76. Tootmistegurite omanikud saavad tasu ettevõtetelt, kes kasutavad neid tegureid kui tootmissisendeid oma tootmises. Nendeks sissetulekuteks on tööle makstav palk, kapitalile makstav intress ja maale makstav rent. Siinkohal arvestatakse palga hulka igasugune tööga seotud sissetulek, nagu palgad, komisjonitasud ja muud täiendavad sissetulekud, mis on seotud töö kompenseerimisega. Intressi all mõistetakse siin kõiki erinevaid kapitalitulude vorme (näiteks dividendid). Rent on sissetulek, mida makstakse maa ja loodusvarade kasutamise eest. Töö on kõige olulisem tootmistegur, moodustades 70 protsenti kogu sissetulekust. Majapidamiste omanduses olevast kapitalist on kõige suurema osatähtsusega majad, milles majapidamise liikmed elavad. Tootmistegurite hinnad kujunevad teguriturul. Nende hindade mõistmiseks on hea kasutada nõudmise ja pakkumise mudelit
Eesti OÜ ühineb teise Eesti OÜga Jukul osalus 50 %, 1. äriühing jaguneb-> maksuneutraalne toiming. Kui ei saa rahalist hüvitist üle 10 % ühinemiste, jagunemiste ja (konventeerimine AS-iks) aktsiate vahetustehingute puhul. Ühineme pole võõrandamistehing, vaid asendustehing -> vara vara vastu (maksuneutraalne). Valikuline kohaldatavus: osalus kapitalis vähemalt 25%, siis ei ole tegemist võõrandamisega. Ühinemine ja jagumine ei tohi kaasa tuua kapitalitulude maksustamist. Exit tax – vara välja viimisel riigist maksustatakse, v.a kui Soome ei jää püsiv tegevuskoht. Nagu oleks see müük. HOIUSTE DIREKTIIV – eesmärk informatsiooni vahetamine liikmesriikide vahel, kui ei anna informatsiooni, siis rakendatakse maksu. Põhivabadused rakenduvad Euroopa majanduspiirkonnas = EL (28) + EFTA (norra, island, lichtens.) ja Šveits. Põhivabadused: inimeste vaba liikumine, asutamisvabadus, teenuste vaba liikumine, kapitali vaba liikumine
eesmärkide kohta. Riigi 2010-2013 eelarvestrateegia kohaselt on Eesti eelarvepoliitika peamine eesmärk toetada makromajanduslikku stabiilsust. Mida suuremad on inimeste sissetulekud, seda suuremad on ka maksud. Võrreldes paljude teiste Euroopa riikidega on Soomes maksud küllaltki kõrged. Soome elama asuja peaks endale varakult selgeks tegema Soome maksusüsteemi, ELi seadusaktid ja muud tähtsad küsimused, näiteks välismaal oleva vara ja kapitalitulude haldamisega seotud asjaolud. Soomes maksavad kõik töötavad inimesed tulumaksu riigile ja oma elukohajärgsele linnale või vallale. Tulumaksu makstakse Soomes kõikide sissetulekute pealt. Kasutusel on nn. astmeline tulumaksumäär. Astmelise maksustamise korral on madalaim tulumaksumäär 10,5% ning kõrgeim 33,5%. Kõik töötavad inimesed maksavad ka tööpensionimaksu (kuni 53 aastastel 4,1% ja üle 53 aastastel 5,2%) ja töötuskindlustusmaksu (0,34%). Need maksud arvutatakse
kaasneksid negatiivsed tagajärjed. Ideaalse maksusüsteemi omadused: 1) Majanduslik efektiivsus – maksusüsteem ei tohiks takistada ressursside efektiivset jaotumist. Kaasnevad moonutused peaks olema võimalikult väikesed. Mittemoonutuslik maks – maks, mille suurust pole võimalik inimesel muuta, nt isikumaks (Thatcher). 2) Administratiivne lihtsus – otsesed kulud: valitsuse enda kulud, kaudsed: maksumaksjate kulud. Kapitalitulude maksustamine on kulukam kui palgatulude maksustamine. 3) Paindlikkus – vajadus maksumäärasid muuta vastavalt majanduse olukorrale. Progressiivne maksusüsteem – automaatne stabiliseeriv mõju. 4) Poliitiline vastutus – maksusüsteem peaks olema selline, et inimesed teaksid, kui palju nad tegelikult makse maksavad. See on oluline, et poliitilise süsteem saaks nende eelistusi täpsemalt peegeldada, nt sotsiaalmaks
..............................................5 1.2 Resident ja mitteresident........................................................................................................................6 1.3 Maksu laekumine....................................................................................................................................6 2 ÜKSIKISIKU TULU MAKSUSTAMINE....................................................................................................7 2.1 Kapitalitulude maksustamine.................................................................................................................7 2.1.1 Perioodilised kapitalitulud...................................................................................................................7 2.1.1.1 Renditulu ja litsentsitasud............................................................................................................7 2.1.1.2 Intressid...........................................
9. KONKURENTS 56 10. MONOPOLISTLIK KONKURENTS JA OLIGOPOL 77 1. Sissejuhatus majandusteooriasse 1.1. Ressursside piiratus Majandusteadus püüab vastata mitmetele meie igapäevaelu puudutavatele küsimustele. Need küsimused on seotud kaupade ja teenuste tootmise ja tarbimise, palkade ja kapitalitulude, tööpuuduse ja inflatsiooni, valitsuse kulutuste ja maksustamise, rahvusvahelise kaubanduse ning heaolu jaotumisega ühiskonnas. Tootmine, tarbimine ja tehnoloogia areng: ehk kuidas inimesed otsustavad, mida tarbida ja kuidas seda toota ning mil moel sõltuvad need valikud tehnoloogia uuenemisest. Palgad ja sissetulekud: ehk mis määrab kindlaks inimeste sissetuleku ja miks mõned inimesed saavad sarnase jõupingutuse eest kõrgemini tasustatud kui teised.
· maa · töö · kapital Tootmistegurite omanikud saavad tasu ettevõtetelt, kes kasutavad neid tegureid kui tootmissisendeid oma tootmises. Nendeks sissetulekuteks on tööle makstav palk, kapitalile makstav intress ja maale makstav rent. Siinkohal arvestatakse palga hulka igasugune tööga seotud sissetulek, nagu palgad, komisjonitasud ja muud täiendavad sissetulekud, mis on seotud töö kompenseerimisega. Intressi all mõistetakse siin kõiki erinevaid kapitalitulude vorme (näiteks dividendid). Rent on sissetulek, mida makstakse maa ja loodusvarade kasutamise eest. Töö on kõige olulisem tootmistegur, moodustades 70 protsenti kogu sissetulekust. Majapidamiste omanduses olevast kapitalist on kõige suurema osatähtsusega majad milles nad elavad. Tootmistegurite hinnad kujunevad teguriturul. Nende hindade mõistmiseks on hea kasutada nõudmise pakkumise mudelit. Nõutava tootmisteguri kogus sõltub tootmistegurite hindadest. See tähendab, et
annaabi.ee 
