J.passionis. Johannese passioon Fuugakunst - kammermuusika Bachi viimaseks teoseks on lõpetamata jäänud `Fuugakunst`, mida ta kirjutas ilmselt viie viimase eluaasta jooksul Lihtne ja võimalusterohke, pole ettekirjutusi koosseisu kohta Koraaliprelüüdid orelimuusika Luteri kooraliga seotud teostest olulisemad Koraaliprelüüd on jumalateenistusel tavaliselt lihtne koguduselaulu sissejuhatus. Bachi omad sageli ulatuslikud koraalifantaasiad, eredad karakterpalad. Polüfoonilise vormi suurmeister-kaanon (reegel) -> keerulisem fuuga Kohvikantaat ilmalik teos Koomiline stseen pereisa tulutust võitlusest oma tütre kohvijoomisega. Talupojakantaat ilmalik teos Rahvalike meloodiate ja murdekeelse tekstiga lustlik tervitus ühele õukonnaametnikule. Bachi numeroloogia ja B-A-C-H 440 hz = a1 444 hz = a1 baroki ajal a astmes 1 on esimese oktavi a
Seal kirjutas ta enamus klavessiinimuusikast ning teostest soolopillidele ja kammeraansamblitele. 5. Bachi vokaalsed suurvormid ( millistes žanrites? ). Milline oli passioonide esitamise tava, millistest osadest koosnes passioon? Süit, oratoorium, passioon, missa, kantaat Passioone esitatakse Suurel Reedel, ehk siis kui Jeesus risti löödi. Passioon koosneb prantsuse stiilis avamängust(ouverture), millele järgnevad peamiselt tantsud, aga ka mõned karakterpalad. 6. Iseloomusta Bachi Leipzigi perioodi tegevust. Ta oli Tooma kiriku kantor ja linna muusikadirektor. Ta vastutas nelja suurima kiriku muusika eest, samuti linna muusikaelu ees tervikuna. Ka kooliõpilaste muusikahariduse eest. Töötas eliitkooriga. Koori, solistide ja orkestriga pidi bach igal pühapäeval ja kirikupühal esitama kantaadi. Leipzigis valmis tal ka suurteos „Magnificat“ Ta kirjutas kahe aastaga pea iga nädal uue kantaadi.
Karl Maria von Weber. Iseloomulik sellele perioodile: säilivad klassikalised vormid, avarduvad aga nende vormide piirid ja täituvad romantilise sisuga. sünnib uus zanr lied (laul) saksa laul. sünnib rahvusromantiline ooper Helikeeles suuri muutusi toimu. II. 18301850 kõrgromantism Schuman, Chopin, Berlioz, Bellini, Mendelssohn. Tekivad uued zanrid. Klaverimuusikas oluline muutus, muusikalised portreed, karakterpalad. sünnib sümfooniline poeem, üheosaline kirjandusliku või filosoofilise programmiga. Heliloojad tahavad muusika helidega enam kirjeldada, maalida. (Liszti sümfoonilised poeemid) Ka sümfoonia areneb programmilisuse suunas (Berliz "Fantastiline sümf") Meloodiad muutuvad keerulisemaks, pikemaks, altereeritumaks harm. keerulisem. Avardub dünaamiline ja tämbriline diapasoon. 4 III
Klaviirmuusika Klaviirmuusikale pani aluse itaallane Girolamo Frescobaldi. - Erinevatele klahvpillidele kirjutatud muusikal (erandiks kontsertorelile kirjut. muusika) - Iseloomulikud jooned: vaba tempo, fantaasia- ja väljendusrikkus, värvikus. Prantsusmaal (Jean Bapiste Lully – esimene suur orkestri – ja teatrijuht) Esimene suur meister – Jaques Champion de Chambonnieres. Pani aluse ka prantsuse klavessiinisüidile (kirev tsükkel tantsudest + karakterpalad) Kujunes rikkalike kaunistustega mängutehnika. Tuntuim looja – Francois Couperini. Avaldas klavessiinimängu õpiku ja neli köidet 27 süidiga („Unistaja“, „Salapärane“ jne) Tema loomingut on nimetatud prantsuse loomingu kokkuvõtteks. Prantsuse muusika suurkuju - Jean Philippe Rameau. Lõi palju klavessiinimuusikat, kuid ei ületanud Couperinit. Muusikateoreetik – rajas klassikalise õpetuse harmooniast, akordidest ja nende
Ooperid: Beethooven ,,Fidelio", Debussy ,,Bellias ja Melisande" Monteverdi ,,Orpheus" Jacopo Peri ,,Euridice" Cherubini ,,Medeia". Barokkmuusika Prantsusmaal: Prantsuse barokkmuusika teosed pärinevad peamiselt hilisbarokist, 18.saj algusest.Muusika väljenduslaad erines oluliselt Itaalia omast: laulev meloodia, prantsuskeelne laul. Zanrid: õukonnaballett, ballettkomöödia, lüüriline tragöödia, ooper, ballettooper, avamäng, prantsuskeelne teatri deklamatsioon, vaimulik kontsert, karakterpalad. Tuntumad teosed: *Jean-Baptiste Lully ,,Amori ja Bacchuse pidustused", ,,Theseus", ,,Alkestis", ,,Roland"; *Henri Du Mont; *Marc-Antoine Charpentier ,,Te Deum". Barokkmuusika Saksamaal: religioosne, valdavalt vaimulik muusika. Madalmaade vokaalpolüfooniline meeleolu. Zanrid: ooper, soololaul, passioon, kirikukantaat, polüfoonilised vormid, fuuga, kontsert, oratoorium. Tuntumad teosed: *Heinrich Schütz ,,Taaveti psalmid",
