DNA- ja RNA-viirused (HI, B-hepatiit jt) sarnased nakkuslikud geneetilised elemendid (satelliitviirused, viroidid, prionid) 8. Replikatsioonigeenid - Kindlustavad viiruse genoomi paljunemise Regulaatorgeenid - Mõjutavad peremeesraku ainevahetust (endale soodsamaks) Struktuurgeenid - Kindlustavad viirusvalkude sünteesi 10.Lüütiline elutsükkel- Viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas; Moodustuvad uued viirusosakesed, sünteesitakse ümber kapsiidid; Rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad; Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks. Lüsogeenne elutsükkel- . Viiruse nukleiinhape seostub bakteriraku kromosoomi; Viiruse nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus; Bakterirakk paljuneb; Järgneb lüütiline tsükkel. 13. Virulentsus ehk tõvestusvõimelisus on viiruste ja bakterite tõvestamisvõime; ka nende organismide mürgisus. 14.Vaktsiin on haigustekitaja antigeene sisaldav segu, mis
Antud geeni pealt sünteesitakse vajalikku valku Viir us e d ... LÜÜTILINE TSÜKKEL Viirus kinnitub antiretseptoritega/fibrillidega rakumembraanile Viirus vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani (ja kesta) Viiruse nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku Viirus vabaneb kapsiidist Viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas Moodustuvad uued viiruse nukleiinhapped ja sünteesitakse ümber kapsiidid Rakumembraan (ja kest) laguneb Rakk hukkub ja viirused väljuvad. Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks
RNA- viiruste ehituses võib aga olla kas üks või mitu RNA molekuli. (punetis, puukentsefaliit, lastehalvatus) Kuidas toimub viiruse lüütiline tsükkel? 1. Viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile; 2. Viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani; 3. Viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku; 4. Viirusosake vabaneb kapsiidist; 5. Viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas; 6. Moodustuvad uued viirusosakesed, sünteesitakse ümber kapsiidid; 7. Rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad; 8. Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks. Milles seisneb viiruse lüsogeenne tsükkel? 1-4 ... 5. Viiruse nukleiinhape seostub bakteriraku kromosoomi; 6. Viiruse nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus; 7. Bakterirakk paljuneb; Miks on võimatu määrata erinevate viiruste koguarvu? Nad võivad pärineda bakteritest eraldunud plasmiididest või mõnest rakusisesest prasiitsest organismist.
Taimi kaitseb viiruste eest vahakiht. VIIRUSTE PALJUNEMINE 1. Viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile; 2. Viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani; 3. Viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku; 4. Viirusosake vabaneb kapsiidist; Edasi jaotatakse lüütiliseks ja lüsogeenseks elutsükliks. LÜÜTILINE ELUTSÜKKEL 5. Viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas; 6. Moodustuvad uued viirusosakesed, sünteesitakse ümber kapsiidid; 7. Rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad; 8. Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks. LÜÜTILINE ELUTSÜKKEL 1. Bakteriofaagi kinnitumine 5. Viirusosakesed väljuvad, rakk hukub 2. Nukleiinhappe sisenemine rakku 4. Uute viirusosakeste moodustumine 3. Nukleiinhappe replitseerumine
Antikehad seonduvad viirustega ja viivad lagundamisele. Viirused... LÜÜTILINE TSÜKKEL Viirus kinnitub antiretseptoritega/fibrillidega rakumembraanile Viirus vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani (ja kesta) Viiruse nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku Viirus vabaneb kapsiidist Viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas Moodustuvad uued viiruse nukleiinhapped ja sünteesitakse ümber kapsiidid Rakumembraan (ja kest) laguneb Rakk hukkub ja viirused väljuvad. Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks Viirused... LÜSOGEENNE TSÜKKEL Viirus kinnitub antiretseptoritega/fibrillidega rakumembraanile Viirus vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani (ja kesta) Viiruse nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku Viirus vabaneb kapsiidist Viiruse nukleiinhape seostub peremeesraku kromosoomi
