PPP on kasutatav igasuguse täisdupleksühenduse juures (POTS, ISDN, T1, E1 jne). Sissehelistamisühenduse puhul võib PPP ühenduse halva kvaliteedi korral selle katkestada ja uuesti helistada. Multilink PPP (lühendatult MLPPP, MPPP või MP) kasutamine võimaldab andmekiiruse suurendamiseks sillata (kokku ühendada) kaks modemit ja telefoniliini. ÜleISDN-ühenduse võib PPP kasutada üht 64 kbit/s B-kanalit ning MLPPP võimaldab B-kanaleid sillata. PPP kapseldab IP-paketid spetsiaalsetesse võrgujuhtimisprotokolli (NCP - Network Control Protocol) kaadritesse, mis baseeruvad HDLC/SDLC kadreerimismeetodil. PPP toetab ka teisi kõrgprotokolle nagu näit. IPX ja AppleTalk. Näiteks IPCP (IP over PPP) kapseldab TCP/IP pakette Interneti jaoks ning IPXCP (IPX over PPP) kapseldab IPX- pakette NetWare võrkudejaoks. PPP toetab ka muid kaadritüüpe, näit. ATM ja Ethernet DSL'i jaoks ja kaablimodemiskeeme (vt. PPPoA ja PPPoE).
krüpteerimist. PPP on kasutatav igasuguse täisdupleksühenduse juures (POTS, ISDN, T1, E1 jne). Sissehelistamisühenduse puhul võib PPP ühenduse halva kvaliteedi korral selle katkestada ja uuesti helistada. Multilink PPP (lühendatult MLPPP, MPPP või MP) kasutamine võimaldab andmekiiruse suurendamiseks sillata (kokku ühendada) kaks modemit ja telefoniliini. Üle ISDN-ühenduse võib PPP kasutada üht 64 kbit/s B-kanalit ning MLPPP võimaldab B-kanaleid sillata. PPP kapseldab IP-paketid spetsiaalsetesse võrgujuhtimisprotokolli (NCP - Network Control Protocol) kaadritesse, mis baseeruvad HDLC/SDLC kadreerimismeetodil. PPP toetab ka teisi kõrgprotokolle nagu näit. IPX ja AppleTalk. Näiteks IPCP (IP over PPP) kapseldab TCP/IP pakette Interneti jaoks ning IPXCP (IPX over PPP) kapseldab IPX-pakette NetWare võrkude jaoks. PPP toetab ka muid kaadritüüpe, näit. ATM ja Ethernet DSL'i jaoks ja kaablimodemiskeeme (vt. PPPoA ja PPPoE). PPP tagab
Võtmete Domineeriv LAN tehnoloogia, see on esimene laialdaselt kasutatud LAN tehnoloogia, see on odav, lihtsam ja odavam kui token LAN ja jaotussüsteemi on vaja juhul kui 2 isikut soovivad rajada jagatud salajast võtit üle võrgu. Selleks ongi vaja usaldusväärset ATM, pidas vastu kiirustele 10, 100, 1000 Mbps. Saatev adapter kapseldab IP datagrammi (või mõne teise võrgukihi protokolli paketi) võtmejaotuskeskust nende vahele. Vaatleme juhtu: A ja B vajavad sümmeetrilist jagatud võtit. VJK server jagab iga registreerinud Etherneti frame'i. Sissejuhatav osa: 7 baiti mustriga 10101010 (kasutatakse, et sünkroniseerida saatja ja vastuvõtja kellasid), millele kasutajaga erinevat võtit. A ja B teavad ainult sümmeetrilisi võtmeid: KA , KB . Kui A soovib B-ga ühendust, kontakteerub ta VJK-ga
vastutust Peamine seisukoht „State“ Käsk „Command“ Strateegia „strategy“ Iteraator „Iterator“ – object, mis laseb programmeerijal läbida konteinereid ja eriti liste Külaline „Visitor“ Vahendaja „Mediator“ – objekt, mis kapseldab, kuidas objektid käituvad/suhtlevad Loeng 5 Arenduse infrastruktuur ja konfiguratsioonihaldus- Aho Augasmägi [email protected] Mida endast kujutab arenduse infrastruktuur? o Inimesed o Oluliseim komponent o Suhted ja suhtlemine on nagu õli, mis paneb kogu masinavärgi tööle o Tööriistad üksi tööd ei tee o Klient, testija, arendaja … Nõuded
// 5) R-i kanalikiht saab frame'i kätte. // 6) R eemaldab IP datagrammi Etherneti frame'st, näeb, et see on mõeldud B-le. // 7) R kasutab ARPi, et saada B füüsilise kihi aadress. // 8) R loob frame'i, mis sisaldab A to B IP datagrammi ja saadab B-le. 43. ETHERNET ==> Domineeriv LAN tehnoloogia, see on esimene laialdaselt kasutatud LAN tehnoloogia, see on odav, lihtsam ja odavam kui token LAN ja ATM, pidas vastu kiirustele 10, 100, 1000 Mbps. // Saatev adapter kapseldab IP datagrammi (või mõne teise võrgukihi protokolli paketi) Etherneti frame'i. /// EHK Ethernetis liiguvad Etherneti kaadrid, millesse pakitakse IP datagrammid või teised võrgukihi protokolli paketid. LAN aadressiks on 48bit MAC aadressid, mida kasutatakse datagrammi füüsiliseks transpordiks. IP aadress abil suunatakse pakett õigesse alamvõrku, seale edastatakse pakett kõigile arvutitele ja õige MAC aadressiga arvuti loeb ja tunneb talle saadetud paketi ära.
