Georg Friedrich Händel-(1685-1759)ooperid oratooriumid, vaene , vanas eas pime,polüfooniliselt kirjutas juhtuvad muusikamaad itaalia-euroopa eeskuju, tähtsaim asi laul, tähtsaim zanr ooper. nt Domenico Scarletti(1658-1757) prantsusmaa-ülistati rikkaid,zanr ooper ja ballett Jean Baptiste Lully(1632-1764) inglismaa-üldine oli klavessinimuusika 8Henry Purkell(1659-1695) saksamaa-koorilaul, orelimuusika Bach, Händel Missa-Rooma kaoliku kiriku jumalateenistus Reekviem-teos surnute mälestamiseks Passion-vaimulik instrumentaal teos kristuse kannatustest Ooper-lavaline teos kus ainult tantsitakse Ballett-lavaline teos kus ainult tantsitakse Gregoorius Suur-esimene koraalide väljaandija Munk arezzo-võttis kasutusele noodi silbid,tõstis noodi joonte arvu neljani ning koostas noodimärgid. motett-mitmehäälne laul kus hääled jäljendasid üksteist kontrapunkt-väljapeetud noot ühes hääles, liikumine
ladinakeelsete jumalateenistuste läbiviimine õigel päeval ja kellaajal. Vaimulke tegevust ümbritses keskaegse inimese elu hällist hauani, ristimisest kuni viimse patu andeksandmiseni ja matuseni. Erilise hoolega suhtusid vaimulikud uue perekonna loomisega seotud rituaalidesse. Vaimulikud otsustasid, kas kirikliku õiguse alusel võib laulatada antud inimesi või mitte, nemad võtsid noorpaari vastu kirikutrepil ja viisid altari ees läbi paaripanemise protseduuri. Lahutust kaoliku kirkik ei tunnistanud või õigemini – tunnistas üksnes erandjuhtumeil, kui abiellumisel oli rikutud kanoonilist õigust. Kanoonilise õiguse rikkumise all mõeldi näiteks lähisugulaste abielu. Lihtrahva suhtes neid erandeid ei rakendatud, küll võisid aga aadlikud vastava hüvituse eest korduvalt lahutada ja uuesti abielluda. Laulatada lubati õige noorelt. Peigmees pidi olema vähemalt 14, pruut 12- aastane. Vaimulike õnnistusel kihluti aga veelgi varasemas eas, mistõttu abielu
Vajadus noote kirja panna, kujunes alles 8. sajandil ning jõudis oma tänapäevasele kujule alles 13. sajandil. Keskajal ei kirjutatud ülesse muidu laulusõnu ega muusikat, kui ainult kirikumuusikat. Paavst Gregoorius Suur(elas 540. kuni 604.)juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgia korralduse.Ta ühtlustas jumala teenistuse tekstid, mis said ühtse lääneliku laulu ehk Gregooriuse laulu aluseks. Gregooriuse laul on ühehäälne, saateta, Ladina keelne, kaoliku kiriku jumalateenistusel kõlav laul, mille peamiseks osaks on tekst ja sõnum. Kirikus kasutati sageli tagasihoidlikku orelisaadet. Seda võis laulda üksi, grupiga või kooriga. Missa on katoliku kiriku igapäevane jumalateenistus, mis on seotud mõningate rituaalidega. Missa ülesehitus jaguneb kaheks, sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks. Sõnaliturgias lauldaks vaimulik laule ja loetakse pühakirja tekste ning kommentaare vaheldumisi. Armulaualiturgia puhul jagatakse kogudusele
jumalateenistuste läbiviimine õigel päeval ja kellaajal. Vaimulke tegevust ümbritses keskaegse inimese elu hällist hauani, ristimisest kuni viimse patu andeksandmiseni ja matuseni. Erilise hoolega suhtusid vaimulikud uue perekonna loomisega seotud rituaalidesse. Vaimulikud otsustasid, kas kirikliku õiguse alusel võib laulatada antud inimesi või mitte, nemad võtsid noorpaari vastu kirikutrepil ja viisid altari ees läbi paaripanemise protseduuri. Lahutust kaoliku kirik ei tunnistanud või õigemini tunnistas üksnes erandjuhtumeil, kui abiellumisel oli rikutud kanoonilist õigust. Kanoonilise õiguse rikkumise all mõeldi näiteks lähisugulaste abielu. Lihtrahva suhtes neid erandeid ei rakendatud, küll võisid aga aadlikud vastava hüvituse eest korduvalt lahutada ja uuesti abielluda. Laulatada lubati õige noorelt. Peigmees pidi olema vähemalt 14, pruut 12-aastane.
