Tööjõu kapitaliga asendatavuse piirnorm avaldub valemiga: PANLK = MRTSLK = - Delta K/Delta L Kus PANLK, MRTSLK on tööjõu kapitaliga asendatavuse piirnorm; Delta K - kapitali koguse muutus; Delta L - tööjõu koguse muutus Tööjõu kapitaliga asendatavuse piirnorm avaldub valemiga: PANLK = abs(Delta K/Delta L) , kus - PANLK on tööjõu kapitaliga asendatavuse piirnorm, abs- absoluutväärtus, Delta K, Delta L - kapitali ja tööjõu koguse muutus ja kujutab endast kapitalikogust, mis on vajalik, et kompenseerida tööjõu ühiku vähenemist Tööjõu kasutamise kasvust tulenevat toodangu juurdekasvu nimetatakse tööjõu piirtoodanguks, mis avaldub: MPL(tööjõu piirtoodang) = Delta Q/Delta L Kapitali kasutamise kasvust tulenevat kogutoodangu juurdekasvu nim. kapitali piirtoodanguks ja leitakse: MPK (kapitali piirtoondag)= Delta Q/Delta K Kahaneva piirtootluse seadus väidab, et alates teatud punktist muutuva
uute seadmete või hoonete püstipanek võtab aega. Pikal perioodil on võimalik muuta mõlemat tootmistegurit. 17 Pikka perioodi eristab lühiperioodist asjaolu, et siin on kõikide tootmistegurite kogused muudetavad (seega ei ole pikal perioodil püsikulusid – kõik kulud on muutuvkulud) ehk saame muuta nii tööjõukogust kui ka kapitalikogust. Pika perioodi ajaline kestus sõltub eelkõige toodetavast hüvisest ning selle tootmiseks vajalike tootmisvahendite loomisele või ümberpaigutamisele kuluvast ajast (nt. uue õmblusmasina lisamiseks arvatavasti palju aega ei kulu). Pikal perioodil valib ettevõte oma suuruse; võimalik muuta L (töö) ja K (kapitali) kogust. Pika perioodi keskmine kulu (LRAC – long run average cost) näitab erinevate kogutoodangu mahtude tootmise minimaalset keskmist kulu.
False 28. Neoklassikalise mudeli kohaselt ei sõltu firmade püsiinvesteeringud: firmade kasumist 29. Kui kapitali kogus on fikseeritud ning mingil põhjusel kapitali piirprodukt MPK kasvab, siis kapitali reaalne rendihind: tõuseb 30. Neoklassikaline investeeringute mudel sätestab, et teiste tegurite samaks jäädes netoinvesteeringud suurenevad kui: uute kapitalikaupade hind tõuseb 31. Kui Tobini q on väiksem kui 1, siis firmade juhid peaksid: suurendama firma kapitalikogust 32. Reaalse intressimäära tõus toob kinnisvaraturul kaasa: nõudluse, hinnataseme ning elamuehitusinvesteeringute vähenemise 33. Varuinvesteeringud on kogukulutuste …………… komponent ning väga ………………: väikseim; volatiilne 34. Kaubavarude hoidmise alternatiivkuluks on: reaalne intressimäär 35. Investeerimisfunktsiooni graafik nihkub kõigil juhtudel välja arvatud juhul:kui valitsussektori kulutuste kasv tõstab reaalset intressimäära 36
intressimäär muutub, siis säästude maht mingil konkreetsel aastal võrreldes olemasoleva kapitalikogusega on väga väike. Seetõttu isegi suured muutused intressimääras ei mõjuta lühiperioodi kapitali kogust. K0 juures on RC kõrgem kui intressimäär, ning firmad suurendavad oma kasumi maksimeerimiseks kapitali kogust. Kui kapitalikogus suureneb tasemeni K*, siis firmadel pole otstarbekas enam kapitalikogust suurendada, kuna kahanevuse seaduse tõttu muutub siis RC intressimäärast väiksemaks. 9.3. Maaturg Firmade nõudlus maa järele baseerub samadel põhimõtetele nagu ka nõudlus kapitali ja tööjõu järele. Samas on maal eriti tööjõuga võrreldes selline eripära, et teda võib osta praegu ja müüa 50 aasta pärast, mis tähendab, et maa nõudlust võivad mõjutada
Joonis 8.7). Joonis 8.7 Isokvant ehk samakoguse joon See isokvant näitab meile erinevaid tehnoloogiaid, millega saab toota 15 kampsunit päevas. Näiteks punktis b kasutatakse 2 masinat ja 2 töölist, selleks, et toota 15 kampsunit päevas. Samasuguse kampsunite koguse päevas saaks toota ka 1 masina ja 4 töölisega (punkt c). Isokvandi puutuja tõus määrab ära tehnilise asendamise piirmäära. Näiteks tööjõu kapitaliga asendamise piirmäär kujutab endast kapitalikogust, mis on vajalik, et kompenseerida tööjõu ühiku vähenemist. Tehnilise asendamise piirmäär joonisel sellises punktis, kus kasutatakse 1 ühik tööd ja 3 ühikut kapitali oleks 2. Kui kasutada sama koguse tootmiseks 3 ühikut tööd ja 1 ühik kapitali, oleks tehnilise asendamise piirmääraks ½. Mida edasi liikuda mööda isokvanti, seda väiksemaks muutub tehnilise asendamise piirmäär. See tuleneb isokvandi kujust. Seega, mida väiksemaks muutub
e isokvant näitab meile erinevaid tehnoloogiaid, millega saab toota 15 kampsunit päevas. Näiteks punktis b kasutatakse 2 masinat ja 2 töölist, selleks et toota 15 kampsunit päevas. Samasuguse kampsunite koguse päevas saaks toota ka 1 masina ja 4 töölisega (punkt c). Isokvandi puutuja tõus määrab ära tehnilise asendamise piirmäära. Näiteks tööjõu kapitaliga asendamise piirmäär kujutab endast kapitalikogust, mis on vajalik, et kompenseerida tööjõu ühiku vähenemist. Tehnilise asendamise piirmäär joonisel sellises punktis kus kasutatakse 1 ühik tööd ja 3 ühikut kapitali oleks 2. Kui kasutada sama koguse tootmiseks 3 ühikut tööd ja 1 ühik kapitali oleks tehnilise asendamise piirmääraks ½. Mida edasi liikuda mööda isokvanti seda väiksemaks muutub tehnilise asendamise piirmäär. See tuleneb isokvandi kujust. Seega mida väiksemaks muutub tootmisprotsessis kasutatava
annaabi.ee 
