poliitikat, sest osaliselt olid asjaga seotud kommunistid ja nemad kujutasid suurt ohtu ja neid kardeti. 1939.aastaks oli kogu Hispaania vabariigi vastaste käes ja kehtestati Franco diktatuur, mis kehtis kuni 70ndate keskpaigani. Tegemist oli autoritaarse diktatuuriga. Neljandaks sõjakoldeks kujunes alates 1933 Saksamaa, kui võimule sai Hitler. 1934 toimus esimene katse ühendada Austria Saksamaaga. Ka Austrias oli tekkinud natslik partei, 1934 ründasid natsid Austria kantslerit, kantsler tapeti ja Saksamaa oli kohe valmis Austria sündmustesse sekkuma. Saksamaa aga ei sekkunud, sest Itaalia andis mõista, et kui Saksamaa tungib Austriasse, siis Itaalia ei jää kõrvale. Austria oli ka Itaalia huviorbiidis. Saksamaa oli sõjaliselt veel nõrk. 1938 toimus Austria liitmine Saksamaaga Ansluss. (mingi plaan OTTO oli ka) Tsehhoslovakkia on riik, mis tekkis Esimese maailmasõja tulemusena ja oli säilitanud demokraatia.
Minister kui poliitik Minister kui uute ideede tooja Minister kui ekspert Eelnõude ja määruste elluviimine: Kooskõlastusringid Lobbytöö – suhtlemine Huvigrupid Populism vs. Vajadus Minister ja valitsus: Erakondlikud koosolekud Kabineti istungid Valitsuse istungid Riigikogu komisjonid Asekantsler: Ametisse nimetab minister Asendab kantslerit tema äraolekul Tööülesanded sätestatakse ministeeriumi põhimääruses Kultuuriministeerium: Kultuuriministeerium seab eesmärke ja planeerib tegevusi neljas tegevusvaldkonnas, nendeks on kultuur, sport, meedia ja lõimumine Kultuuriministeeriumi valitsemisalas on riigi kultuuri-, kehakultuuri-, spordi- ning muinsuskaitsetöö korraldamine ja kunstide edendamine, osalemine riigi meediatöö
Peale Saksamaa Liitvabariigi loomist 1949 tühistati kiiresti reparatsioonimaksed ning Marshalli plaani laienemine Saksamaale võimaldas tööstust taas asuda üles ehitama. 1950 algas suur majandusbuum, mida ajaloos tuntakse saksa majandusimena (Wirtschaftswunder). Selle autoriks peetakse Adenaueri valitsuse majandusministrit ja 10 hilisemat kantslerit Ludwig Erhardi. Tööstustoodangu kasv ulatus parematel aastatel üle 20% ning tööpuudus asendus tööjõupuudusega. Ülikiire majanduskasv püsis kuni 1950.-te aastate lõpuni ning Lääne-Saksamaast sai selle tulemusena taas üks maailma rikkamaid riike. Seda vaid 15 aastat peale sõja lõppu. Majandusime seisnes eelkõige sakslaste valmisolekus tööd teha. Ületunnid, loomupärane põhjalikkus ja üldine majanduskasv kogu maailmas andsid Lääne-Saksamaale nii toodangu kui ka turu
mittevahelesegamise poliitikat, sest osaliselt olid asjaga seotud kommunistid ja nemad kujutasid suurt ohtu ja neid kardeti. 1939.aastaks oli kogu Hispaania vabariigi vastaste käes ja kehtestati Franco diktatuur, mis kehtis kuni 70ndate keskpaigani. Tegemist oli autoritaarse diktatuuriga. Neljandaks sõjakoldeks kujunes alates 1933 Saksamaa, kui võimule sai Hitler. 1934 toimus esimene katse ühendada Austria Saksamaaga. Ka Austrias oli tekkinud natslik partei, 1934 ründasid natsid Austria kantslerit, kantsler tapeti ja Saksamaa oli kohe valmis Austria sündmustesse sekkuma. Saksamaa aga ei sekkunud, sest Itaalia andis mõista, et kui Saksamaa tungib Austriasse, siis Itaalia ei jää kõrvale. Austria oli ka Itaalia huviorbiidis. Saksamaa oli sõjaliselt veel nõrk. 1938 toimus Austria liitmine Saksamaaga Ansluss. (mingi plaan OTTO oli ka) Tsehhoslovakkia on riik, mis tekkis Esimese maailmasõja tulemusena ja oli säilitanud demokraatia
Saksamaa ekspordiartikli poliitilist kultuuri ja eetikat. Ta annab poliitilisele protsessidele ettearvatavust ja väldib langemist kaosesse: Parlamendi fraktsioonide hääletus distsipliin, mis on Parlamendi puhul tugev. Omapäi hääletamist toimub vähem. Teine poliitilise kultuuri eetika näide on nn konstruktiivne umbusalduse avaldus; kui parlamendis on tekkimas enamus, kes tahab kantslerit umbusaldada, on sellel enamusel ka kohustus ette teatada, kes saab nende uueks kantsleriks ja milline saab olema uus koalitsioon ja ideaalselt ka uus kabinetisüsteem. Kui umbusaldus õnnestub ja ametis olev kantsler hääletatakse maha, siis opositsiooniline kantsler asub ka kohe ametisse koos valitsusega. Selle käitumise positiivne efekt - välditakse segaseid üleminekuperioode umbusaldusavalduste järel.
kohta käivad ettepanekud. (5) Kantsler nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi koosseisu kuuluvad ametnikud või sõlmib ja lõpetab töötajatega töölepingu, välja arvatud need, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist või kellega sõlmib ja lõpetab töölepingu minister. (6) Kantsler annab kaasallkirja ministri määrusele. Kui kantsler ei saa haiguse või muu takistuse tõttu oma ülesandeid täita, annab ministri määrusele kaasallkirja asekantsler või kantslerit asendama määratud ametnik. (7) Kantsler keeldub kaasallkirja andmisest, kui määrus ei ole kooskõlas põhiseaduse ja seadusega. Sel juhul esitab kantsler viivitamata ministrile kirjalikult motiveeritud seisukoha. Kui minister jääb endise otsuse juurde, annab kantsler oma kaasallkirja. Kantsleri kirjalik seisukoht lisatakse määrusele ja see saadetakse viivitamata õiguskantslerile. (8) Kantsler hoiab ministeeriumi vapipitsatit.
annaabi.ee 
