.1)ülikõva keraamika, 2) lõikekeraamika, 3) kermised 5.variant 1.H6 k=6 n=2 2.. 3.FD Mõlema komponendi polümorfismi korral. 4.eutektoid fe-C sulamis perliit. Fe koosneb F ja T ning tekib jahtumisel alla 727C. 5.Eutektmuutus leiab aset 4,3%C sisalduse juures temperatuuril 1147C L-A+T
6. C>4,3% Struktuur koosneb primaartsementiidist ja ledeburiidist tekketemp. 727C 7. Väävel põhjustab kuumhaprust. Max sisaldus sõltuvalt terasest on 0,035...0,06% Fosfor (P) põhjustab külmhaprust. Max lubatud määr 0,025...0,045% 8. alaeutektmalmid 2,14...6,67% 2) eutektmalmid ->4,3% 3) üleeutektmalmid 4,3...6,67% 9. a)sulamid mida termotöötlusega ei tugevdata(mittetermo) b)termotöötlusega tugevdatavad sulamid (termotöödeldavad) Al. Termotöötlus seisneb karastamises ja vanandamises. 10. Tegu on alumiiniumi deformeeritava sulamiga, mis sisaldab peale Al 4% Cu ja 2%Mg duralumiinium 11. kautsuk, kummi, polüuretaan (PUR) jt. 12. 1)ülikõva keraamika, 2) lõikekeraamika, 3) kermised 5. pilet.1.H6 k=6 n=2 4.eutektoid Fe-C sulamis perliit. Fe koosneb F ja T ning tekib jahtumisel alla 727C. 5.Eutektmuutus leiab aset 4,3%C sisalduse juures temperatuuril 1147C L-A+T. Vedelfaasist kristalliseeruvad samal ajal välja A ja T 6
Legeerimisastme järgi: a) madallegeerterased (legeerelemente 2…5%), b) kesklegeerterased (5..10%), c) kõrglegeerterased (12%, või ühte kindlat üle 5%) 10. Legeerkonstruktsioonterased (LKT) Eristatakse kasutusotstarbe järgi: a)tsementiiditavad LKT (C=0,1…0,25%), valmistatud detailid tsementiiditakse, karastatakse ja madalnoolutatakse. b) parendatavad LKT (C=0,3…0,5%), termotöötlus seisneb karastamises järgneva kõrgnoolutusega c)vedruterased (0,5…0,7), mille termotöötlus vedrude puhul õlis karastamises järgneva kesknoolutusega d) kuullaagriterased (C~1%), millest valmistatud veerlaagridetaile karastatakse õlis ja madalnoolutusega e)eriterased, on tugevasti väljenduvate oriomadustega kõrglegeerterased (roostevabad, kuumuskindlad, kulumiskindlad terased) Koostise järgi: Margi algul näid. arvuga terase C-sisaldus, selle järel tähisega kõik terases olevad legeerel-did ja
Näited: C 60 kvaliteetteras süsinikusisaldusega 0,60 % C45E vääristeras süsinikusisaldusega 0,45% Konstruktsiooniterased moodustavad laia teraste grupi. Siia kuuluvad tsementiiditavad terased, parendatavad terased, vedruterased, kuullaagriterased jne. Tsementiiditavaist terastest valmistatakse selliseid auto osi nagu hammasrattad, ketirattad, nukid jm.. Parendatavad terased on kesksüsinikterased (0,3...0,5%C) ja neis on 3...5% legeerivaid elemente. Nende termotöötlus seisneb karastamises ja kõrgnoolutamises temperatuuril 550...600 °C. Peale sellist termotöötlust omandab teras struktuuri, mis talub hästi löökkoormusi. Parendatavaist terastest valmistatakse enamik masinaosi: võllid, hoovad, teljed jne.. Toodetakse kvaliteetseid ja kõrgekvaliteetseid süsinik tööriistateraseid. Erinevus nende vahel seisneb selles, et kõrgekvaliteedilistes terastes on vähendatud väävli ja fosfori sisaldust. Väävel soodustab punarabedust, fosfor aga sinirabedust.
