Ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat masinat, mis muudaks pidevalt soojust tööks ainult ühe keha jahtumise arvel, nii et ümbritsevates kehades ei esineks mingeid muutusi (st kogu soojust ei ole võimalik täielikult konverteerida tööks). Ostwaldi sõnastus: Teist liiki perpetuum mobile on võimatu Entroopia ja termodünaamiline tõenäosus (+ valem) Entroopia (S) on korrapäratuse mõõt ja veel üks olekuparameeter. Mida suurem entroopia, seda kaootilisem on osakeste liikumine. S=klnP Soojusmasin ja selle kasutegur Perioodiliselt tegutsevat mootorit, mis teeb tööd väljastpoolt saadava soojuse arvelt, nimetatakse soojusmasinaks Soojusmasina kasutegur η on defineeritud kui tsüklis tehtud töö A ja tsüklis saadud soojushulga Q1 suhe. A η= , kus A=Q1−Q2 . Q on saadud soojushulk ja Q on ruumala väheemisel gaasilt võetud soojus Q1 1 2
selle täielik muundamine tööks. 3) on võimatu ehitada teist liiki perpetuum mobilet s.o. niisugust perioodiliselt töötavat mootorit, mis muundaks mingist reservuaarist võetava soojuse täielikult tööks. o Entroopia ja termodünaamiline tõenäosus (+ valem) Entroopia (S) on korrapäratuse mõõt ja veel üks olekuparameeter. Mida suurem entroopia, seda kaootilisem on osakeste liikumine. S=klnP o Soojusmasin ja selle kasutegur Perioodiliselt tegutsevat mootorit, mis teeb tööd väljastpoolt saadava soojuse arvelt, nimetatakse soojusmasinaks Soojusmasina kasutegur η on defineeritud kui tsüklis tehtud töö A ja tsüklis saadud soojushulga Q1 A suhe. η= , kus A=Q1−Q2 . Q on saadud soojushulk ja Q on ruumala väheemisel gaasilt
masinat, mis muudaks temale antud soojuse täielikult tööks (teist liiki perpetum mobile (igiliikur) on võimatu); 3 Isoleeritud süsteemi entroopia alati kasvab (iga isoleeritud süsteem liigub termodünaamilise tasakaalu poole •Entroopia ja termodünaamiline tõenäosus (+ valem) Entroopia S on korrapäratuse mõõt ja veel üks olekuparameeter § Mida suurem entroopia, seda kaootilisem on osakeste liikumine. •Termodünaamiline tõenäosus P on võrdne arvuga, mis näitab, mitmel erineval viisil võivad osakesed süsteemis paikneda (asukoht, kiirus). •Soojusmasin ja selle kasutegur Soojusmasin = seade, mis muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks § Masina tööks vajalikku soojust võib saada: • kütuste põletamisel
Eestiga. Madal-Eesti on tasased ja soised P- ja Lääne-Eesti alad, mis mandrijää taandudes olid üle ujutatud. Maastiku reljeef on ühekülgsem. P-E rannikul paljastub lubjakiviklint, mis kujundab mulda ja taimestikku. Palju saari ja poolsaari. Harju lavamaal soostunud piirkonnad ja karstid. Viru lavamaal paeplatood läbivad kosad ja võimsad joad. Lääne-E madalik, on kunagine merepõhi, mida katavad metsad, sood, puisniidud ja rannakarjamaad. Kaootilisem ja vesisem, samas pehmem ja avaram. 3 11. Mis põhjustab meresaarte arvu muutumist Eesti rannikumeres? Kuna maa kerkib tänapäeval kuni 2,8 mm/a ja setete liikumisest tingituna liituvad paljud saared omavahel ja mandriga, saades poolsaarteks, samas ilmub merest uusi maalappe. Ka meretaseme ajustised kõikumised. 12. Mis on moreen
K ka ühiskondliku tausta, harjumusi, elulugu. Balzac, O. Luts, E. Vilde. Asjad peavad olema nagu elus, tegelane muutub osaks olustikust. Sündmused püüavad olla samuti nagu elus (A. Karenina sobrab enne rongi alla hüppamist oma kotis, see on lihtsalt loomulik sundtegevus). Jutustajal on tugev autoriteet, me ei kahtle tema ütluses, mis tekitab läbipaistvuse efekti, turvalisuse tunde meil on võimalik asju analüüsida ja lahendada. Modernismi loodud maailm on märksa kaootilisem, raskem jälgida mis toimub ajas liigutakse edasi ja tagasi. Püütakse sisse tuua maailmakäsitluse subjektiivsust, kui realism püüab objektiivselt (illusoorne, st müüakse teatavate võtetega) luuakse. Modernism tahab, et me loobuksime illusioonist, tegelikult ei liigu me punktist punkti sujuvalt. Võte: Näidata maailma läbi tegelaste mõtte. Nimetatakse teadvuse võtteks. Me ei näegi maailma paikapandud narratiivina, vaid see ongi õigem viis näidata maailma tegelikku olemust.
