Ruja hingeks läbi aegade oli aga laulja Urmas Alender. 1970. aastateks oli paranenud instrumentide ja helitehnika kvaliteet. Eestisse jõudis ka süntesaator. Heavy rock'i tuntumateks esindajateks 1970. aastatel paistab silma ansambel Ornament, jazz-rock'i ja fusion'i esitajatest tuleks mainida ansamblit Psycho, popgruppidest olid populaarsemad Apelsiin ja Vitamiin ning Tartu ansambel Fix. Iseloomulik joon eesti 1970. aastate popmuusikas oli kantriansamblite jõuline esiletõus. Nende muusika toetus pigem Eesti rahvusliku laulu traditsioonile kui Ameerika kantristiilile. Tuntumad ansamblid olid Kukerpillid, Palderjan ja Justament.
Virmalised olid 60-ndate aastate populaarsemaid. Seal olid vennad Toivo ja lo Kurmet. 68.Aastal liitus nendega bassi mngima Jaak Joala. Optimistides alustasid muusikuteed Toomas, Harry ja Tiit Krvits, Heigo Mirka, Vello Salumets. Ansambel oli esimene, kes esines ka kodust kaugemal. Rtmikute solistiks oli Juuniorites alustanud Tnis Mgi, trummarina Paap Klar. Peoleo panid kokku Kunstiinstituudis Taivo Linna, Eino Melt, Henno Ko. Neid vib pidada kantriansamblite eelkijaks Eestis. 1966- Andromeeda - asutati 7 keskkooli poiste poolt eesotsas Peeter Randmaga. Tegutseti aastani 1974. Selle aja jooksul judis ansamblis kaasa teha le 40 muusiku- Peep Mandre, Urmas Alender, Priit Pedajas, Paul Mgi, Jaak Jrisson. Tallinna 16 Keskkooli ansamblina alustasid Mikronid. Sellesse bndi kuulus Gunnar Graps. Tallinna 42 Keskkooli ansambli Toomapojad repertuaaris oli palju meloodilisi laule, mistttu olid nad populaarsed ka vanema kuulajaskonna hulgas.
1970. aastad Sel kümnendil sai biitmuusikast rockmuusika. Eesti rahvusliku rock´i lipulaevaks peetakse ansamblit "Ruja" (tuli kokku Rein Rannapi eestvedamisel), kes mängis omaloomingut ja kasutas sõnadena eesti autorite luulet. Erinevatel aegadel on seal mänginud palju eesti tippmuusikuid. Ruja hingeks läbi aegade oli aga laulja Urmas Alender (1953-1994). Popgruppidest olid tollal populaarsemad Apelsin, Vitamiin ja Fix (laulja Silvi Vrait). Iseloomulik joon 1970. aastate popmuusikas oli kantriansamblite esiletõus. Tuntumad olid Kukerpillid, Palderjan ja Justament.
elektroonilise rock'i alustalasid.1970. a algul tekkis ansambel Ruja, mida võib pidada üheks eesti rahvusliku rock'i lipulaevaks.Heavy rock'i tuntumatest esindajatest tuleks märkida Ornament'i.Jazzrock'i ja Fusion'i harrastas ansambel Psycho, millest hiljem kasvas välja Radar.Kesktee- popmuusika tuntuimad esindajad olid Apelsin ja Vitamiin.Naislauljatest olid tol ajal kuulsad Anne Veski & Marju Länik.Iseloomulik joon eesti 1970.ndate popmuusikas oli kantriansamblite jõuline esiletõus.Täielikult kantrimuusikale pühenduvatest ansamblitest tuleks mainida Kukerpille ja Palderjani, samuti ka Justamenti. 80-ndad Eesti popmuusika oli jõudnud NSVL tipptasemele. Mõõtmatu idaturg janunes lääneliku popkultuuri järele ja pidas meie muusikuid juba peaaegu Euroopa esindajateks. Laineid lõid igal aastal toimuvad Tartu muusikapäevad. Esile kerkisid mitmed uue põlvkonna noored heliloojad: Rein Rannap,