valitsev katoliiklus. 1585. toimunud vabadusvõitluses sai Lõuna- Madalmaa lüüa, kuid Põhja- Madalmaast moodustati Ühendatud Provintside Vabariik mida tänapäeval kutsutakse Hollandiks. Toimunud sündmused andsid tõuke Madalmaade kunsti ja teaduse arengule ja tõstsid nad juhtivate kultuuririikide sekka. Reformatsioon muutis elu nii Saksamaal, Sveitsis, Inglismaal, Prantsusmaal kui ka Madalmaades. Tagajärjed olid küll erinevad kuid neid kõiki ühendas ülestõus kaoliku usu vastu. Saksamaal oli nüüd lubatud kaks erinevat usku ja kiriklikud tegevused muutusid palju lihtsamaks ja odavamaks. Sveitsis lihtsustati samuti jumalateenistusi, kuid seal hävitati lisaks kirikutele kuulunud vara. Inglismaal kehtestas oma korra uus kuningas Henry VII kes määras riigi uueks usuks anglikaani usu, kõik kes uskusid midagi muud, hukati. Prantsusmaal tagajärjed kõige masendavamad, tekkinud kodusõdades hukkus väga palju inimesi, samas jäi
RISTISÕDA LÄÄNEMERE KALDAL Keskaja algus Euroopas 1476 (5. saj), Eestis 13.saj Keskajal Euroopas: o Katoliku kiriku roll o Paavstide ja Saksa-Rooma keisri võimuvõitlus o 1096 I ristisõja algus Pühal Maal o 1204 4. ristisõja algus (kokku 8, esimene edukas) o 12.saj lõpust kaoliku kiriku tõsisem surve läänemere idakalda kristianiseerimiseks Piiskopid, ristiusu levitajad: Meinhard ja Theodrich, Albert, Berthold 1201 rajati Riia linn o Tugipunkt, võimukeskus 1202 Mõõgavendade ordu loomine Läänemere idakalda kristianiseerimise huvid: o Katolik kirik – võimu laiendamine, õigeusu leviku piiramine
(Gabriel,T., Geaves,R. 2008:26-27)( Sisekaitse 2014) Õigeusu kirik ei ole mitte ühtne tervik, vaid koosneb paljudest iseseisvatest kirikutest, mis kõik kokku moodustavad ühe (ja õigeusu arusaama järgi ainsa) Kiriku kui Kristuse Ihu (sest ei saa olla olemas mitut Kristuse Ihu) Kiriku eesotsas on piiskop. Piiskopile alluvad piiskopkonnad. Kuid piiskopi rolle ei ole õigeusklikele tähtis. Erinevusena kaoliku kiirikuga on see, et idakirikud ei kasuta jumalateenistustes orelit Õigeusu kirik ei ole mitte ühtne tervik, vaid koosneb paljudest iseseisvatest kirikutest, mis kõik kokku moodustavad ühe ja ainsa Kiriku kui Kristuse. Nimetada võib näiteks Kreeka Õigeusu Kirikut, Gruusia Õigeusu Kirikut, Süüria Õigeusu Kirikut või meile kõige tuntumat Vene Õigeusu Kirikut. Peale nimetatute on olemas teisigi õigeusu kirikuid, mis kõik üksteist tunnustavad
I Toimi nii, et sinu tahte maksiim võiks igal ajal kehtida ühtlasi üldise seaduse printsiibil II Toimi nii, et sa tarvitad inimsust nii oma isikus kui iga teise isikus igal ajal eesmärgina, mitte kunagi aga ainult vahendina. III Tee oma tegude eesmärgiks iseenese täiuslikkus ja võõras õnnelikkus. 27. Heideggeri mõtlemise põhiterminid (Sein, Dasein, eksistentsiaalid, aletheia). MARTIN HEIDEGGER (1889-1976) Sündis Badenis Messkirchi linnas.Isa oli kaohaliku kaoliku kiriku köster. Vaesed. Usklikud. Õppis Freiburgi ülikoolis teoloogiat (katkestas) ja filosoofiat, pärastpoole matet, ajalugu, loodusteadusi. Filosoofias uuskantiaanlus ja Kanti-eelse ontoloogia eitus. Luges Aristotelest. Peeti eksistentsialistiks. Ontoloogia olemisõpetus (kr sõna on `olev' ja logos) metafüüsika haru, mis tegeleb oleva ja olemise kui niisugusega ja olemisviisidega. 1927 "Olemine ja aeg" ("Sein und zeit") analüüsib inimese eksistentsi ja ta arusaamist
riigist ja poliitikast autonoomne. See teadmine elas edasi rooma-katoliku kiriku eneseteadvuses, tema vastandumises Bütsantsis (Idas) olevale keisrile. Antud teadmises oli lähtekoht ja ühtlasi võimalus hilisemaks ilmaliku ja vaimuliku võimu ja õiguse vahekorda määratlevaks "kahe mõõga teooriaks." Paavstile alluva maailmakiriku autonoomia ilmalike riikide ja nende valitsejate suhtes jäi rooma-kaoliku kiriku õigustraditsiooni peamiseks osaks, õhtumaise kiriku- ja riigiõpetuse üheks aluseks. Teooria arendas välja paavst Gelasius I (492-496) oma kirjas keiser Anastasiosele. Autonoomsuse printsiip elas algselt kõige nähtavamalt kiriku enda õigusmõistmises, piiskopi õigusmõistmisele pidid alluma kõik kristlased. Riigikiriku positsiooni saavutanud kiriku seisukoha järgi oleks nüüd kõik kodanikud kui kristlased pidanud kuuluma piiskopi jurisdiktsiooni alla
annaabi.ee 