lokaalned d e f o r m a t s i o o n ja kuuli või rulli kontakt veerevõruga. Sellest tulenevalt p e a b kuullaagriteras olema suure kõvadusega ( 6 2 H R C ) j a v ä g a ü h t l a s e m i k r o s i s a l d u s e g a , eelkõige kroomiga legeeritud teraseid. Selleks kasutatakse suure süsinikusisaldusega, eelkõige kroomiga legeeritud teraseid. Tuntumad sisaldavad ca 1% C ja 1,5% Cr. Nende teraste termotöötlus seisneb karastamises õlisse temperatuurilt 830...840 °C ja madalas noolutamises 150...160 °C 1...2 tunni jooksul. Saadakse peeneteraline struktuur, mis on kõva ja kulumiskindel ning hea vastupanuga väsimusele. Tavaliselt tehakse kuulid ja rullid veidi pehmemad kui veerevõrud. Suur kõvadus ja kulumiskindlus lubab kasutada kuullaagriteraseid ka tööriistaterastena külmlõike- ja survetöötlusstantside, pressvormide ja muu sellise valmistamiseks. 1.2.3 Legeeritud vedruterased
Näiteks: 1) 10 Ni Cr 5-4, sisaldab C = 0,07-0,12%, Ni = 1,2-1,5% (5: 4), Cr = 0,9-1,2% (4 : 4), 2) 16 Mn Cr B 5, milles C = 0,14-0,19%, Mn = 1-1,3% (5 : 4), Cr = 0,8-1%, B = 0,0008-0,005% 3) 18 Cr Ni Mo 7-6, kus C = 0,18%, Cr = 1,5-1,8% (7 : 4), Ni = 1,4-1,7% (6 : 4), Mo = 0,25 – 0,35% Parendatavad legeerkonstruktsiooniterased – EN 10083-3 (0,3-0,5%C), millest valmistatud detailide termotöötlus seisneb tavaliselt karastamises järgneva kõrgnoolutusega. Neist terastest valmistatakse mitmesugused raskkoormatud detailid – veovõllid, hammasrattad, tigud jne. Näiteks: 1) 28 Mn 6 (C=0,28%, Cr=1,3-1,65%) 2) 34 Cr Ni Mo 4 (C=0,34%, Cr=1%, Ni=1%, Mo= 0,15-0,3%) 3) 50 Cr Mo 4 (C=0,5%, Cr=1%, Mo=0,15-0,3%) Nitriiditavaid legeerkonstruktsiooniteraseid EN 10085 (0,3-0,4% C) kasutatakse detailide valmistamiseks, mille pind allub intensiivsele kulumisele kõrgendatud
madaltemperatuursel noolutusel 100 150 0C on seotud jääkausteniidi osalise üleminekuga noolutusmartensiiti. Noolutus 300 0C suurendab terase tugevus- ja elastsuspiir võrreldes karastatud seisuga tänu kristallvõre sisepingete vähenemisele, kuid veel ei too karbiidiosakeste suuruse kasvu. Maksimaalne plastsus vastab noolutamisele 600- 650 0C juures, kui terases tekib noolutussorbiiti struktuur, kuumutamine üle 650 0C juba ei mõju plastsusele. Termiline töötlus, mis seisneb karastamises ja järgnevas kõrgnoolutuses nimetatakse termiliseks parendamiseks, ja on tüüpiline konstruktsioonitüüpi detailide valmistamisel. Erinevalt tugevusest ja plastsusest, mis muutuvad noolutusel sujuvalt ühes suunas (monotoonselt), terase sitkuse sõltuvus on keerulisem: sellele mõjub mitte ainult noolutustemperatuur ise vaid veel jahutuse kiirus peale noolutamist. Tüüpiline terase sitkuse
Lähtudes legeerteraste tüüpilistest termotöötluse moodustest, liigitatakse legeerterased kolme põhilisse gruppi: tsementiiditavad, parendatavad ja nitriiditavad terased. Tsementiiditavate legeerteraste hulka kuuluvad madala C-sisaldusega (kuni 0,25%) kroom-, kroommangaan-, kroomnikkel-, kroommolubdeen- jt terased. Nende teraste tüüpiline termotöötlus seisneb tsementiitimises (Ttsem 900...950°C), ühe- või kahekordses karastamises (Tkar 820...920°C) ning madalnoolutamises (Tnool 150...210°C). saadakse pind kõvadusega kuni 62 HRC ning südamik kõvadusega 250...300 HB (30...42 HRC). Teraste markeerimise põhimõte • Markeerimise alus: Rₑ – ehitusterased S355J0 – surveotstarbelised terased P265B – konstruktsiooniterased E295 – konstruktsiooniterased E295 L0 – magistraaltoruterased L360QB – sarrusterased B500N • Markeerimise alus: Rm
peavad olema kõrged tugevusnäitajad Rm ja Rp0,2, on 2,14% temperatuuril 1147 °C, vastuvõetav külmahapruslävi ja löögisitkus KU. temperatuuril 727 °C – 0,8%. Toatemperatuuril Parendatavad terased on kesksüsinikterased austeniiti süsinikterastes ei esine, (0,3...0,5%C), milles on 3...5% legeerivaid elemente. sest ta laguneb 727 °C juures ferriidiks ja Nende termotöötlus seisneb karastamises tsementiidiks e. perliidiks. (reeglina õlisse, mõnikord sulasoolas või õhus) ja c) Perliit (P) on ferriidi ja tsementiidi eutektoidsegu kõrgnoolutamises temperatuuril 550...600 °C. Peale sellist süsinikusisaldusega 0,8%; esineb termotöötlust omandab teras struktuuri, mis neis rauasüsinikusulamites, milles talub hästi löökkoormusi. C>0,02%. Perliit tekib austeniidi (süsinikusisaldusega
..2%. c)Konstruktsioonteraste liigitus TT järgi Lähtudes legeerteraste tüüpilistest termotöötluse moodustest, liigitatakse legeerterased kolme põhilisse gruppi: tsementiiditavad, parendatavad ja nitriiditavad terased. Tsementiiditavate legeerteraste hulka kuuluvad madala C-sisaldusega (kuni 0,25%) kroom-, kroommangaan-, kroomnikkel-, kroommolübdeen- jt terased. Nende teraste tüüpiline termotöötlus seisneb tsementiitimises (Ttsem 900...950°C), ühe- või kahekordses karastamises (Tkar 820...920°C) ning madalnoolutamises (Tnool 150...210°C). saadakse pind kõvadusega kuni 62 HRC ning südamik kõvadusega 250...300 HB (30...42 HRC). Parendatavate legeerteraste hulka kuuluvad keskmise C-sisaldusega (0,3...0,5%) madallegeerkonstruktsiooniterased: kroom-, mangaan-, kroommangaan-, kroommolübdeen-, kroomvanaadium-, kroomnikkelmolübdeen- jt terased. Parendatavate legeerteraste tüüpiline termotöötlus seisneb karastamises (Tkar = 820..