Thomsoni (lord Kelvini) sõnastus: Ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat masinat, mis muudaks pidevalt soojust tööks ainult ühe keha jahtumise arvel, nii et ümbritsevates kehades ei esineks mingeid muutusi (st kogu soojust ei ole võimalik täielikult konverteerida tööks). Ostwaldi sõnastus: Teist liiki perpetuum mobile on võimatu. 2. Entroopia (+ valem) Entroopia (S) on korrapäratuse mõõt ja veel üks olekuparameeter. Mida suurem entroopia, seda kaootilisem on osakeste liikumine. S=klnP 3. Soojusmasin ja selle kasutegur Soojusmasin ka termodünaamiline mootor on masin, mis muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks. Soojusmasina kasutegur näitab, kui palju kogu tööst muudab soojusmasin kasulikuks tööks. Selle käigus võrreldakse kütuse põlemise käigus vabanenud soojust ja kasulikku tööd. “Kahjulik” soojus on see, mis tuleb anda masinale mehaanilise töö saamiseks. 4. Ringprotsess (+ joonis)
1450-1800 – linnade rajamise suur allakäik alates 1800 – moodsad linnad, uus linnade rajamise laine, seotud tööstuse arenguga. Eesti linnade rajamine ja kujunemine Linnade arengut mõjutas olulisel määral tõsiasi, kas linn on võetud vastu hansalinnaks või mitte. Eestis oli neid neli: Tallinn, Pärnu, Viljandi, Tartu. Tartu iseenesest meenutab planeeritut linna, kuid tal on ka mõned erinevused nendega. Näiteks ei asunud raekojaplats linna keskel, planeering on samuti veidi kaootilisem. Viljandi oli nagu Tartugi juba muinasajal asustatud. Seal paiknes üks tähtsamaid linnuseid. Viljandi rajamise asjaolud on Tartuga enam-vähem analoogsed, ka seal on hea ülepääs soisest vööndist. Viljandis on viikingiaegseid leide, kuid muinasaja lõpu leide seal ei ole. Pärnu puhul peab rõhutama seda, et Pärnu näol ei ole tegemist ühe hansalinnaga, vaid Pärnus on olnud omal ajal kaks linna. Vana-Pärnu ja Uus-Pärnu. Hansaliitu sai ikkagi Uus- Pärnu
võimupiirides. Nii või teisiti tähendab riik hierarhilist võimusuhete süsteemi, kus riigivõim kehtestab koostööd ja konkurentsi reguleerivad mängureeglid (seadused) ja tagab, vajadusel sunniaparaati kasutades, nende täitmise. Hierarhiliselt organiseeritud süsteemile vastandub anarhiline süsteem, kus enamasti puuduvad selgepiirilised reeglid (rahvusvaheline õigus on üsna hiline nähtus ja kehtib tänapäevalgi piiratult) – taoline süsteem on paratamatult kaootilisem, igasugune koostöö selles on raskendatud ning hüvede jaotuse pärast tekkivad ja muud konfliktid kipuvad muutuma vägivaldseteks (sõjad). Seejuures ei tähenda hierarhiliselt organiseeritud ja korrastatud riikide teke ja olemasolu anarhia ja sellest tuleneva kadumist, vaid üksnes kandumist riikide-vahelise suhtluse tasandile. Kuna rahvusvahelisel tasandil definitsiooni kohaselt valistsus puudub (tänapäeval võiks see olla vaid maailmavalitsus), on rahvusvahelised süsteemid
annaabi.ee 
