tuju ära rikkuda. Ükskõik, kui lämmatav õues oli või kui mahe tuul puhus Mattias ei lahkunud toast ilma oma suursuguste teksadeta, valge maikata ja omapäraste sandaalideta. Linda seevastu oli innukas ja aktiivne, umbes 25 aastat vana piiga. Kõik ümberkaudsed külaelanikud alati imestasid, kust selline särtsakas plikatirts oma energia saab. MATTIAS (veidi nipsakalt):"Too vett!" LINDA (kohkunult):"Millega?" MATTIAS:"Kapaga." LINDA:"Kapp katki!" MATTIAS (kindlameelselt):"Tee terveks!" Linda jahmatab Mattiase üleolevuse peale, kuid toibub sellest peagi. LINDA:"Millega?" Mattiasel hakkab kops üle maksa minema. MATTIAS:"Pulgaga!" Linda loodab, et meesterahvas minema läheks ja ta rahule jätaks, kuid paistab, et Mattias ei kavatse veel nii pea lahkuda. LINDA:"Pulk pikk!" MATTIAS (vihasel häälel):"Tee lühemaks!" LINDA:"Millega?" MATTIAS:"Noaga." LINDA:"Nuga nüri!"
Joonte intensiivuse järgi püütakse oletada milline on aine molekulaarne koostis Eelised: Analüüsi käigus keemiline koostis ei muutu On võimalik teha analüüsi väga väikesest kogusest ainest Võimaldab avastada väga tühist ainekogust analüüsist Puudused: Mõningaid materjale on väga raske aurustada (gaasiks muuta) Nt. Puit 4. Infrapunane kiirgus – iseloomusta + kapaga näiteid, kasutamine Järgneb spektri punasele värvusele. Teine nim. on tal ka soojuskiirgus. Infrapunast kiirgust kiirgavad kõik kuumad kehad. Me ei näe teda, kuid me tunnetame teda kehapinnaga. Mõningad loomad näevad infrapunast valgust. Nt. Maod Kasutamine: Meditsiinis – keha temp. kiir määramisel, liigeste ravi Tehnika – majade soojuspidavuse hindamine, mitmesuguste pöörlevate elementide temp. hindamine
(veimi). Karpe kasutati peamiselt üksikute rõivastusesemete säilitamiseks, millest ka nimetused tanu-, rätiku-, paela-, sõrmuse- jne. karp. Hoiti ka näputööriistu, raha ja muid pisiesemeid. Ida-Eestis olid vakad tavaliselt kaunistamata. Lääne-Eesti mandril, Saaremaal ja Mustjalas valitseb vakkadel põletuskiri. Kapp- e. kipp v. kibu: Sõõriku põhjaga pealt laienev väike nõu. Üks küljelaud on pikendatud käepidemeks. 3-5 toobiseid nimetati kapp, väiksemad aga kipp e. kibu. "Kapaga toodi jooki lauale, aga kibust joodi". Kann- e. õllekann v. taarikann: Pealt kitsenev, ühe külglauaga ühisest tükist nikerdatud kõrvaga ja sagaral käänduva kaanega kuni paaritoobine jooginõu. Üks tüüpilisemaid puukunsti tooteid Eestis. Kannud olid eriti traditsioonilised saartel ja Loode-Eestis. Setud ei ole neid peaaegu üldse kasutanud. Pang: Tüüpiliselt pealt kitseneva kujuga ja väikeste kõrvadega. Tänapäeval kasutatakse nende asemel plekkämbreid
mõista polnud tal aimugi kui määrava tähtsusega see on . Esimesed sammud suuskadel ei sujund mitte kuidagi , nagu võis eeldada. Ema sööstis loomulikult kohe appi , kuid isa peatas ta: ,,Tõusku ise. Kui tõuseb, saab temast asja ." Sealt said alguse treeningud , higi ja pisarad , kuid ka saavutused , uhkus ja õnn. Kristina sõnul oli tal taevalik lapsepõlv . Tal polnud vaja asju , vaid vanemate aega . Seda jagas ema neile küllaga ja vanavanemad kapaga. Tol ajal polnud poes küll palju lelusid ,kuid nukkudest neil puudus polnud. Päevast-päeva ei käinud vaid treeningud , jagus aega nii mängimisele , kui kõigele muule. 2. PEREKOND Pere oli keskmine . Ema , isa ja kaks last , kuid need polnud tavalised lapsed. Nende andekus ja tahtejõud olid palju erinevad , kui paljudel teistel. Nad teasid mida tahavad ja kui palju selleks vaeva tuleb näha
