inimestele, isegi kui nad seda välja ei näita. Armastus võib paarisuhtes endast märku anda erinevalt eristatakse armumist ja armastust. Armumise all mõeldakse tugevat tundeseisundit, milles armunu tunneb end teise inimesega väga lähedasena. See on suhteliselt lühike ja intensiivne tunnete läbielamise periood. Armumine võib tekitada enneolematu õnnelikkuse ja läheduse tunnet, kuid samas võib sellega kaasneda kaotushirm ja ärevus. Armunu näeb ümbritsevat tegelikkust ja välismaailma paremana, armastatut idealiseerituna ning ennast senist tugevama ja võimekamana. Armumisega kaasnevad mõtetes, tunnetes ja kehas muutused, mis võivad lühikese ajaga elu pea peale pöörata. Kõik inimesed võivad armuda nii lapsed, noored kui ka täiskasvanud, ja seda üks kord või mitu korda elus. Armastusel on mõnikord ka pahupool sellega võib kaasas käija armukadedus ja soovimatus
Nii oma valmiduse, armastamisvõime kui ka vajaduse tõttu olla armastatud. Kui keegi inimene vajab teist inimest tungivalt, siis püüab ta seda distantsi nende vahel kõrvaldada, vähendada. Kui võrrelda skisoidse tüübiga, siis skisoidsete joontega isikule tähendab distants kindlus- ja sõltumatustunnet, kuid depressiivsele inimesele tähendab see ohtu ja üksijäämist. Depressiivsetel inimestel domineerib erineval kujul kaotushirm, hirm lahusoleku, mahajätmise ees ja seetõttu nad püüdlevad hästi lähedase seotuse poole. Oma minaks saamine tähendab paratamatult teistest teisitiolekut ja mida rohkem inimene erineb teistest, seda vähem on tal võimalusi kaitsvasse massi põgeneda, mis annab turvatunnet. Seetõttu depressiivsete joontega inimesed loobuvad ise sellest iseseisvaks minaks saamisest või üritavad takistada seda oma partneril. Nad üritavad teha ise ennast mõne teise kaaslaseks
teised tüübid. Nii oma valmiduse, armastamisvõime kui ka vajaduse tõttu olla armastatud. Kui keegi inimene vajab teist inimest tungivalt, siis püüab ta seda distantsi nende vahel kõrvaldada, vähendada. Kui võrrelda skisoidse tüübiga, siis skisoidsete joontega isikule tähendab distants kindlus- ja sõltumatustunnet, kuid depressiivsele inimesele tähendab see ohtu ja üksijäämist. Depressiivsetel inimestel domineerib erineval kujul kaotushirm, hirm lahusoleku, mahajätmise ees ja seetõttu nad püüdlevad hästi lähedase seotuse poole. Oma minaks saamine tähendab paratamatult teistest teisitiolekut ja mida rohkem inimene erineb teistest, seda vähem on tal võimalusi kaitsvasse massi põgeneda, mis annab turvatunnet. Seetõttu depressiivsete joontega inimesed loobuvad ise sellest iseseisvaks minaks saamisest või üritavad takistada seda oma partneril. Nad üritavad teha ise
Kasvavad suureks ja siis avastavad, et ei olegi nii kerge. Süütundest ärahellitamine. Lapsed arvavad, et nad ei vääri armastust, kui vanemad ei saa hakkama. Nõutakse liiga palju, ei arvestata lastega. Tekivad ärahellitatud lapsed. Kui proovitakse iseseisvaks minaks saada, siis hakkab probleem lahenema. Sünnipärased eeldused melanhoolsed ja flegmaatikud. Partnerit vaja, et sõltuvustunne saaks tekkida. Püüab teistele lähedale jõuda ja siis on suur kaotushirm. Üritavad loobuda iseseisvaks minaks saamisest või siis takistavad partnerit. Kaitseb enda jaoks olulisi inimesi, et see ei nõrgendaks nende vahelist suhet. Püüab konflikte vältida, aga nendega on tavaliselt neid kõige rohkem ja neid raske taluda. Käituvad abitutena, et haiget ei saaks, tekitab süütunnet. 18. Sundustega tüüp Hirm muudatuste ees. Püüavad asju samamoodi jätkata. Kui uus asi vanaga kokku ei lange,