O Sven Grüngberg asutas klahvpillimängijad 74.a ansambli Mess Margus Kappel, ( üks rocki alustalaks) Igor Garšnek. Ruja süda, hing ja laulja - Urmas Alender Veel midagi sellest aasta kümnest O Heavy rock– O 1970. aastate ansambel popmuusika- kantriansamblite Ornament jõuline tõus-toetus O Jazz-rock ja rahvaliku laulu fusion- ansambel traditsioonile kui Psycho Ameerika kantrile- O Tuntumad ansamblid O Popgrupid- olid Kukerpillid, Apelsin ja Palderjan, Vitamiin ning Justament Tartu ansambel- Fix ( laulja Silvi Vrait) 70ndast kaks tuntumad ansamblit ansambel ansambel Apelsin Kukerpillid
Eesti rahvusliku rocki lipulaevaks peetakse ansamblit Ruja, kes mängis oma loomingut. Erinevatel aegadel on seal mänginud erinevad Eesti tippmuusikud. Loomulikult oli Ruja hingeks läbi aegade ikka Urmas Alender. 1970. aastateks oli paranenud instrumentide ja helitehnika kvaliteet. Eestisse jõudis ka süntesaator. 1974. aastal asutas Sven Grünberg ansambli nimega Mess, mis sai üheks Eesti elektroonilise rocki alustalaks. 1970. aastate iseloomulik joon oli kantriansamblite ülestõus, mis toetus eesti rahvaliku laulu traditsioonile. 1980. aastad Selleks ajaks oli eesti popmuusika jõudnud endise Nõukogude Liidu tipptasemele. Paljud tintud vene heliloojad pakkusid oma laule Anne Veskile, Jaak Joalale, Marju Länikule ja Tõnis Mäele. Iga-aastaseks oodatud sündmuseks said Tartu muusikapäevad, kus tuli ettekandele palju uut muusikat ning oli hüppelauaks nii mitmelegi ansamblile. Esile kerkisid uue põlvkonna noored heliloojad.
Eesti rahvusliku rock'i lipulaevaks on nimetatud ansamblit Ruja, kes kasutas sõnadena eesti autorite luulet. 1970. aastateks oli ka paranenud instrumentide ja helitehnika kvaliteet. Heavy rock'i tuntumatest esindajatest sel samal aastal paistis silma ansambel Ornament, jazz-rock'i ja fushoin'i harrastajatest ansambel Psycho, popgruppidest olid populaarseimad Apelsin ja Vitamiin. Iseloomulik joon eesti 1970. aastate popmuusikas oli kantriansamblite jõuline esiletõus. Tuntumad ansamblid olid Kukerpillid, Palderjan ja Justament. 1980. aastateks oli eesti popmuusika jõudnud endise Nõukogude Liidu tipptasemele. Läänepiir oli veel kinni, aga sealsed mõjud jõudsid Eestisse kiiremini kui teistesse liiduvabariikidesse. Hoogustas eesti lauljate vallutusretke itta. Paljud tuntud vene heliloojad pakkusid oma laule Anne Veskile, Jaak Joalale jt. Tartu muusikapäevad kujunesid iga-aastasteks oodatud sündmusteks
Seal olid vennad Toivo ja Ülo Kurmet. 68. Aastal liitus nendega bassi mängima Jaak Joala. “Optimistides” alustasid m uusikuteed Toomas, Harry ja Tiit Kõrvits, Heigo Mirka, Vello Salumets. Ansambel oli esimene, kes esines ka kodust kaugemal. “Rütmikute” solistiks oli “Juuniorides” alustanud Tõnis Mägi, trummarina Paap Kõlar. “Peoleo” p anid kokku K unstiinstituudis Taivo Linna, Eino Mäelt, Henno Käo. Neid võib pidada kantriansamblite eelkäijaks Eestis. 1966- “A n d rom eed a” - asutati 7 keskkooli poiste poolt eesotsas Peeter Randmaga. Tegutseti aastani 1974. Selle aja jooksul jõudis ansamblis kaasa teha üle 40 muusiku- Peep Mandre, Urmas Alender, Priit Pedajas, Paul Mägi, Jaak Jürisson. T allinna 16 K eskkooli ansam blina alustasid “Mikronid”. S ellesse bändi kuulus Gunnar Graps. T allinna 42 K eskkooli ansam bli “Toomapojad” rep ertuaaris oli palju m eloodilisi
annaabi.ee 