Et ta üle küla rikas old, taht ta kua ästi suured pulmad teha. Este pand ta kohe kaks kuuenädalist orikast aeda pulma aaks tappa ja nuumand seitse pääva ühtepuhku jumalaviljaga. Siis akand ta pulmaõlut tegema ja pand terve kilimitu (12 toopi) linakseid likku. Sellest teind ta viis voati virrvommi (lahjemat õlut) ja kolm voati ästi kanged karamommi, mis kohe miest mässib. Juhtund külamies tulema, Mats kiit omal ästi kange õlle olema ja toond külamehele kapaga oma karamommi mekkida. Ise mõeld: "Soab näha, kas võtab mehe pikali!" Mies joond, soand süda täis, mis teda narritakse, ja virutand Matsile kapaga pähe, paljas kõrv jäänd aga piosse. Matsi naene akand karjuma: "Ees ma ööld sulle, uha Mats, uha Mats, säh nüüd kord jõi, kohe läks ulluks! Oleks võind voadi virrvommi ja kaks karamommi rohkem võtta!" Pulmalistele pandud kuus pikka lauda otsastikku, nõnna et ots ukse alla ulatand, ja seitsmes laud
Metsa Priidu ütles veel, keegi Aabram olla kelmuse eest viis korda läbi lipu aetud ja siis ära kartsa pandud. AABRAM : ( vihaselt). See on üks väga paha jutt ja kroonumehe au teotamine. Ja sina, usud Priidu jama, mis see suust välja ajab. Eks see Priidu saab ka kord oma õppetunni. MADIS : Noh, eks saame näha ! Aga, vana sõber ! Mul on sulle veel üks asi ära rääkida . AABRAM(lahkesti) : No muidugi, Madis ! Aga too mulle enne kapaga õlut,- joogijanu tikub peale. (Madis läheb tuppa) MADIS (tuleb suure taarinäuga) Tõin õige koduõlut vanale kroonumehele ! Poe õlu rikub kõhu ära, tuleb veel õllekõht ette. Ja sulle, Aabram, annan ma heameelega seda, mis mul on. AABRAM : Aitäh, Madis. Päris hea õlu. Noh, räägi siis mulle nüüd oma asi südame pealt ära MADIS : Ja, vaata, Aabram ! See asi on nii kirju, et paneb minu pea ringikäima. Mina olen Priiduga verivaenlane
kaudu. Ta hüppas lauale, lükkas akna lahti ja kadus. Popi jäi imestledes keset tuba ootama. Ta võis vahel tundide kaupa õues olla. Mis ta seal tegi, seda ei teadnud Popi. Igatahes näis talle see niisama saladuslik ja tähtis olevat kui endise Isanda äraolek kodunt. Huhuu tassis vahel riideid, raamatuid ja patju õue. Asemele tõi ta õuest halge, tühje ankruid ja telliskive. Ta täitis kirstud õlgedega ning ammutas aknast kapaga vett sisse. Tal näis olevat teissugune arusaamine asjade väärtusest. Ja ta muutis tubade lõhnad põhjalikult. Ta jäi vahel kauaks ära, ja toas oli hääletu. Siis hakkas Popil ta järele igav. Ta oli rahutu, ta jooksis ühest toast teise ja nuuksus nagu endise Isanda järele. Ta oleks tahtnud, et ta oleks tulnud ja teda kas või löönud, kui ta aga ainult ei oleks pidanud üksi olema. Mis aga kõige imelikum: ka uus Isand näis Popi eest hoolitsevat.
