Festivalist kirjutatakse lk 5 Rahvusvaheline Artur Kapp'i Ühing lk 6 Viimaste aastate festivali toimumisest lk 7 Kasutatud kirjandus lk 8 2 Sissejuhatus Suure-Jaani on oma kauni loodusliku asukoha ja rikkaliku kultuuripärandi tõttu ideaalselt sobiv paik suvisteks kultuurisündmusteks. 1998. aastast alates korraldatakse suvises Suure-Jaanis heliloojatele Kappidele pühendatud muusikafestivali, mille kunstiliseks juhiks on Andres Uibo. Suure-Jaani Muusikafestival toimub traditsiooniliselt igal suvel jaanipäeva paiku, mille traditsioonilisteks kontserdipaikadeks on Suure-Jaani Ristija Johannese kirik, Heliloojate Kappide majamuuseum, Suure-Jaani jahimaja ja laululava. Igal aastal on lisandunud uusi huvitavaid kohti: kohvik "Arturi Juures" koos vabaõhulavaga, tuletõrjetorn, Olustvere loss, Lõhavere linnamägi ja Hüpassaare rabasaar
Heliloojaga seotud vaatamisväärsused, muuseumid või muusikasündmused tänapäeval: Artur Kapi kunagine kodutänav Tallinnas kannab nime Artur Kapi tänav Suure-Jaanis on kohvik "Arturi Juures" Suure-Jaanis – majas, mille ehitas Hans Kapp ja mis oli Villem Kapi kodu – on Heliloojate Kappide majamuuseum Aastast 1998 toimub Suure-Jaanis jaanipäeva eel Suure-Jaani Muusikafestival, mis on pühendatud heliloojatele Kappidele 26. oktoobril 2001 asutasid 48 inimest Suure-Jaanis mittetulundusühingu Rahvusvaheline Artur Kapi Ühing, mille eesmärgiks on Artur Kapi heliloomingu propageerimine ja levitamine
Olustverel on oluline koht Eesti Aleksandrikooli ajalool. Suure-Jaani vallas on elanud ja töötanud helilooja Mart Saar ning heliloojate Kappide dünastia. Nende viimane puhkepaik asub Suure-Jaani kalmistul, kus puhkab ka Eesti kunsti suurmees Johann Köler. Suure-Jaanis töötas naivistlik kunstnik Paul Kondas. Vallal on pikaajalised puhkpillimuusika (aastast 1871) ja koorilaulu traditsioonid. 1998. aastast alates korraldatakse suvises Suure-Jaanis heliloojatele Kappidele pühendatud muusikafestivali. Suure-Jaani Järvepidu peetakse iga aasta augustikuu esimesel laupäeval alates aastast 1961. Vallavanemad Suure-Jaani vallavanemad on olnud Ain Olesk (1992-2002) ja Maie Käba (2002-2009). Alates 2009.aastast on vallavanem Tõnu Aavasalu. Vaatamisväärsused Suure-Jaani linna esindusvaade Suure- Jaani paisjärvele ja Ristija Johannese kirikule. Rahvapärimuse järgi leitud Suure-Jaani kirik
Enim propageeriti välisvärvidest rootsipunast. Soosituks sai rahvusromantismist pärit skandinaaviamõjuline hööveldamata lauast vertikaalne laudis, mille puhul laudade vahekohad kaeti peenema liistuga. Traditsioonilise kelpkatuse asemele tuli viilkatus. Hiljem hakati tegema ka tsementkividest katust. Rajati juurde palju hooneid, sest inimesed tulid linnast maale ning seega oli vaja uusi rahvamaju ja koole. Majade sisekujundus oli küllaltki lihtne. Sisustust kaunistasid kappidele tehtud motiivid, mis olid lihtsad, aga kenad. Mööbel oli tugeva täiustatud kujuga. Põrandad olid kas lihvitud parkettist või linoleumist. Põrandaid katsid suured vaibad geomeetriliste mustritega. Kaminad olid ristkülikukujulised, julge astmelise profiiliga. Värvilahendustest kasutati julgeid värve nagu hõbedane, must, kroom ja must-valge. Valgustuses kasutati lampe kus naissoost kuju hoiab palli. Seinad olid tavalised ja dekoratiivide vabad. Värvimiseks kasutati tõeliselt säravat
