• Matkal osaleja vigastab ennast kaasas esmaabivahendid • Keegi grupist jääb maha, kaob ära • Matkal on alati üks grupijuht ka kõige taga, et vältida • Jalgratas läheb katki eksimist, esimesest grupijuhist mööda sõitmine on • Mingi varustus on puudu – kiiver, telk keelatud • Kanuumatkal kukutakse vette • Jalgratta parandamiseks on kaasas vajalikud vahendid • Matka korraldajal on kaasas igaks juhuks paar varukiivrit, kui on puudu telk, mahutatakse kellegi teise telki • Enne kanuumatka räägitakse reeglitest ja ohutusest, vesi
3. RISKIDE HINDAMINE JA ENNETAMINE Võimalikud riskid matkal Antud matkal on üsna palju riske, millega peaks enne alustamist arvestama. Kuna tegemist on noortega, peab olema eriti ettevaatlik, sest lapsevanemad on usaldanud matkajuhte, et nende lastega midagi ei juhtu. Võimalikud riskid: Matkal osaleja vigastab ennast Keegi grupist jääb maha, kaob ära Jalgratas läheb katki Mingi varustus on puudu – kiiver, telk Kanuumatkal kukutakse vette Riskide ennetamine Matka edukaks toimimiseks on tarvis osata riske ennetada. Eelnevate riskide ennetamiseks: Matkal osalejatele räägitakse pidevalt ohutusest, matkal on kaasas esmaabivahendid Matkal on alati üks grupijuht ka kõige taga, et vältida eksimist, esimesest grupijuhist mööda sõitmine on keelatud Jalgratta parandamiseks on kaasas vajalikud vahendid
ebapärlikarpide käekäigust Eesti territooriumil oleks lugeda läbi Laanetu artikkel Eesti Looduses ning et pisut sügavamale teemasse kaevuda tasuks ette võtta Margus Mäe bakalaureusetöö aastast 2010. Täitsin sissejuhatuses püstitatud eesmärgid ning sain rahuldatud isikliku uudishimu. Loodan südamest, et planeeritud kaitsemeetmed (nii Eesti kui Euroopa Liidu tasandil) võimaldavad ebapärlite hingevaakuvat asurkonda päästa. Kuna olen Lõuna- Eestis Koiva jõel kanuumatkal käinud, siis tekkis huvi teha väike retk ka Pudisoojõe kallastele loomulikult mitte pärle korjama vaid koguma endasse seda unikaalset atmosfääri ikkagi pärlijõgi! Aga kauaks veel? Kasutatud allikad 1 Laanetu, N. 2005. Ebapärlikarp. Eesti Loodus. 2 Käärt, U. 2010. Looduskaitsjad lähevad Eesti viimastele ebapärlikarpidele appi. Päevaleht, 26.04. 3 Ebapärlikarp. Wikipedia. (Alla laetud 8.03.2012) http://et.wikipedia.org/wiki/Ebap %C3%A4rlikarp 4 Mitchell, D. 2011
teoreetilise andmete paikapidavust looduses, maastiku läbitavust, laagri- ja puhkepaikade olukorda ning kasutatavust. Vajadusel tuleb uurida alternatiivide võimalust nii laagripeatuste jaoks kui ka nende puhkudeks, kui eelnevalt planeeritud matkamarsuut osutub liiga raskeks. Tehniliste matkade (jalgratta-, paadi-, suusamatk) puhul tuleb jälgida, et tehnilistest iseärasustest tulenevad olukorrad oleksid lahendatavad. Näiteks kanuumatkal peatuse tegemiseks peab olema sobilik jõekallas, et kõik matkajad saaksid ohutult maabuda. (Talvoja et al. 2005) Kaardimaterjali looduses kontrollimiseks tuleb meelde jätta konkreetsed pidepunktid, mida on lihtne ära tunda. Juhul, kui peaks märkama looduses toimunud muutusi, mida pole kaartidele jõutud kanda, tuleb teha nende kohta märkused oma kaardile. Laagripaiga valikul looduses tuleb jälgida ilmakaari: arvestada, et päikese tõustes temperatuur telgis
nitlusega. Uued laagrikohad pakkusid ka uusi Samal ajal toimus Nõval ka "Looduslapse" laa- põnevaid matkamise võimalusi. ger, mängisime nendega seltskonnamänge ja Kloogaranna laagrilastega sai käidud ühe- ja kahe- korraldasime tantsuõhtu. "Looduslapse" laagri- päevasel kanuumatkal Keila jõel. Matka muutis lised esinesid meile omaloodud näidendiga ja lastele meeldejäävaks see, et tegemist oli raskete meie õpetasime neid merel kanuutama. ilmaoludega, millega nad vapralt hakkama said. 3-päevane kanuumatk viis meid merele, mille käi- Meres suplemist kasutasid lapsed Kloogarannas gus külastasime-avastasime sellised saari nagu: hoolsasti
andmete paikapidavust looduses, maastiku läbitavust, laagri- ja puhkepaikade olukorda ning kasutatavust. Vajadusel uuri alternatiivsete lahenduste võimalusi nii laagripeatuste jaoks kui ka nendeks puhkudeks, kui eelnevalt planeeritud matkamarsruut osutub liiga raskeks. Tehniliste matkade puhul (jalgratta-, paadi-, suusamatk) jälgi, et tehnilistest iseärasustest tulenevad olukorrad oleksid lahendatavad. Näiteks kanuumatkal peatuse tegemiseks peab olema sobilik jõekallas, et kõik matkajad saaksid ohutult maabuda. Kaardimaterjali looduses kontrollimiseks jäta meelde konkreetsed pidepunktid, mida on lihtne ära tunda. Juhul, kui märkad looduses toimunud muutusi, mida pole kaartidele jõutud kanda, tee nende kohta märkused oma kaardile. Näiteks, märgi ära uued teed, raiesmikud, ehitised, samuti sobilikud puhkepeatused ja laagripaigad.
annaabi.ee 