oli ukse kaudu läinud, tegi nüüdne seda akna kaudu. Ta hüppas lauale, lükkas akna lahti ja kadus. Popi jäi imestledes keset tuba ootama. Ta võis vahel tundide kaupa õues olla. Mis ta seal tegi, seda ei teadnud Popi. Igatahes näis talle see niisama saladuslik ja tähtis olevat kui endise Isanda äraolek kodunt. Huhuu tassis vahel riideid, raamatuid ja patju õue. Asemele tõi ta õuest halge, tühje ankruid ja telliskive. Ta täitis kirstud õlgedega ning ammutas aknast kapaga vett sisse. Tal näis olevat teissugune arusaamine asjade väärtusest. Ja ta muutis tubade lõhnad põhjalikult. Ta jäi vahel kauaks ära, ja toas oli hääletu. Siis hakkas Popil ta järele igav. Ta oli rahutu, ta jooksis ühest toast teise ja nuuksus nagu endise Isanda järele. Ta oleks tahtnud, et ta oleks tulnud ja teda kas või löönud, kui ta aga ainult ei oleks pidanud üksi olema. Mis aga kõige imelikum: ka uus Isand näis Popi eest hoolitsevat. Ta tegi seda küll oma kalgil
Huhuu tassis vahel riideid, raamatuid ja patju õue. Asemele tõi ta õuest halge, Sellest päevast peale hakkas ta jooma. tühje ankruid ja telliskive. Tal polnud enam muud muret ega muud rõõmu, kui aga pea täis saada. Ta täitis kirstud õlgedega ning ammutas aknast kapaga vett sisse. Ta ärkas hommikuti, pea pohmelusest raske, kärvad kõhnal näol püsti ja Tal näis olevat teissugune arusaamine asjade väärtusest. Ja ta muutis tubade silmad punased. Siis tõstis ta ankru suu juurde ja võttis tihedate sõõmudega, kuni lõhnad põhjalikult. tuju heaks muutus. Ta jäi vahel kauaks ära, ja toas oli hääletu
Huhuu tassis vahel riideid, raamatuid ja patju õue. Asemele tõi ta õuest halge, Sellest päevast peale hakkas ta jooma. tühje ankruid ja telliskive. Tal polnud enam muud muret ega muud rõõmu, kui aga pea täis saada. Ta täitis kirstud õlgedega ning ammutas aknast kapaga vett sisse. Ta ärkas hommikuti, pea pohmelusest raske, kärvad kõhnal näol püsti ja Tal näis olevat teissugune arusaamine asjade väärtusest. Ja ta muutis tubade silmad punased. Siis tõstis ta ankru suu juurde ja võttis tihedate sõõmudega, kuni lõhnad põhjalikult. tuju heaks muutus. Ta jäi vahel kauaks ära, ja toas oli hääletu
Pidi viima vanahärra Voitinski sauna, seal tema riided riputama õrrele ning siis seni vett kerisele pilduma, kui õrre ja riiete ümbruses tundus nagu elus tuli. See vastutusrikas ülesanne oli pandud Jürka õlgadele, sest tema oli väljateeninud soldat ja pidi seda ametit kõige paremini mõistma. Muidugi, seda ta mõistiski, aga ühes sellega käis ta härra Voitinski endaga nõnda ümber, nagu oleks see isegi mõni niisugune, kelle peaks riputama saunas õrrele, ja siis keeva vett kapaga kerisele kupatama. Ühesõnaga -- ta võttis Voitinski nagu mõne kärnase koera ja läks tegi ta asjalikult puhtaks, ning kui ta tema koju tõi, ütles ta: ,,Nüüd võib vanamees paar ööd kratsimata magada." Aga ühel laupäeval, kui lähenes jällegi saunaminek, hakkas härra Voitinski kuidagi imelikult Indrekule järele käima, nagu oleks tal midagi piinlikku südamel. Viimaks ometi sai ta öeldud: ,,Härra Paas, mul on teile suur palve."
annaabi.ee 