Vastavalt ruumisuurusele on paigaldatud tulekustutid. Niiskust kontrollitakse vähemalt 2x nädalas kindlal kellaajal. Lubamatu on otsene päike, võimalusel aknad põhjapoole ja katta ruloodega. Dokumendid säilitatakse mappides või karpides kinnistes riiulites. Riiulite vaheline laius on 75cm. Riiulid paigutatakse küttesüsteemist vähemalt 60cm kaugusele. Dokumendid asetsevad iga-aastase vastuvõtmise järjekorras, nii et iga asutuse dokumendid on ühes kohas. Kappidele kleebitakse sildid, kuhu kirjutatakse: · Asutuse nimi · Fondi või nimistu number · Karbis olevate dokumentide piirdaatumid. Pakke võib asetada nii horisontaalselt kui vertikaalselt., või paremalt vasakule, ülevalt alla. Kui on palju fonde, teha kartoteek. Toimikute väljastamise hoidlast · Registreerimise raamatusse või tabelisse märgitakse, kas toimik väljastatakse samasse asutusse või teise kohta. · Dokumentide väljastamisel koostatakse akt
kultuurijuht Linda Arro ja Eesti Kontserdi produtsent Taivo Tuberik. (Suure-...) Koos võeti ühendust Eesti Kontserdi ja Taivo Tuberikuga, et panna paika täpsemad plaanid. Jaanuaris kohtus Tiiu Siim Eesti Kontserdi produtsent Andres Uiboga. Koostati Suure- Jaani Muusikapäevade kava. Tänapäeval teatakse seda kui Suure-Jaani Muusikafestivali. 5. mail 1998 sõlmisid Suure-Jaani Linnavalitsus ja Eesti Kontsert Eesti Kontserdi majas esimese heliloojatele Kappidele pühendatud Suure-Jaani Muusikapäevade korraldamise lepingu. Lepingule kirjutas alla Suure-Jaani linnapea Ülo Köst. (samas) Suure-Jaani Muusikafestivali peamisteks kontserdipaikadeks esimestel aastatel olid Heliloojate Kappide majamuuseum, Suure-Jaani Johannese kirik, RMK Suure-Jaani jahimaja ja laululava. Tänaseks on lisandunud palju uusi kohti: Hüpassaare rabasaar., Lõhavere linnamägi, tuletõrjetorn, kohvik Arturi juures ja Olustvere loss. (samas)
Millal ja kui sageli andmed muutuvad? Andmed muutuvad ööpäeva ringselt. Kõige suurem koormus andmebaasile on lõuna- ja õhtusel ajal. 57 Kes vastutab varukoopiate tegemise eest ja andmebaasi taastamise eest varukoopiatest? Otseselt tegeleb varukoopiate tegemise ja vajadusel nendelt andmete taastamisega andmebaasi administraator. Administraatorile tuleb tagada juurdepääs nii varukoopia hoidmise serverile kui ka ruumidele ja kappidele, kus hoitakse varukoopiatega andmekandjaid. Kuidas teha varukoopiaid? Varukoopiate tegemise tarkvaralised võimalused sõltuvad kasutatavast andmebaasisüsteemist. Neid võimalusi on käsitletud allpool. Kus hoitakse varukoopiaid ja kui sageli neid tehakse? Kuna restorani süsteem on 24 tundi päevas ja 7 päeva nädalas kasutusel, siis ei saa varukoopia tegemiseks andmebaasisüsteemi seisata. Seetõttu tuleb teha mitte- terviklik varukoopia
tõkestada lubatakse kasutda isoleerkatteid, mis asetatakse välja lülitatud ja pingestatud voolujuhtivate osade vahele näiteks väljalülitatud lahtlüliti kontaktide vahele, need isoleer katted võivad puutuda vastupingestatud voolujuhtivaid osi. Isoleerkatteid peavad paigaldama ja kõrvaldama 2isikut. Üks nendest lülitaja ja teine vähemalt õhuteadlik isik kasutadae isoleerkindaid ja isoleer keppe või tanke. Töökoha naabruses asuvatele kambritele, kappidele ja paneelidele peab riputama hoiatava ohutussildi ,,seis.pinge". Redelitele ja konstruktsioonidele, mida mööda tuleb ronida kõrguses asuvale töökohale paigaldatakse kohutav ohutussilt ,,ronida siit" . Töökoha paiga ettevalmistamisel on keelatud kõrvaldada või ümber paigutada kuni töö täieliku lõpetamisele. Töö korraldamine ja üldnõuded Piisava ohutuse tagamiseks lülitamistel ja töökestel tuleb töökorraldamisega tagada selge
annaabi.ee 