Paljudest viiulikontsertidest kirjutas Bach Leipzigis ka töötlused klavessiinile ja orkestrile. Kui Bachi kontsertides on tunda tugevaid itaalia barokkmuusika mõjutusi, siis neljas säilinud orkestrisüidis on helilooja jäljendanud prantsuse muusikat. Bachi orkestrisüite nimetatakse ka uvertüürsüitideks, sest kõik nelja puhul on teose esimeseks, pikimaks ning olulisimaks osaks prantsuse stiilis avamäng (ouverture). Ülejäänud osadeks on tantsud või karakterpalad. Viimase näiteks on ülemaailmse kuulsuse saavutanud "Badinerie" 2. süidist ja "Aaria" (tuntud ka kui "Air") 3. süidist. Tuntud teosed Vokaalmuusika 5 passiooni, neist tervikuna säilinud kaks: Matteuse passioon; Johannese passioon. 3 oratooriumi: Jõuluoratoorium, BWV 248; Lihavõtteoratoorium, BWV 249; Taevaminekuoratoorium, BWV 11. Enam kui 300 vaimulikku kantaati, millest on säilinud ligi 200, sealhulgas:
süstemaatiliselt ja täielikult ära kasutada. `Inglise süidid` , `Prantsuse süidid` , 6 partita`t. Orkestrimuusikat kirjutas Bach peamiselt Köthenis ja Leipzigis, kus tema käsutuses olid väga kõrgel tasemel orkestrid. " Brandenburgi kontsert" ebatavaline koosseis. Bachi orkestrisüitidest on säilinud neli. Bachi kõige nelja puhul on teose esimeseks, pikimaks ning olulisimaks osaks prantsuse stiilis avamäng (ouverture). Ülejäänud osadeks on tantsud või karakterpalad. Viimase näiteks on ülemaailmse kuulsuse saavutanud "Aaria" 3. süidist. Kammermuusikat kirjutas Bach peamiselt Köthenis ning sellest on säilinud vaid väike osa. Eriti tähtis roll on tema teostel soolopillidele: partiitad (itaalia süidid) ja sonaadid viiulile, süidid tsellole ja sonaat flöödile. Bachi looming on geniaalseks kokkuvõtteks kogu saksa barokkmuusikale ja mitmes mõttes ka palju pikemale ajastule Euroopa muusikaloos.
16. sajandil kujunevad teosed, millede pealkirjad viitavad tantsule, kuid muusika ei ole mõeldud tantsimiseks, vaid kuulamiseks (vrd. Astor Piazzolla tangod): nt. Pavaan (4/4, mõõdukas) + Galliard (3/4, kiirem) > lähe barokksüidile. 16. sajandil kujunevad puht instrumentaalzanrid: Ricercar (it. ricercare proovima) imitats. polüfooniline (välja kasvanud motetist) Fantaasia Capriccio Toccata (it. toccare puudutama) Canzone = chanson Sonata Variatsioonid Karakterpalad Populaarsed on: lauto (s.o kõige populaarsem pill!) erinevad klahvpillid (klavessiin, klavikord, Inglismaal virginaal), konsordid ühte tüüpi pillidest (nt. plokkflöötidest, viooladest) NB! Orel ja reformatsioon orelite purustamised protestantlikes maades. Esimesed instrumentaalmuusika koolkonnad: Veneetsia koolkond Andrea ja Giovanni Gabrieli 16/17 saj. vahetus Inglise virginalistid 16/17 saj. vahetus William Byrd (1543 1623) esimene klahvpillimuusikakoolkond
liselt meenutavad need sageli väikesi ooperistseene, kuid erinevus kirikukantaadist pole siiski suur (paljud neist kirjutas eeltööna oma vaimulikele teosetele). Prelüüdid luteri koraaliga seotud teostest on olulisimad tema koraalieelmängud (-prelüüdid). Koraaliprelüüd on jumalateenistusel tavaliselt lihtne koguduselaulu sissejuhatus, mida iga organist peab oskama improviseerida. Bachi prelüüdid on aga sageli ulatuslikud koraalifantaasiad, eredad karakterpalad koraali teemadel, kus muus. iseloomu määrab koraali tekst. Tähtsaim kogumik "Oreliraamatuke". "Hästitempereeritud klaviir" sisaldab 24 prelüüdi ja fuugat kõikides mazoor- ja minoorhelistikes. Fuugad enamik tema kontsertlikest oreliteostest sisaldab fuugasid. Vaheldumisi aariate ja duettidega sisaldab fuugasid ka tema teine peateos Missa h-moll. Elu lõpul kirjutas ta teoseid, mida võiks käsitseda tema kompositsioonitehnika omapärase monumendina. Viimased neist on kaks kammermuus
annaabi.ee 
