Tema Pindala on: 2586 km² Geograafilised koordinaadid on: 49°37 N, 06°8 E. Rahvaarv on umbes : 474 400 (2006) Rahvastiku tihedus umbes : 181 in/km² SKT elaniku kohta on: 69961 USD (2004) Ajavöönd on KeskEuroopa aeg see tähendab et Tallinnas on kellanäit tundaega ees. Luksemburg on jaotatud kolmeks ringkonnaks: 1. Diekirchi ringkond 2. Grevenmacheri ringkond 3. Luxembourgi ringkond Ringkonnad jaotuvad omakorda kantoniteks: Diekirchi ringkond Clervaux' kanton 2. Diekirchi kanton 3. Redange'i kanton 9. Viandeni kanton 11. Wiltz 12. Grevenmacheri ringkond Echternachi kanton 4. Grevenmacheri kanton 6. Remichi kanton 10. Luxembourgi ringkond Capelleni kanton 1. EschsurAlzette'i kanton 5. Luxembourgi kanton 7. Merschi kanton 8. Luksemburgis on 12 linna. Kõige suurema elanikkuarvuga on luksemburg, kus elab ligikaudu 285/474st tuhandest inimest.
· tagandati vanad võimuorganid o asemele munitsipaliteedid · kaotati aadli eesõigused · kaotati kirikukümnis · võõrandati kirikumaad · riik võttis kirikult üle inimeste sünni, abielu ja surma registreerimise 1790. aastal: · kaotati aadliseisus ning keelati aadlivappide ja tiitlite kasutamine · kaotati tollid · viidi läbi administratiivreform (riik jaotati departemangudeks, need distriktideks, nood kantoniteks) 1791. aastal võeti vastu Prantsusmaa esimene konstitutsioon (põhiseadus). Sellele andis ustavusvande ka kuningas ning see tugines Montesquieu' võimude lahususe teooriale. Konstitutsiooni järgi: · seadusandlik võim kuulus 2 aastaks valitud ühekojalisele Seadusandlikule Kogule · täidesaatev võim jäi kuningale, kes määras ametisse ministrid ja kel oli vetoõigus SK otsustele · kohtuvõimu teostasid kuningas ja rahvaesindusest sõltumatud kohtunikud
Luther ei kiitnud sellist vastuhakku heaks. 1530- esitati Augsburgi usutunnistus, mis määras luterluse põhiseisukohad ja jumalateenistuse alused: 1) lihtne jumalateenistus 2) emakeelne jutlus 3) lihtne kirik 4) ilmalik võim valitseb kiriku üle 5) kaotati reliikviate kultus 1555- oli keiser sunnitud seda tunnistama ja kuulutas välja Augsburgi usurahu( kelle maa, selle usk) sellega muudeti luterlus katoliikluse kõrval seaduslikuks. Sveits Sveits oli jagatud kantoniteks. Elanikke kokku oli ligikaudu 1 milj. Tähtsaimad keskused Genf ja Basel. Rahvas oli äärmiselt lihtne ja töökas, mistõttu vaimulike kombe lõtvus ja kirikute ahnus ei olnud seal vastuvõetavad. 16. saj tekkisid tugevad taotlused kiriku reformeerimiseks. Kaks eestvedajat: 1) Ulrich Zwingli taotles lihtsat ja vaest kirikut. 1525 saavutas kirikutest kaunistuste eemaldamise. Lihtsad jumalateenistused ja kirikumaade ära võtmise
võetakse esimene põhiseadus. 1978. aastal moodustavad osad enne Berni kantonis asunud külad uue kantoni nimega Jura. 1999. aastal saab Ruth Dreifussist esimene Sveitsi naissoost president. 18. aprillil võetakse vastu ka uus põhiseadus. 21. mail 2000 sõlmitakse Euroopa Liidu ja Sveitsi vahel koostööleping. 8 Riigikord Sveits on fõderaalvabariik, mis koosneb 23 osariigist (millest kolm on omakorda pooleks jaotatud), mida nimetatakse kantoniteks. Valitsus asub ametlikus pealinnas, Bernis, kuid riigi majanduslikud keskused on Genf ja Zürich. 1999. aasta põhiseaduse järgi on kantonitel kogu võim, mis ei ole konkreetselt konföderatsioonile delegeeritud. Sveitsi parlament on kahekojaline Liidukogu, mis koosneb Kantonite Nõukogust ja Rahvusnõukogust. Kodade õigused on kõigis punktides, kaasa arvatud seadusandluses, võrdsed. Kantonite Nõukogu 46 liiget (kaks igast kantonist ja üks endistest poolkantonitest)
Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige. See on parlamentaarne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust (Assemblée nationale), mis valitakse iga 5 aasta tagant ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant. Prantsusmaa on halduslikult jaotatud piirkondadeks, departemangudeks, alamdepartemangudeks, kantoniteks ja kommuunideks. Prantsusmaa administratiivüksused koos ülemeredepartemangudega on: · 22 regiooni · 101 departemangu · 348 alamdepartemangu · 3991 kantonit · 36 664 kommuuni · 3 ülemereterritooriumi Prantsusmaa riigilipp on kasutusel alates 14. juulist 1790. Lipp koosneb kuninga värvist (valge) ja Pariisi värvidest (sinine ja punane). 4 Prantsusmaa lipp NATO lipp 5
· Protestijad katoliiklaste üritusele luterlus keelata said nimetuse protestandid · Augsburgi usutunnistus (luterluse usutunnistus): emakeelne jumalateenistus, kaks sakramenti, lihne kirik, kiriku allutamine ilmalikule võimule · 1555 Augsburgi usurahu: kaks riigiusku (katoliiklus ja luterlus), "Kelle valitsus, selle usk" Ptk 32: Reformatsiooni levik SVEITS (palju eri rahvaid, jagunes territoriaalüksusteks ehk kantoniteks): · Algataja Ulrich Zwingli (oli palgasõdurite ja sõja vastu, pidas armulauda vai sümboolseks ja ebaoluliseks aktiks, uskus, et kirik peaks alluma ilmalikule võimule), kes kuulutas Zürichi paavstist sõltumatuks, hukkus hiljem kodusõjas · Johann Calvin Zwingli mõtete edasiarendaja (uskus predestinatsiooni ehk ettemääratsse osad on määratud õndsaks saama, inimese elus tehtavad otsused ei mõjuta tema õndaks saamist)
18. märtsil kirjutasid Horvaatia ja Bosnia-Hertsegoviina president Washingtonis alla horvaadi-moslemi liitriigi moodustamise lepingule Bosnia territooriumil. Horvaatia president Franjo Tudjman ja Bosnia-Hertsebiviina president Alija Izetbegovic andsid allkirja uue riigi põhiseadusele ning Horvaatia ja uue riigi konföderatsioonileppele. Liitriigis luuakse tugev keskvalitsus, mille võimkonda jäävad riigikaitse, välispoliitika ja majandusküsimused. Föderatsioon jaguneb administratiivselt kantoniteks. Igas kantonis on oma president, seadused ja kohtusüsteem. 10. aprillil ründavad NATO lennukid serblaste positsioone Gorazde all, et peatada kallaletunge turvaaladele. Bosnia peaminister Haris Silajdzic nimetas NATO rünnakut psühholoogiliselt väga tähtsaks inimestele, kes on kaks aastat kannatanud rünnakute all. USA president Bill Clinton ütles, et 10
kirikuteenistuse alused: * lihtne jumalateenistus. * jutlus kohalikus keeles. * pühakute kultus kaotati. * võim kiriku üle läks ilmalikule valitsejale. -1555. a. Augsburgi usurahu, millega hakkas kehtima põhimõte ,,Kelle maa(võim), selle usk." Keiser oli sunnitud seda tunnustama ja luterlus muutus katoliikluse kõrval seaduslikuks. REFORMATSIOON SVEITSIS: - Elanikke ligikaudu 1 miljon. - Piirkonniti oli jagatud kantoniteks, mis moodustasid Sveitsi liidu. - Tähtsamad keskused Genf(kaubandus, käsitöö ja manufaktuur) ja Basel(transiitkaubanduse keskus ja ülikoolilinn). - Rahvas oli äärmiselt töökas ja lihtsate kommetega, mistõttu vaimulike kombetus ja kirikute ahnus ei olnud vastuvõetavad. - 16. saj. tekkisid tugevad taotlused kirikureformideks. - Kaks tähtsamat eestvedajat olid: 1. Ulrich Zwingh Taotles lihtsat ja vaest kirikut. 1525. a. saavutas kirikutest kaunistuste
annaabi.ee 