Enne kui ta iseennast leiab, tõugatakse ta teise rolli. 17. Depressiivne isiksus Üldiseloomustus Põhineb teisel hirmu põhivormil ehk hirmul isoleerituse, mahajäetuse, hüljatuse, turvatunde puudumise ees. Aga see sisaldab ka hirmu saada iseseisvaks minaks (individuatsioon). Depressiivsete inimeste põhiprobleem on see, et nad on oma partnerist suuremas sõltuvuses kui teised tüübid. Depressiivsetel inimestel domineerib erineval kujul kaotushirm, hirm lahusoleku, mahajätmise ees ja seetõttu nad püüdlevad hästi lähedase seotuse poole. Oma minaks saamine tähendab paratamatult teistest teisitiolekut ja mida rohkem inimene erineb teistest, seda vähem on tal võimalusi kaitsvasse massi põgeneda, mis annab turvatunnet. Seetõttu depressiivsete joontega inimesed loobuvad ise sellest iseseisvaks minaks saamisest või üritavad takistada seda oma partneril. Mida nõrgem tema enda mina on, seda rohkem hakkab ta
Tugevad: Terav tähelepanuvõime, asjalikkus, kriitilisus, julgus näha asju nii nagu nad on, dogmad ei ahista neid, ülevoolavaid tundeid, sentimentaalsust. Isoleeritusse ei tohi süüvida, tuleb säilitada sidemeid teistega. 17. Depressiivne inimene Turvalisusest ilma jäämise hirm, hirm saada iseseisvaks minaks. Armastus: kõige tähtsam tema jaoks, oma partnerist suuremas sõltuvuses kui teised. Vajaduse kui võime ja valmiduse. Ideaal oleks kui 2 inimest oleks üks. Domineerib kaotushirm, hirm distantsi ees, lahusoleku, mahajäätuse, otsivad tihedat lähedust, seotust. ,,Minaks" saamine tähendab teistest erinev, siis pigem loobub sellest või siis ei võimalda seda ka oma partnerile. Kas kellegi kaaslane või üritab teha kellestki kaaslast. Iseendaks saamine tähendab ka turvalisusest ilmajäämist. Püüab alateadlikult lahti saada millestki millepoolest ta teistest erineb. Kui enda mina ei arenda, vajad teist. Klammerdub,
ülevoolavaid tundeid, sentimentaalsust. Isoleeritusse ei tohi süüvida, tuleb säilitada sidemeid teistega. 15 17. Depressiivne inimene Turvalisusest ilma jäämise hirm, hirm saada iseseisvaks minaks. Armastus: kõige tähtsam tema jaoks, oma partnerist suuremas sõltuvuses kui teised. Vajaduse kui võime ja valmiduse. Ideaal oleks kui 2 inimest oleks üks. Domineerib kaotushirm, hirm distantsi ees, lahusoleku, mahajäätuse, otsivad tihedat lähedust, seotust. ,,Minaks" saamine tähendab teistest erinev, siis pigem loobub sellest või siis ei võimalda seda ka oma partnerile. Kas kellegi kaaslane või üritab teha kellestki kaaslast. Iseendaks saamine tähendab ka turvalisusest ilmajäämist. Püüab alateadlikult lahti saada millestki millepoolest ta teistest erineb. Kui enda mina ei arenda, vajad teist. Klammerdub,
Nii oma valmiduse, armastamisvõime kui ka vajaduse tõttu olla armastatud. Kui keegi inimene vajab teist inimest tungivalt, siis püüab ta seda distantsi nende vahel kõrvaldada, vähendada. Kui võrrelda skisoidse tüübiga, siis skisoidsete joontega isikule tähendab distants kindlus- ja sõltumatustunnet, kuid depressiivsele inimesele tähendab see ohtu ja üksijäämist. Depressiivsetel inimestel domineerib erineval kujul kaotushirm, hirm lahusoleku, mahajätmise ees ja seetõttu nad püüdlevad hästi lähedase seotuse poole. Oma minaks saamine tähendab paratamatult teistest teisitiolekut ja mida rohkem inimene erineb teistest, seda vähem on tal võimalusi kaitsvasse massi põgeneda, mis annab turvatunnet. Seetõttu depressiivsete joontega inimesed loobuvad ise sellest iseseisvaks minaks saamisest või üritavad takistada seda oma partneril. Nad üritavad
annaabi.ee 