frame’i. // 5) R-i kanalikiht saab frame’i kätte. // 6) R eemaldab IP datagrammi Etherneti frame’st, näeb, et see on mõeldud B-le. // 7) R kasutab ARPi, et saada B füüsilise kihi aadress. // 8) R loob frame’i, mis sisaldab A to B IP datagrammi ja saadab B-le. 43. ETHERNET ==> Domineeriv LAN tehnoloogia, see on esimene laialdaselt kasutatud LAN tehnoloogia, see on odav, lihtsam ja odavam kui token LAN ja ATM, pidas vastu kiirustele 10, 100, 1000 Mbps. // Saatev adapter kapseldab IP datagrammi (või mõne teise võrgukihi protokolli paketi) Etherneti frame’i. /// EHK Ethernetis liiguvad Etherneti kaadrid, millesse pakitakse IP datagrammid või teised võrgukihi protokolli paketid. LAN aadressiks on 48bit MAC aadressid, mida kasutatakse datagrammi füüsiliseks transpordiks. IP aadress abil suunatakse pakett õigesse alamvõrku, seale edastatakse pakett kõigile arvutitele ja õige MAC aadressiga arvuti loeb ja tunneb talle saadetud paketi ära.
15 21. TCP töökindel andmeedastus TCP (transpordikihi tasemel) tagab töökindla andmeedastuse mitte-töökindla IP (võrgukihi tasemel) teenuse peale. TCP muretseb selle eest, et vastuvõtja buffris poleks segmendid vigased, dubleerimata, oleks õiges järjekooras jne. TCP töökindel andmeedastus töötab üldjuhul järgnevalt: Transpordikiht, saab rakenduskihilt andmeid ning TCP kapseldab andmed segmentideks ja annab siis segmendid omakorda edasi võrgukihile, kust võtab IP üle. Kui taimer juba ei jookse ja on mõni ilma ACK-ita segment, siis TCP paneb taimeri tööle. Kui tuleb timeout, siis saadetakse see segment uuesti, mis põhjustas timeout-i. Kui saadakse ACK kätte, siis vaadatakse selle ACK-i väljaväärtust. Kui see väljaväärtus on suurem kui viimane ilma ACK-ita (unacknowledged) segment, siis sellest võib TCP välja lugeda, et kõik andmed enne
omapoolse lõpetamismärguande, et ühendus on lõpetatud. 21. TCP töökindel andmeedastus TCP (transpordikihi tasemel) tagab töökindla andmeedastuse mitte-töökindla IP (võrgukihi tasemel) teenuse peale. TCP muretseb selle eest, et vastuvõtja buffris poleks segmendid vigased, dubleerimata, oleks õiges järjekooras jne. TCP töökindel andmeedastus töötab üldjuhul järgnevalt: Transpordikiht, saab rakenduskihilt andmeid ning TCP kapseldab andmed segmentideks ja annab siis segmendid omakorda edasi võrgukihile, kust võtab IP üle. Kui taimer juba ei jookse ja on mõni ilma ACK-ita segment, siis TCP paneb taimeri tööle. Kui tuleb timeout, siis saadetakse see segment uuesti, mis põhjustas timeout-i. Kui saadakse ACK kätte, siis vaadatakse selle ACK-i väljaväärtust. Kui see väljaväärtus on suurem kui viimane ilma ACK-ita (unacknowledged) segment, siis sellest võib TCP välja lugeda,
- kordamist käivitavad 2 sündmust: timeout, kviitungite duplikaadid TCP (transpordikihi tasemel) tagab töökindla andmeedastuse mitte-töökindla IP (võrgukihi tasemel) teenuse peale. TCP muretseb selle eest, et vastuvõtja puhvris poleks segmendid vigased, dubleerimata, oleks õiges järjekorras jne. TCP töökindel andmeedastus töötab üldjuhul järgnevalt: Transpordikiht, saab rakenduskihilt andmeid ning TCP kapseldab andmed segmentideks ja annab siis segmendid omakorda edasi võrgukihile, kust võtab IP üle. Kui taimer juba ei jookse ja on mõni ilma ACK-ita segment, siis TCP paneb taimeri tööle. Kui tuleb timeout, siis saadetakse see segment uuesti, mis põhjustas timeout-i. Kui saadakse ACK kätte, siis vaadatakse selle ACK-i väljaväärtust. Kui
annaabi.ee 