Taimi kaitseb viiruste eest vahakiht. VIIRUSTE PALJUNEMINE 1. Viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile; 2. Viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani; 3. Viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku; 4. Viirusosake vabaneb kapsiidist; Edasi jaotatakse lüütiliseks ja lüsogeenseks elutsükliks. LÜÜTILINE ELUTSÜKKEL 5. Viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas; 6. Moodustuvad uued viirusosakesed, sünteesitakse ümber kapsiidid; 7. Rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad; 8. Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks. LÜÜTILINE ELUTSÜKKEL 1. Bakteriofaagi kinnitumine 5. Viirusosakesed väljuvad, rakk hukub 2. Nukleiinhappe sisenemine rakku 4. Uute viirusosakeste moodustumine 3. Nukleiinhappe replitseerumine
kolesteriid (loomaraku koostises, sellest sünteesitakse hormoone), vitamiinid Proteiinid ehk valgud Polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest. Aminohapped sisaldavad aminorühma ja karboksüülrühma. Valkude koostises on 20 aminohapet. Valkude süntees toimub ribosoomides. Tähtsus ja ülesanded: * Ensümaatiline: kiirendavad reaktsioone -> amülaas süljes * Struktuurne: rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved, viiruste kapsiidid. * Transport: hemoglobiin transpordid hapnikku, membraanides valgilised transportijad. * Regulatoorne: hormoonid (insuliin) osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis. * Retseptoorne: rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi. * Liikumine: algloomade viburid ja ripsmed, lihaskoe valgud. * Varuaine: munavalge, piim. * Kaitse: antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud. * Toksiline: mürgid, liigtarbimine kahjustab neerusid ja maksa.
Viiruse paljunemine: 1) Viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile; 2) Viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani; 3) Viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku; 4) Viirusosake vabaneb kapsiidist; Edasi jaotatakse lüütiliseks ja lüsogeenseks elutsükliks. Lüütiline: 5) Viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas; 6) Moodustuvad uued viirusosakesed, sünteesitakse kapsiidid; 7) Rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad; 8) Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks. Lüsogeenne: 1) Viiruse nukleiinhape seostub bakteriraku kromosoomi; 2) Viiruse nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus; 3) Bakterirakk paljuneb; 4) Järgneb lüütiline tsükkel. Selliseid haigusi nimetatakse kroonilisteks haigusteks! 18.Viirushaiguste nakatumisviisid o piisknakkusega (gripp)
Viiruse paljunemine: 1) Viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile; 2) Viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani; 3) Viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku; 4) Viirusosake vabaneb kapsiidist; Edasi jaotatakse lüütiliseks ja lüsogeenseks elutsükliks. Lüütiline: 5) Viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas; 6) Moodustuvad uued viirusosakesed, sünteesitakse kapsiidid; 7) Rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad; 8) Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks. Lüsogeenne: 1) Viiruse nukleiinhape seostub bakteriraku kromosoomi; 2) Viiruse nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus; 3) Bakterirakk paljuneb; 4) Järgneb lüütiline tsükkel. Selliseid haigusi nimetatakse kroonilisteks haigusteks! 18.Viirushaiguste nakatumisviisid o piisknakkusega (gripp)
Viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani Viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku Viirusosake vabaned kapasiidist · Lüütiline elutsükkel Viiruse nukleiinhape mitmekordistub rakutuumas või tsütoplasmas Moodustuvad uued viirusosakesed Sünteesitakse ümber kapsiidid Rakumembraan laguneb Rakk hukkub ja viirused väljuvad Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks · Lüsogeenne elutsükkel Viiruse nukleiinhape seostub peremeesraku kromosoomi Nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus Viirus paljuneb koos peremeesraku paljunemisega
- tuumake kaob, kuid tuuma membraanid, mitokondrid ja kloroplastid säilivad; - raku materjalid ”surutakse” kloroplasti vastu, vabanev ruum kujuneb viiruse moodustumise tsentriteks, sinna kogunevad ka membraanid. Valkude sünteesil osalevad viiruse tRNAd ja arvatavasti ka viiruse kodeeritud translatsioonifaktorid (eF3). Mitmeid valke glükosüleeritakse, erinevalt enamikust viirustest teevad seda PBCV-1 enda ensüümid, mida on viirusel viis või kuus. Virionide kapsiidid moodustuvad enne DNA pakkimist (pakkimine toimub kapsiidis leiduva ava kaudu). 4-5 tundi peale infektsiooni algust leidub nakatatud rakus juba arvukalt valmis virione. Virionide pungumist rakumembraanist ei esine. Rakkude lüüs algab 4 tundi ja lõpeb 8-10 tundi peale infektsiooni algust. Seda teevad viiruse kodeeritud ensüümid (vähemalt 5 erinevat; osa neist pakitakse ka virioni ja võivad olla olulised uue raku nakatamisel)
regulatsioonil. -) Bioregulatoorne funktsioon Osad hormoonid on valgud. N: kõhunäärme hormoon insuliin reguleerib süsivesikute ainevahetust. Insuliinipuudus toob kaasa suhkruhaiguse tekke. -) Transpordifunktsioon Rakumembraanides olevad kandjad (transportijad) on valgud. Hemoglobiin on valk, mis tagab O2 (ja osaliselt ka CO2 transpordi). -) Struktuurne funktsioon Küüned, juuksed, karvad, suled jms koosnevad keratiinist. Keratiin ise on valk (Sõrad, kõõlused viiruse kapsiidid jms koosnevad ka valgust). -) Kaitsefunktsioon a) aktiivne kaitse teostatud antikehade poole, b) passiivne kaitse teostatud nahavalkude, lambavilla, kilpide, ogade jne poolt. *) Antikeha valgulised kaitsemolekulid, mis kaitsevad meie organismi sissetulnud võõrvalkude, võõrnukliinhapete eest (ehk viiruste eest aga mitte bakterite eest). Iga viiruse vastu on erinev antikeha. *) Antigeen organismi tunginud võõrvalk või võõrnukliinhape, mis organismi tungides
Lüsosoomid hüdrolaaside eraldamine. Ribosoomid valkude süntees Peroksioomid aminohapete oksüdeerimine. © MIHKEL HEINMAA, kevad 2010 Tsütoskelett tagab raku kuju ja liikumisvõime. 4. Viirused on nukleiinhapete supramolekulaarsed kompleksid, mis on kapseldatud kattevalkudega (kapsiidid) ning mõningatel juhtude ümbritsetud membraaniga. Nad on elutud, sest neil puudub rakuline ehitus, ainevahetus ja võime iseseisvalt paljuneda. Lüütiline tsükkel: viiruse paljunemise protsess, millega kaasneb raku kindel nakatumine ja hukkumine. >toimub raku nakatumine >viirus vabaneb apsiidist ja viirusosake sisestab oma DNA peremeesrakku
äratundmiseks). Viiruse ümbrise pinnal on valgud, mis käituvad signaalidena. Viiruste paljumine jagatatakse nelja etapiks: 1. Viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile; 2. Viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani; 3. Viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku; 4. Viirusosake vabaneb kapsiidist; LÜÜTILINE ELUTSÜKKEL 5. Viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas; 6. Moodustuvad uued viirusosakesed, sünteesitakse ümber kapsiidid; 7. Rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad; 8. Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks. LÜSOGEENNE ELUTSÜKKEL 5. Viiruse nukleiinhape seostub bakteriraku kromosoomi; 6. Viiruse nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus; 7. Bakterirakk paljuneb; 8. Järgneb lüütiline tsükkel. VEE OMADUSED · kõrge sulamis- ja keemistemperatuur · suur aurumissoojus · suur soojusmahtuvus · kõrge pindpinveus
annaabi.ee 