peavad olema kõrged tugevusnäitajad R m ja Rp0,2, Vedrude termotöötlemine seisneb karastami- vastuvõetav külmahapruslävi ja löögisitkus KU. ses ja kesknoolutamises temperatuuril 300...400 °C. Parendatavad terased on kesksüsinikterased Vedrude töökindlus sõltub oluliselt nende (0,3...0,5%C), milles on 3...5% legeerivaid ele- pinna kvaliteedist: praod, tagi, kriimud vähendavad mente. Nende termotöötlus seisneb karastamises tunduvalt väsimustugevust. Seetõttu leiab laia kasu- (reeglina õlisse, mõnikord sulasoolas või õhus) ja tamist vedrude pinnakihi kalestamine kuulidega, kõrgnoolutamises temperatuuril 550...600 °C. Peale rullidega jm. Selle tulemusena tekivad pinnakihis sellist termotöötlust omandab teras struktuuri, mis survepinged, mispuhul tõuseb väsimustugevus. talub hästi löökkoormusi. Parendatavaist terastest valmistatakse
südamiku struktuuriks. Tsementiiditavaist terastest valmistatakse selliseid masinaosi nagu hammasrattad, ketirattad, nukid jm. Parendatavad terased Masinaosade valmistamiseks kasutatavad terased peavad olema töökindlad, see tähendab, et nendel peavad olema kõrged tugevusnäitajad Rm ja Rp0,2, vastuvõetav külmahapruslävi ja löögisitkus KU. Parendatavad terased on kesksüsinikterased (0,3...0,5%C), milles on 3...5% legeerivaid elemente. Nende termotöötlus seisneb karastamises (reeglina õlisse, mõnikord sulasoolas või õhus) ja kõrgnoolutamises temperatuuril 550...600 °C. Peale sellist termotöötlust omandab teras struktuuri, mis talub hästi löökkoormusi. Parendatavaist terastest valmistatakse enamik masinaosi: võllid, hoovad, teljed jms. Termotöötlemine võimaldab oluliselt parandada mittelegeerkonstruktsiooniteraste mehaanilisi omadusi. Võrreldes ühekordse töötlemise normaliseerimisega, mil moodustub perliitstruktuur, on kahe-
vastuvõetav külmahapruslävi ja löögisitkus KU. ses ja kesknoolutamises temperatuuril 300...400 °C. Parendatavad terased on kesksüsinikterased Vedrude töökindlus sõltub oluliselt nende (0,3...0,5%C), milles on 3...5% legeerivaid ele- pinna kvaliteedist: praod, tagi, kriimud vähendavad mente. Nende termotöötlus seisneb karastamises tunduvalt väsimustugevust. Seetõttu leiab laia kasu- (reeglina õlisse, mõnikord sulasoolas või õhus) ja tamist vedrude pinnakihi kalestamine kuulidega, kõrgnoolutamises temperatuuril 550...600 °C. Peale - 17 - rullidega jm. Selle tulemusena tekivad pinnakihis terast, mis sisaldab kuni 0,4% C ja tavalisest roh- survepinged, mispuhul tõuseb väsimustugevus
C15E 0,15 - 355 590 15Cr3 0,15 0, 7 Cr 440 690 20MnCr5 0,2 1,3 Cr 1,4 Mn 540 780 14NiCr14 0,14 0,95 Cr 2,75 Ni 685 880 b) Parendatavad terased Parendatavad terased on kesksüsinikterased (0,3 ... 0,5%), milles on 3 ... 5% legeerivaid elemente. Nende termotöötlus seisneb karastamises (üldjuhul õlisse, mõnikord sulasoolas või õhus) ja kõrgnoolutamises temperatuuril 550 ... 600C. Peale sellist termotöötlust omandab teras struktuuri, mis talub hästi löökkoormusi. Parendatavaist terastest valmistatakse enamik masinaosi: võllid, hoovad, teljed jms. Tabel 2.8. Parendatavad terased (EN10083) Margitähis Koostis %, max Omadused, min C Cr jt. Rp0,2, N/mm Rm, N/mm2 KU, +20C, J
annaabi.ee 
